İlıas Jansúgirov
İlıas Jansúgirov (8 synyp)
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik – oqýshylardyń «İlıas Jansúgirov» taqyrybynda jan - jaqty bilimderin keńeıtý, tolyqtyrý, alǵan bilimderin tapsyrmalar arqyly bekitý. Jańa sózder úıretý. Suraqtarǵa jaýap berý, oıdy júıelep aıtý daǵdylaryn qalyptastyrý;
á) damytýshylyq – oqýshylardyń baılanystyryp sóıleý daǵdylaryn jetildirý, saýatty jazý qabiletterin, oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý;
b) tárbıelik – oqýshylardy tapsyrma oryndatý barysynda uıymshyldyqqa úıretý, durys tamaqtanýǵa beıimdeý, salaýatty ómir saltyna tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaqty meńgertý sabaǵy.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, taldaý, jattyǵý jumystary.
Sabaqtyń kórnekiligi: kitap
İ. Uıymdastyrý
1. Oqýshylarmen sálemdesý.
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý.
4. Oqýshylardy 2 - topqa bólý.
İ. Úı tapsyrmasyn tekserý
4 - tapsyrma 109 - bet.
Oqýshylarǵa ótken İ toqsan boıynsha suraqtar qoıý.
1. Sóılem degenimiz ne?
2. Fonetıka bólimi neni qarastyrady?
3. Sıntaksıs bólimi neni qarastyrady?
4. Zattyń synyn, sapasyn bildiretin sóz tabyn atańyz.
5. Salalas qurmalas sóılem qalaı jasalady?
6. Jaı sóılem men qurmalas sóılemniń aıyrmashylyqtary bar ma?
İİ. Jańa sabaq
1 - tapsyrma. Mátindi túsinip oqyp, tómende berilgen suraqtarǵa jaýap berińder.
İlıas Jansúgirov 1894 jyly 1 mamyrda qazirgi Taldyqorǵan óńiriniń Aqsý aýdanynyń burynǵy 4 - shi aýylynda týǵan. İlıas sheshesinen jastaıynan jetip qalyp, áke tárbıesinde ósedi. Qatal minezdi ákeniń tárbıesinde ósken İlıas jas kezinen bastap - aq ótkir minezdi, ójet, eńbekqumar jáne zerek bolady. Óıtkeni onyń ákesi Jansúgir qolónerine meılinshe jetik bolǵan. Ol aıaq kıim tigetin etikshi jáne temir men aǵashtan túıin túıetin usta eken. munymen qatar eskishe hat tanıtyn, arabsha saýatty kisi bolǵandyqtan, halyq aýyz ádebıetin kóp oqyp, kóp jınapty. Segiz qyrly, bir syrly, osyndaı sheber áke óz qolynan keletin bar ónerin İlıasqa jas kezinen úıretken. Sondyqtan İlıas ta ákesindeı ári etikshi, ári usta, ári ánshi, ári dombyrashy bolady. Bir jaǵy ákesinen oqyp, arabsha hat tanıdy. Osynyń ózi İlıastyń ádebıetke qyzyǵýyna kóp kómegin tıgizedi. Ákesinen kóptegen qyzyqty áńgimeler, halyq óleńderin estıdi. Halyq óleńderi men ertegileri onyń halyq ómirimen, arman - tilegimen, zor bolashaǵymen tereńirek tanysýyna múmkindik týǵyzady.
Suraqtar:
1. İlıas Jansúgirov qashan jáne qaıda týǵan?
2. İlıasty jastaıynan kim tárbıeleıdi?
3. Ákesi qandaı bolǵan? Nemen aınalysqan?
4. «Segiz qyrly, bir syrly» degendi qalaı túsinesińder?
5. İlıas Jansúgirov ákesinen ne úırengen?
6. İlıastyń ádebıetke qyzyǵýyna kim áser etken?
7. İlıas kimnen halyq óleńderin, qyzyqty áńgimeler estigen?
8. Halyq ómirimen tereńirek tanysýyna kim múmkindik týǵyzǵan?
2 - tapsyrma. «On suraq» oıyny
Muǵalim bir oqýshyny tańdap alady jáne onyń mańdaıyna negizgi sóz jazylǵan stıkerdi jabystyrady - qatysýshy synypqa on suraq qoıa alady, oqýshylar «ıá» nemese «joq» dep qana jaýap bere alady. Osylaısha oqýshy mańdaıynda jazylyp turǵan sózdi anyqtaýy kerek.
3 - tapsyrma. İlıas Jansúgirovtyń «Men qalaı jazdym?» maqalasyndaǵy aıtqan sózin qalaı túsinesińder?
... Bizde balalar ádebıeti jasalmaǵan ádebıet. Sondyqtan meniń bir oıym osy ádebıettiń biz de jasalýyna kómektesýimiz kerek. Bul týraly biraz eńbekterim bar: «Balalarǵa tartý», «Balalarǵa bazarlyq», t. b.
«Bizde, ásirese, tehnıka, óner jaıynda shyǵarmalar týǵan joq. Endi bul ketikke kirpish qalaýymyz kerek deımiz...»
İV. Sabaqty bekitý
Búgingi sabaqtan ne túsindik? Qandaı jańa sózdermen tanystyq? Qaı tapsyrma sizderge qıyndyq keltirdi jáne ońaı túskenderi qaısysy?
V. Úı tapsyrmasyn berý
5 - tapsyrma 135 - bet.
