İlıas Jasúgirov «Qulager» poemasyndaǵy Qulager beınesi
Ádebıet páni 9 synyp
Sabaqtyń taqyryby: İ. Jasúgirov «Qulager» poemasyndaǵy Qulager beınesi.
Sabaqtyń maqsaty: Qulager beınesi arqyly áleýmettik teńsizdik syryn ashý.
Sabaqtyń mindeti:
b) Qulager beınesi arqyly qazaq halqynyń shynaıy ómir turmysyn, aqyn kózqarasyn uǵyndyrtý.
t) Oqýshylardyń ónerge degen qurmetteýshilik sezimin týdyra otyryp, tektilik pen teńsizdiktiń ala jigin baǵamdaı bilýge tárbıeleý.
d) Poemanyń optımısik rýhtaǵy qýatyn jetkizýge jol salý.
Sabaqtyń túri: izdený sabaǵy.
Sabaqtyń tıpi: bilik pen daǵdyny qalyptastyrý.
Sabaqtyń ádisi: sóz, praktıkalyq, mánerlep oqý ádisi.
Sabaqtyń kórnekiligi: dáıektemeler, «Qulager» poemasy, ınteraktıvti taqta, slaıd-shoý.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý bólimi.
a) synyp oqýshylaryn tekserý
á) synyptyń sanıtarlyq tazalyǵy
b) oqý quralyn tekserý
Úı tapsyrmasyn suraý: a) «Osyndaı as bop jatty Arqada bir» (As sýreti)
á) Balýan kúresi
Suraqtar: (akt-daý)
1. «As» taraýynda qandaı túıindi oı jatyr?
2. Asqa kelgen qonaqtardy aqyn qalaı beıneleıdi?
3. Asta qazaqtyń qandaı salt-dástúrleri kórinedi?
4. Aqyn men Batyrashtyń alǵashqy kezdesýinen ne baıqadyńdar?
5. Batyrash Aqanǵa nege yzaly?
6. Aqan qalyń qaýym arasynda qalaı baǵalanady?
7. Aqan asa qandaı daıyndyqpen kelip edi?
Jańa sabaq: Qulager beınesi. Iá, biz búgin sol «Qulager» áni bolatyn. Aqan men Qulager dańqyn búkil qazaq dalasyna jetkizgen de osy án edi. Áıtse de, aqyn İlıas Aqannyń basqa da án óleńderin paıdalanǵan, onyń oryndaýshylyq sheberligi men ánshilik óneriniń qudiretin tanytqan.
Aq otaý topyrlady Aqan túsken
Qalyń jurt ketti syrttan ishten
Shyǵady Aqan daýsy ánge talyp,
Bezilgen ǵashyq jarmen, qyran quspen
Kóksheden quıylǵandaı bir bal bulaq
Tátti ánge halyq qandy el sýsyndap.
Sol sebepti, osylaı jurtty serpiltken Aqan kim edi? Soǵan toqtalaıyq
Osy Aqan beınesin asha túsken Qulager beınesi. Qulager-shyndyq ómirde de, İlıas poemasyn da Aqannyń jan serigi. Aqan janyn jaralap, jalǵyzdyqqa ushyratty.
Aqanda qyzyq ta joq, saýyq ta joq
Olardy izdep jurtpen jaýyqpaq joq
Qapyda qatty tıgen sol soqqydan
Qıraǵan jan qanatyn saýyqpaq joq
Jar da joq, jalyn da joq, jaqsy at ta joq.
Olardy endi kókser maqsatta joq
Kúńirengen kúni-túni «Qulagerge»
Asqaq án, ásem úndi zar joq ta joq.
Asan men Qulager birin biri tolyqtyratyn, bólip alýǵa bolmaıtyn beıneler. Damytý
İlıas poemada «qyrǵa bitken shynaıy jel júırikteriniń» talaıynyń músinin músindegen. Al Qulagerge kelgende aqyn óz bilimi men talantyna qosa, halyqtyń kóp jyldyq júırik at jónindegi pikirlerin sarqa paıdalanǵan. Osy rette Abaıdyń «Attyń syny» óleńi men Aqannyń Qulagerge baılanysty óleń jyrlaryn paıdalana bilgen.
Endi Batyrash Qulagerge alǵash kórgende qandaı oı túıdi?
Soǵan toqtalaıyq
Al Kúreńbaı synshy kózqarasymen Qulager qalaı sıpattalady?
Soǵan oı jibereıik.
Bekitý:
Al, Abaıdyń «Attyń syny» óleńindegi júırik at beınesi qandaı eken?
Endi eki júıriktiń uqsastyqtary bar ma?
Abaı
Táýet bas
qamys qulaq
qoıan jaq
İlıas
Táýet bas
qamys qulaq
qýraǵan jaq
Poetıkalyq
úndestik
Úıge tapsyrma: «Qulager» poemasyn oqý, úzindi jattaý
Baǵalaý
Shalqar qalalyq №8 jalpy orta bilim beretin mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Bısembaeva Aqtoty Jalǵasbaıqyzy
Sabaqtyń taqyryby: İ. Jasúgirov «Qulager» poemasyndaǵy Qulager beınesi.
