Qustar
Taqyryby: Qustar.
Maqsaty:
1) Qustar týraly bilimderin keńeıtý. Qustardyń, janýarlardyń mańyzdy toby ekendigi, jabaıy jáne úı qustary, olardyń tirshiligi, kútimi, olardyń adamǵa paıdasy týraly túsinik berý;
2) Oqýshylardyń dúnıetanymyn, sózdik qoryn, baılanystyryp sóıleýlerin damytý;
3) Oqýshylardy eńbekke tárbıeleý, qustarǵa qamqorshy bola bilýge baýlý.
Kórnekiligi: Qustar týraly sýretter, mazmundaýǵa arnalǵan qysqasha mátinder, qustyń qaýyrsyny, qustyń jumyrtqasy.
Túri: Ujymdyq túrde birlesip bilim alý
Ádisi: kórnekilik, suraq - jaýap, izdendirý, dáleldeý, áńgimeleý.
Pánaralyq baılanys: Ádebıettik oqý, tabıǵattaný.
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý. Shattyq sheńberi. Tanysý.
- Balalar ortaǵa shyǵyp, sheńber quryp, bir - biriniń qoldaryn ustap turady.
Bir - birimizben amandasamyz.
- Sálemetsiz be, ashyq aspan!
- Sálemetsiz be, kúnniń kózi!
- Sálemetsizder me, qustar men janýarlar!
- Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar jáne oqýshylar! Osy kóńil - kúımen ornymyzǵa otyryp, abaǵymyzdy bastaıyq.
Búgingi sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý.
II. Ótkendi qaıtalaý. Test túrinde tekserý.
1. Janýarlar toby qandaı tabıǵatqa jatady?
A) ólim tabıǵat; á) tiri tabıǵat; b) tabıǵatqa jatpaıdy
2. Shópqorektilerge qandaı janýarlar jatady?
A) aqbóken; á) qasqyr; b) aıý
3. Jyrtqysh janýarlar tobyn kórset?
A) aqbóken, qoıan; á) qasqyr, jolbarys; b) kıik, maral
4. Talǵaýsyz qorektilerge qandaı janýarlar jatady?
A) aqbóken, á) qasqyr, b) aıý
5. Sýda da, qurlyqta da mekendeıtin janýar?
A) qasqyr, á) baqa, b) kóbelek.
6. Janýarlar tirshilik etý úshin qajetti jaǵdaılardy ata?
A) balshyq, jaryq, á) qora, in, qorek, aýa, jaryq, sý, jylý.
7. Jándikter qysta qaıda ketedi?
A) aǵash dińine: á) ólip qalady; b) jyly jaqqa.
8. İri qara maldy kórset?
A) sıyr, jylqy; á) eshki, laq; b) qoı, qozy;
9. Usaq maldy kórset?
A) eshki, qoı; á) sıyr, jylqy; b) túıe, jylqy;
10. Qandaı ańdar qysqy uıqyǵa ketedi?
A) túlki, qoıan; á) aıý, borsyq; b) barys, mysyq, qoı;
«Adasqan janýarlar»oıynyn oınatý.
Oqýshylar aldyndaǵy sýretterdegi sútqorektilerdi, qustardy, balyqtardy, jándikterdi, jorǵalaýshylardy toptarǵa bóledi.
III. Jańa sabaq. Sózjumbaq sheshý.(Berilgen jemisterdi atap, retimen jazý.)
Toppen jumys. Synypty tórt topqa bólip (1 - top: qarlyǵash; 2 - top: kógershin; 3 - top: aqqý; 4 - top: bulbul. Osy qustarǵa asosıasıa qurý. Qaı qus, ol týraly ne biletinderin aıtady?
Oı qozǵaý. Qustar týraly ne bilemiz? Syzba arqyly oqýshylarǵa qustar týraly biletinderin aıtqyzý.
Maǵynany taný. Qustar - janýarlardyń eń kóp taraǵan túri. Olardyń 8000 - nan astam túrleri bar. Úı qustary, jabaıy qustar, bolyp bólinedi. Qustardy zertteıtin ǵylym - ornıtologıa. Paıdasy: zıankestermen kúresedi, eti, jumyrtqasy, mamyǵy. Qustar - bizdiń dosymyz. Sırek kezdesetin túrleri «Qyzyl kitapqa»engizilgen. Qustar tabıǵat kórki. Olardy qorǵaý kerek. Qajetsiz atýǵa, olardy ustaýǵa bolmaıdy.
Oqýlyqpen jumys. Oqýlyqtaǵy mátindi oqyp, taldaý.
