InfoHub Logo

Mańǵystaý oblysy, Munaıly aýdany,
Mańǵystaý selosy №5 jalpy bilim berý orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi Elýbaeva A.Q.

Qazaq tili 4 synyp
Taqyryby: «İlik septik» (slaıdymen)
Maqsaty:
Bilimdilik: Zat esimniń septelýi týraly bilimderin tolyqtyrý;
İlik septigi jáne onyń suraqtary men jalǵaýlary týraly bilim qalyptastyrý;
Damytýshylyq: Sózdik qoryn baıytý, sóılem ishinen ilik septiginde turǵan sózderdi tabýǵa úıretý
Tárbıelik: Ujymmen jumys jasaýǵa, aınalasyndaǵylardy tyńdaı bilýge, qorytyndy jasaýǵa, oıyn jınaqtaýǵa mashyqtandyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa taqyrypty túsindirý sabaǵy
Sabaqtyń tıpi: Saıys sabaq.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Toppen jumys, suraq - jaýap, oıyndar,
jeke oqýshymen jumys.
Sabaqtyń kórnekiligi: Keste, qıma qaǵazdar, slaıdtar, sýretter.

Sabaqtyń ótý barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
- oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý;
- oqýshylardy sabaq maqsatymen tanystyrý.
- Búgingi sabaǵymyz erekshe bolmaqshy. Ár top múshesi tapsyrmalardy muqıat oryndap, óziniń tobyna upaı jınaýǵa tıis. Búgingi saıys sabaǵymyz mynadaı bólimderden turady:
1. Kórshińdi tekser.
2. Ótkenge sholý.
3. Oqýlyqpen jumys.
4. Kórý dıktanty. Demalys.
5. Mátinmen jumys. Aqparattyq izdeý.
6. Demalys.
7. Bilgenińdi paıdalan.
8. Úıge tapsyrma.
9. Baǵalaý.

Psıhologıalyq daıyndyq.
«Úlkenge de siz,
Kishige de siz.
Sálem berdik sizderge
İzetpenen biz!»

İ. «Kórshińdi tekser» (Úı tapsyrmasyn tekserý)
Ár oqýshy kórshisiniń úı tapsyrmasyn tekseredi, baǵalanady.
İİ. «Ótkenge sholý».
Septik ataýlary. Suraqtary. Septik jalǵaýlary.
Ataý septik Kim? Ne?
İlik septik Kimniń? Neniń? - nyń, - niń, - dyń, diń, - tyń, - tiń,.
Barys septik Kimge? Nege? Qaıda? - ǵa, - ge, - qa, - ke.
Tabys septik Kimdi? Neni? - ny, - ni, - dy, - di, - ty, - ti.
Jatys septik Kimde? Nede? - da, - de, - ta, - te.
Shyǵys septik Kimnen? Neden? - nan, - nen, - dan, - den, - tan, - ten.
Kómektes septik Kimmen? Nemen? - men, - ben, - pen.

Ataý septiktegi zat esimder Kim? Ne? Kimder? Neler? degen suraqtarǵa jaýap beredi, sóılemde bastaýysh bolady. Qar qalyń jaýdy.

İİİ. «Oqýlyqpen jumys»
A) 25 - jattyǵý. Sóılemderdi kóshirip jazý, ilik septiktegi sózderdi tabý, olardyń sóılemde qandaı múshe bolyp turǵandaryn aıtý.

Á) 26 - jattyǵý.
«Abaı» toptastyrý strategıasyn qurý.

Jazǵytury qalmaıdy qystyń syzy,
Masatadaı qulpyrar jerdiń júzi.
Jan - janýar, adamzat antalasa,
Ata - anadaı eljirer kúnniń kózi.

Tapsyrmalar: 1 - top: Óleńdi jatqa jazý.
2 - top: Toptastyrý strategıasyn quraıdy.
3 - top. İlik septiktegi sózderdi taýyp, olardyń qaı sózben baılanysyp turǵanyn syzbamen kórset.

IV. Kórý dıktanty

Sýretke jalǵaýlardyń tıistisin jalǵaý arqyly ilik septikte sóz jasaý. Jalǵaýlardyń sózderge ár túrli jalǵaný sebebin dálelde. İlik septiktegi sózderdiń árqaısysyn ózi baılanysatyn sózben tirkestirip jaz.
Úlgi: Shyrshanyń túsi, juldyzdyń buryshy,...

V. Aqparattyq izdenis.
Mátinmen jumys.
28 - jattyǵý. Mátindi oqy. Mátinge at qoı. Mátinnen ilik septiktegi zat esimderdi tap.
Qaltalylar, qaltaly janýarlar, tómengi satydaǵy ańdar (Metatheria) – sútqorektilerdiń bir klass tarmaǵy. Soltústik Amerıkada tómengi bor kezeńinen, al Eýropada eosen – mıosen dáýirlerinen belgili. Avstralıa, Tasmanıa, Jańa Gvıneıa, Úlken Zond aralynda, Ońtústik, Ortalyq jáne Soltústik Amerıkada kezdesedi. Jańa Zelandıada jersindirilgen. Qaltaly janýarlardyń dene qurylysynda ózine tán erekshelikteri bar. Kóptegen túriniń baýyrynda qaltasy bolady. Qaltasy joq túrleri de kezdesedi.

VI. «Demalys» (Sergitý sáti)
«Bir, eki, úsh,
Boıǵa jınap kúsh.
Tórt, bes, alty, jeti,
Mynaý aýyl sheti.
Segiz, toǵyz, on,
Al, qanekı, qon!»

Vİİ. «Bilgenińdi paıdalan» (Sabaqty bekitý)
A) Maqaldardy ilik septikte turǵan qajet sózdi qoıyp kóshirip jazý:
Týǵan... tútini de ystyq.
... ózegi talmas.
As -... arqaýy.
... shıesin shyn shyǵarady.
Qajetti sózder: Ónerliniń, adamnyń, jerdiń, ótiriktiń
Á) Sóılemderdi jaqsha ishindegi zat esimdi ilik septigine qoıyp, kóshirip jazý.

Vİİİ. Úıge tapsyrma:
29 - jattyǵý. Óleńdi mánerlep oqyp, ilik septiktegi zat esimderdi terip jazý.
İH. Baǵalaý: Sabaqqa jaqsy qatysqandardy baǵalaımyn.