Sabaqtyń maqsaty: Qulager beınesi arqyly áleýmettik teńsizdik syryn ashý.
Sabaqtyń mindeti:
b) Qulager beınesi arqyly qazaq halqynyń shynaıy ómir turmysyn, aqyn kózqarasyn uǵyndyrtý.
t) Oqýshylardyń ónerge degen qurmetteýshilik sezimin týdyra otyryp, tektilik pen teńsizdiktiń ala jigin baǵamdaı bilýge tárbıeleý.
d) Poemanyń optımısik rýhtaǵy qýatyn jetkizýge jol salý.
Sabaqtyń túri: izdený sabaǵy.
Sabaqtyń tıpi: bilik pen daǵdyny qalyptastyrý.
Sabaqtyń ádisi: sóz, praktıkalyq, mánerlep oqý ádisi.
Sabaqtyń kórnekiligi: dáıektemeler, «Qulager» poemasy, ınteraktıvti taqta, slaıd-shoý.
Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý bólimi.
a) synyp oqýshylaryn tekserý
á) synyptyń sanıtarlyq tazalyǵy
b) oqý quralyn tekserý
Úı tapsyrmasyn suraý: a) «Osyndaı as bop jatty Arqada bir» (As sýreti)
á) Balýan kúresi
Suraqtar: (akt-daý)
1. «As» taraýynda qandaı túıindi oı jatyr?
2. Asqa kelgen qonaqtardy aqyn qalaı beıneleıdi?
3. Asta qazaqtyń qandaı salt-dástúrleri kórinedi?
4. Aqyn men Batyrashtyń alǵashqy kezdesýinen ne baıqadyńdar?
5. Batyrash Aqanǵa nege yzaly?
6. Aqan qalyń qaýym arasynda qalaı baǵalanady?
7. Aqan asa qandaı daıyndyqpen kelip edi?
Jańa sabaq: Qulager beınesi. Iá, biz búgin sol «Qulager» áni bolatyn. Aqan men Qulager dańqyn búkil qazaq dalasyna jetkizgen de osy án edi. Áıtse de, aqyn İlıas Aqannyń basqa da án óleńderin paıdalanǵan, onyń oryndaýshylyq sheberligi men ánshilik óneriniń qudiretin tanytqan.
Aq otaý topyrlady Aqan túsken
Qalyń jurt ketti syrttan ishten
Shyǵady Aqan daýsy ánge talyp,
Bezilgen ǵashyq jarmen, qyran quspen
Kóksheden quıylǵandaı bir bal bulaq
Tátti ánge halyq qandy el sýsyndap.
Sol sebepti, osylaı jurtty serpiltken Aqan kim edi? Soǵan toqtalaıyq
Osy Aqan beınesin asha túsken Qulager beınesi. Qulager-shyndyq ómirde de, İlıas poemasyn da Aqannyń jan serigi. Aqan janyn jaralap, jalǵyzdyqqa ushyratty.
Aqanda qyzyq ta joq, saýyq ta joq
Olardy izdep jurtpen jaýyqpaq joq
Qapyda qatty tıgen sol soqqydan
Qıraǵan jan qanatyn saýyqpaq joq
Jar da joq, jalyn da joq, jaqsy at ta joq.
Olardy endi kókser maqsatta joq
Kúńirengen kúni-túni «Qulagerge»
Asqaq án, ásem úndi zar joq ta joq.
Asan men Qulager birin biri tolyqtyratyn, bólip alýǵa bolmaıtyn beıneler. Damytý
İlıas poemada «qyrǵa bitken shynaıy jel júırikteriniń» talaıynyń músinin músindegen. Al Qulagerge kelgende aqyn óz bilimi men talantyna qosa, halyqtyń kóp jyldyq júırik at jónindegi pikirlerin sarqa paıdalanǵan. Osy rette Abaıdyń «Attyń syny» óleńi men Aqannyń Qulagerge baılanysty óleń jyrlaryn paıdalana bilgen.
Endi Batyrash Qulagerge alǵash kórgende qandaı oı túıdi?
Soǵan toqtalaıyq
Al Kúreńbaı synshy kózqarasymen Qulager qalaı sıpattalady?
Soǵan oı jibereıik.
Bekitý:
Al, Abaıdyń «Attyń syny» óleńindegi júırik at beınesi qandaı eken?
Endi eki júıriktiń uqsastyqtary bar ma?
Abaı
Táýet bas
qamys qulaq
qoıan jaq
İlıas
Táýet bas
qamys qulaq
qýraǵan jaq
Poetıkalyq
úndestik
Úıge tapsyrma: «Qulager» poemasyn oqý, úzindi jattaý
Baǵalaý
Shalqar qalalyq №8 jalpy orta bilim beretin mekteptiń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Bısembaeva Aqtoty Jalǵasbaıqyzy
You Might Also Like