Dáptermen jumys. Inelik, jarǵanat, tasbaqa, qustarǵa jatpaıtynyn dáleldeý. Inelik - býnaqdeneliler, jarǵanat - sútqorektiler, tasbaqa – qos mekendiler tobyna jatady.
Sergitý sáti
Eptep - eptep jerden bıdaı tereıik,
Tergenińdi torǵaılarǵa bereıik.
Torǵaı, torǵaı, tompań - tompań sekirsin,
Ol da bizdeı úlken bolyp jetilsin.
Sharshadyń ba, otyra ǵoı demińdi al,
Endi meniń áńgimeme qulaq sal.
Ushty - ushty»oıynyn oınatý. Toppen jumys.
Synypty tórt topqa bólip; 1 - top: qustarǵa sıpattama berý. 2 - top: jyrtqysh qustar jemin qalaı aýlaıdy. 3 - top: qandaı qustar uıasyna shalǵynǵa, buta basyna salady; 4 – top úı qustary men jabaıy qustardy salystyrý.
Sabaqty bekitý, qorytý «Ystyq oryndyq»oıyny arqyly sabaqty qorytý.
Jumbaqtar jasyrý.
1. Ala shapan kıedi,
Qypylyqtap júredi.
Sekektep bir turmaıdy,
Óreden qurt urlaıdy.
Qaldyqty jep taýysqan,
Aty onyń...............(Saýysqan)
2. Qyzyǵyp ár adam
Ustap al daladan
Júnimdi julyp ap
Besikke qadaǵan.(Úki)
3. Tumsyǵynda sýy bar,
Bul qaı qus taýyp al?(Birqazan)
4. Aǵashta jabysyp turady,
Tumsyǵyn aıamaı urady.(Toqyldaq)
5. Qos qanatyn ıip ap, jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap, balshyqtan úı soǵady.(Qarlyǵash)
6. Sóz úıretseń qaıtalaıdy,
Ózdiginen aıta almaıdy.(Toty)
7. Burap qoıǵan saǵattaı,
Aıqaılaıdy tań atpaı.(Átesh)
8. Erkin samǵap ushsyn dep,
Mápeleımiz, baptaımyz.
Beıbitshilik qusy - dep,
Qaısy qusty maqtaımyz.(Kógershin)
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma.
Sabaqty aıaqtaý. Jaqsy tilekter aıtý.
Maqsaty:
1) Qustar týraly bilimderin keńeıtý. Qustardyń, janýarlardyń mańyzdy toby ekendigi, jabaıy jáne úı qustary, olardyń tirshiligi, kútimi, olardyń adamǵa paıdasy týraly túsinik berý;
2) Oqýshylardyń dúnıetanymyn, sózdik qoryn, baılanystyryp sóıleýlerin damytý;
3) Oqýshylardy eńbekke tárbıeleý, qustarǵa qamqorshy bola bilýge baýlý.
Kórnekiligi: Qustar týraly sýretter, mazmundaýǵa arnalǵan qysqasha mátinder, qustyń qaýyrsyny, qustyń jumyrtqasy.
Túri: Ujymdyq túrde birlesip bilim alý
Ádisi: kórnekilik, suraq - jaýap, izdendirý, dáleldeý, áńgimeleý.
Pánaralyq baılanys: Ádebıettik oqý, tabıǵattaný.
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý. Shattyq sheńberi. Tanysý.
- Balalar ortaǵa shyǵyp, sheńber quryp, bir - biriniń qoldaryn ustap turady.
Bir - birimizben amandasamyz.
- Sálemetsiz be, ashyq aspan!
- Sálemetsiz be, kúnniń kózi!
- Sálemetsizder me, qustar men janýarlar!
- Sálemetsizder me, qadirli qonaqtar jáne oqýshylar! Osy kóńil - kúımen ornymyzǵa otyryp, abaǵymyzdy bastaıyq.
Búgingi sabaqtyń taqyryby men maqsatyn habarlaý.
II. Ótkendi qaıtalaý. Test túrinde tekserý.
1. Janýarlar toby qandaı tabıǵatqa jatady?
A) ólim tabıǵat; á) tiri tabıǵat; b) tabıǵatqa jatpaıdy
2. Shópqorektilerge qandaı janýarlar jatady?
A) aqbóken; á) qasqyr; b) aıý
3. Jyrtqysh janýarlar tobyn kórset?
A) aqbóken, qoıan; á) qasqyr, jolbarys; b) kıik, maral
4. Talǵaýsyz qorektilerge qandaı janýarlar jatady?
A) aqbóken, á) qasqyr, b) aıý
5. Sýda da, qurlyqta da mekendeıtin janýar?
A) qasqyr, á) baqa, b) kóbelek.