Vİ. Baǵalaý
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy
Aǵylshyn tilin tereńdetip oqytatyn
tehnıkalyq gımnazıanyń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Imanǵalıeva Aıdana Jeksenqyzy
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik – oqýshylardyń «İlıas Jansúgirov» taqyrybynda jan - jaqty bilimderin keńeıtý, tolyqtyrý, alǵan bilimderin tapsyrmalar arqyly bekitý. Jańa sózder úıretý. Suraqtarǵa jaýap berý, oıdy júıelep aıtý daǵdylaryn qalyptastyrý;
á) damytýshylyq – oqýshylardyń baılanystyryp sóıleý daǵdylaryn jetildirý, saýatty jazý qabiletterin, oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý;
b) tárbıelik – oqýshylardy tapsyrma oryndatý barysynda uıymshyldyqqa úıretý, durys tamaqtanýǵa beıimdeý, salaýatty ómir saltyna tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaqty meńgertý sabaǵy.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, taldaý, jattyǵý jumystary.
Sabaqtyń kórnekiligi: kitap
İ. Uıymdastyrý
1. Oqýshylarmen sálemdesý.
2. Oqýshylardyń sabaqqa qatysyn tekserý.
3. Oqýshylardyń zeıinderin sabaqqa aýdarý.
4. Oqýshylardy 2 - topqa bólý.
İ. Úı tapsyrmasyn tekserý
4 - tapsyrma 109 - bet.
Oqýshylarǵa ótken İ toqsan boıynsha suraqtar qoıý.
1. Sóılem degenimiz ne?
2. Fonetıka bólimi neni qarastyrady?
3. Sıntaksıs bólimi neni qarastyrady?
4. Zattyń synyn, sapasyn bildiretin sóz tabyn atańyz.
5. Salalas qurmalas sóılem qalaı jasalady?
6. Jaı sóılem men qurmalas sóılemniń aıyrmashylyqtary bar ma?
İİ. Jańa sabaq
1 - tapsyrma. Mátindi túsinip oqyp, tómende berilgen suraqtarǵa jaýap berińder.
İlıas Jansúgirov 1894 jyly 1 mamyrda qazirgi Taldyqorǵan óńiriniń Aqsý aýdanynyń burynǵy 4 - shi aýylynda týǵan. İlıas sheshesinen jastaıynan jetip qalyp, áke tárbıesinde ósedi. Qatal minezdi ákeniń tárbıesinde ósken İlıas jas kezinen bastap - aq ótkir minezdi, ójet, eńbekqumar jáne zerek bolady. Óıtkeni onyń ákesi Jansúgir qolónerine meılinshe jetik bolǵan. Ol aıaq kıim tigetin etikshi jáne temir men aǵashtan túıin túıetin usta eken. munymen qatar eskishe hat tanıtyn, arabsha saýatty kisi bolǵandyqtan, halyq aýyz ádebıetin kóp oqyp, kóp jınapty. Segiz qyrly, bir syrly, osyndaı sheber áke óz qolynan keletin bar ónerin İlıasqa jas kezinen úıretken. Sondyqtan İlıas ta ákesindeı ári etikshi, ári usta, ári ánshi, ári dombyrashy bolady. Bir jaǵy ákesinen oqyp, arabsha hat tanıdy. Osynyń ózi İlıastyń ádebıetke qyzyǵýyna kóp kómegin tıgizedi. Ákesinen kóptegen qyzyqty áńgimeler, halyq óleńderin estıdi. Halyq óleńderi men ertegileri onyń halyq ómirimen, arman - tilegimen, zor bolashaǵymen tereńirek tanysýyna múmkindik týǵyzady.
Suraqtar:
1. İlıas Jansúgirov qashan jáne qaıda týǵan?
2. İlıasty jastaıynan kim tárbıeleıdi?
3. Ákesi qandaı bolǵan? Nemen aınalysqan?
4. «Segiz qyrly, bir syrly» degendi qalaı túsinesińder?
5. İlıas Jansúgirov ákesinen ne úırengen?
6. İlıastyń ádebıetke qyzyǵýyna kim áser etken?
7. İlıas kimnen halyq óleńderin, qyzyqty áńgimeler estigen?
8. Halyq ómirimen tereńirek tanysýyna kim múmkindik týǵyzǵan?
2 - tapsyrma. «On suraq» oıyny
Muǵalim bir oqýshyny tańdap alady jáne onyń mańdaıyna negizgi sóz jazylǵan stıkerdi jabystyrady - qatysýshy synypqa on suraq qoıa alady, oqýshylar «ıá» nemese «joq» dep qana jaýap bere alady. Osylaısha oqýshy mańdaıynda jazylyp turǵan sózdi anyqtaýy kerek.
3 - tapsyrma. İlıas Jansúgirovtyń «Men qalaı jazdym?» maqalasyndaǵy aıtqan sózin qalaı túsinesińder?
... Bizde balalar ádebıeti jasalmaǵan ádebıet. Sondyqtan meniń bir oıym osy ádebıettiń biz de jasalýyna kómektesýimiz kerek. Bul týraly biraz eńbekterim bar: «Balalarǵa tartý», «Balalarǵa bazarlyq», t. b.
«Bizde, ásirese, tehnıka, óner jaıynda shyǵarmalar týǵan joq. Endi bul ketikke kirpish qalaýymyz kerek deımiz...»
İV. Sabaqty bekitý
Búgingi sabaqtan ne túsindik? Qandaı jańa sózdermen tanystyq? Qaı tapsyrma sizderge qıyndyq keltirdi jáne ońaı túskenderi qaısysy?
V. Úı tapsyrmasyn berý
5 - tapsyrma 135 - bet.
Vİ. Baǵalaý
Atyraý oblysy, Atyraý qalasy
Aǵylshyn tilin tereńdetip oqytatyn
tehnıkalyq gımnazıanyń
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Imanǵalıeva Aıdana Jeksenqyzy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.