6. Janýarlar tirshilik etý úshin qajetti jaǵdaılardy ata?
A) balshyq, jaryq, á) qora, in, qorek, aýa, jaryq, sý, jylý.
7. Jándikter qysta qaıda ketedi?
A) aǵash dińine: á) ólip qalady; b) jyly jaqqa.
8. İri qara maldy kórset?
A) sıyr, jylqy; á) eshki, laq; b) qoı, qozy;
9. Usaq maldy kórset?
A) eshki, qoı; á) sıyr, jylqy; b) túıe, jylqy;
10. Qandaı ańdar qysqy uıqyǵa ketedi?
A) túlki, qoıan; á) aıý, borsyq; b) barys, mysyq, qoı;
«Adasqan janýarlar»oıynyn oınatý.
Oqýshylar aldyndaǵy sýretterdegi sútqorektilerdi, qustardy, balyqtardy, jándikterdi, jorǵalaýshylardy toptarǵa bóledi.
III. Jańa sabaq. Sózjumbaq sheshý.(Berilgen jemisterdi atap, retimen jazý.)
Toppen jumys. Synypty tórt topqa bólip (1 - top: qarlyǵash; 2 - top: kógershin; 3 - top: aqqý; 4 - top: bulbul. Osy qustarǵa asosıasıa qurý. Qaı qus, ol týraly ne biletinderin aıtady?
Oı qozǵaý. Qustar týraly ne bilemiz? Syzba arqyly oqýshylarǵa qustar týraly biletinderin aıtqyzý.
Maǵynany taný. Qustar - janýarlardyń eń kóp taraǵan túri. Olardyń 8000 - nan astam túrleri bar. Úı qustary, jabaıy qustar, bolyp bólinedi. Qustardy zertteıtin ǵylym - ornıtologıa. Paıdasy: zıankestermen kúresedi, eti, jumyrtqasy, mamyǵy. Qustar - bizdiń dosymyz. Sırek kezdesetin túrleri «Qyzyl kitapqa»engizilgen. Qustar tabıǵat kórki. Olardy qorǵaý kerek. Qajetsiz atýǵa, olardy ustaýǵa bolmaıdy.
Oqýlyqpen jumys. Oqýlyqtaǵy mátindi oqyp, taldaý.
Dáptermen jumys. Inelik, jarǵanat, tasbaqa, qustarǵa jatpaıtynyn dáleldeý. Inelik - býnaqdeneliler, jarǵanat - sútqorektiler, tasbaqa – qos mekendiler tobyna jatady.
Sergitý sáti
Eptep - eptep jerden bıdaı tereıik,
Tergenińdi torǵaılarǵa bereıik.
Torǵaı, torǵaı, tompań - tompań sekirsin,
Ol da bizdeı úlken bolyp jetilsin.
Sharshadyń ba, otyra ǵoı demińdi al,
Endi meniń áńgimeme qulaq sal.
Ushty - ushty»oıynyn oınatý. Toppen jumys.
Synypty tórt topqa bólip; 1 - top: qustarǵa sıpattama berý. 2 - top: jyrtqysh qustar jemin qalaı aýlaıdy. 3 - top: qandaı qustar uıasyna shalǵynǵa, buta basyna salady; 4 – top úı qustary men jabaıy qustardy salystyrý.
Sabaqty bekitý, qorytý «Ystyq oryndyq»oıyny arqyly sabaqty qorytý.
Jumbaqtar jasyrý.
1. Ala shapan kıedi,
Qypylyqtap júredi.
Sekektep bir turmaıdy,
Óreden qurt urlaıdy.
Qaldyqty jep taýysqan,
Aty onyń...............(Saýysqan)
2. Qyzyǵyp ár adam
Ustap al daladan
Júnimdi julyp ap
Besikke qadaǵan.(Úki)
3. Tumsyǵynda sýy bar,
Bul qaı qus taýyp al?(Birqazan)
4. Aǵashta jabysyp turady,
Tumsyǵyn aıamaı urady.(Toqyldaq)
5. Qos qanatyn ıip ap, jarǵa kelip qonady.
Qara kıim kıip ap, balshyqtan úı soǵady.(Qarlyǵash)
6. Sóz úıretseń qaıtalaıdy,
Ózdiginen aıta almaıdy.(Toty)
7. Burap qoıǵan saǵattaı,
Aıqaılaıdy tań atpaı.(Átesh)
8. Erkin samǵap ushsyn dep,
Mápeleımiz, baptaımyz.
Beıbitshilik qusy - dep,
Qaısy qusty maqtaımyz.(Kógershin)
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma.
Sabaqty aıaqtaý. Jaqsy tilekter aıtý.
You Might Also Like
