InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qulager poemasy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik – İlıas shyǵarmalary arqyly oqýshylardy qazaq halqynyń bastan keshken san qıly taǵdyryna nazar aýdartý; Aqan obrazyn jan - jaqty ashý; ónerdiń qudirettiligine kóz jetkizý; qazaq óneriniń qudireti men kıesin tanytý.
Tárbıelik - óner adamyna, eline, tarıhyna, tabıǵatyna, týǵan tiline degen ystyq súıispenshiligin oıatý, ulttyq dástúrlerdi qurmetteýge tárbıeleý, ulttyq rýhyn oıatý.
Damytýshylyq – Oqýshylardy oı erkindigine baýlý; til baılyqtaryn tereńdetý; mánerlep oqý mádenıetin jetildirý; óz oılaryn aıta bilýge daǵdylandyrý.
Sabaqtyń túri: aralas, jańa tehnologıa.
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, mýzyka.
Sabaqtyń kórnekiligi: İlıas, Aqan sýretteri, gazet - jýrnal materıaldary, test suraqtary, Qulagerdiń sýreti.

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Úı jumysyn suraý.
1. «Dala» poemasy qashan jazyldy?
a) 1929j.
á) 1930j.
b) 1928j.
2. «Dala» poemasy kimniń atynan áńgimelenedi?
a) dana qart
á) tarıhshy qart
b) áńgimeshi qart
3. «Bozingen» tarıhy qaı poemasynda aıtylady?
a) «Kúı»
á) «Kúıshi»
b) «Dala»
4. «Dala» poemasyndaǵy báıgege tigiletin qyz, kempir, shal, bala sanyn kórset.
a) 3 qyz, 1 kempir, 2 shal, 4 bala
á) 2 qyz, 2 kempir, 4 shal, 2 bala
b) 1 qyz, 4 kempir, 1 shal, 2 bala
5. «Sandal» taraýynda ne týraly aıtylǵan?
a) jerin tartyp alý
á) eldi shabý
b) elge kómektesý
6. «Qurbandyq» taraýynda qandaı oqıǵa aıtylady?
a) áıel teńsizdigi
á) azat qyz
b) ózin ólimge qıǵan qyz
7. «Azat» kúıin shyǵarǵan kim?
a) kúıshi jigit
á) Qurmanǵazy
b) Dáýletkereı

İİİ. Jańa sabaq.
Aqan beınesin jan - jaqty ashýdaǵy shyǵarmashylyq izdenis.
1. Aqan – tarıhı beıne.
«Týǵany Arqadaǵy Arǵyn eli, Óskeni Kókshetaýdyń shalǵyn jeri» dep aqyn jyrlaǵandaı aty ańyzǵa aınalǵan Kókshetaý óńiriniń Qoskól degen jerinde 1843 - 1913 jyldar arasynda ómir súrgen tarıhı tulǵa. Zilqaranyń balasy Álibek batyrdan bir jylda alpys túlki alǵan qaratorǵaı degen búrkitti, Saırat tóreden bir jylda toǵyz qasqyr alǵan Bazarala degen tazyny alady. Osy kezde Aqannyń qolyna Kóbeı - qaraýyl Shóketaı jylqysynan shyqqan, alty alashqa aty shyqqan Qulager túsedi. Qulager arqanyń talaı astarynda aýzymen qus tistegen talaı júırikterden ozyp júredi. Aqan men Qulager aty elge jaıylady. Aqan 1876 jyly Kereı rýynyń pań Nurmaǵanbet atanǵan úlken baıy Ereımen degen jerde ákesi Saǵynaıǵa as beretin bolyp, sol asqa Aqan Qulagerdi báıgege qospaq bop alyp barady. Báıgege qosylǵan júırikterden dara shyǵyp juldyzdaı aǵyp kele jatqan Qulagerdi burynnan Aqanmen óshtesip júrgen Batyrash degen baı soqqyǵa jyǵyp óltiredi. Qanatynan aırylǵan Aqan zary, Aqan qaıǵysy «Qulager ánin týǵyzdy. Órkókirek, tarpań baılarǵa qarsy qarapaıym halyqtyń qaıraty jetpeıtin zaman shyndyǵyn, kúshtiler óktemdik júrgizgen zamannyń muńdy sazyn shertken tarıhı jyr dúnıege keledi.

1. Aqan – kompozıtor
Aqqýdyń ásem únindeı janyńdy jadyratar, júregińdi eljireter, qulaq quryshyńdy qandyrar maıda kómeı ánniń yrǵaǵyna eltigen halyq Aqan janynan keter emes. Ánshige degen halyqtyń yqylas - peıili Aqan dushpandarynyń ishterin kúıdiredi, án sazyna ózderi de eljirep yntyǵa túsedi. Onyń ánderi beriktik pen adaldyqty, mahabbat erkindigi men sulýlyqty jyrlaıdy. Ol – adamnyń túsi de, isi de, jany da sulý bolýyn tileıdi. Aqan – názik jan, asqan óner ıesi. Birneshe ánniń avtory. «Balqadısha», «Syrymbet», «Úsh toty» t. b. ánderi – halyq arasynda umytylmas, máńgilik mura. Aqan ánimen máńgi jasaıdy. «Qulager» poemasynda aqynnyń negizgi aıtpaq oıy - ónerdiń óshpeıtini, ónerlige ólim joq degen tujyrym. Aqan mert bolǵan pyraǵy Qulagerge arnap álemde kezdespeıtin án shyǵarǵan, ózine ózi máńgi tozbas eskertkish soqqan.

2. Aqan – aıtys sheberi.
Aqan talaı arqaly aqyndardy týlaqsha silikken, qara óleńdi oryp aıtqan aıtys óneriniń dúldúli bolǵan. Ol – Júsip Tóre, Orynbaı, Tezekbaı sıaqty aqyndarmen aıtysqan. Máshhúr Júsip jáne Esmaǵul Qodyǵabalasymen hat arqyly aıtysqan. Aqan jumbaqtar da shyǵarǵan. Taban astynda taýyp aıtatyn tapqyr, sýyryp aıtar sheshen bolǵan. Aqannyń tapqyrlyǵy týraly el ishinde mynadaı áńgime bar eken. Aqan seriniń Qulagerden aırylyp qaıǵyryp júrgen kezi eken. Qylyshbaı degen bireý: - Saǵynaıdyń asyna júrerińde meniń qara shańyraǵymnan dám tatyp ketkenińde dúldúliń aman qalatyn edi - deıdi. Sonda Aqan: - Qandy súrginde júrip Áziret Áliniń torǵa, tulparynyń orǵa jyǵylǵany seniń úıińnen dám tatpaǵannan bolǵan eken ǵoı, - dep tutqıyldan jaýap beripti. Aqannyń júrgen jerlerinde alýn túrli sózder qalǵan eken.

4. Aqan – ańyzdyq keıipker.
Sulý kıim, júırik at, qumaı tazy, alǵyr búrkit jáne 15 - 20 jigitti ózi tárbıelep nóker qylyp alady, sol jigitterdiń aldynda qolbasyndaı ózi oqshaý otyrady. birese boz atqa minip aq kıgen, birese qara atqa minip qara kıgen. Basynda – bulǵaqtaǵan úki, qolynda dombyra, aýzynda - án.
Mine ǵajap! Ertegi ómir emes pe?! Ómir aıdynynda aqqýdaı júzip, úkideı úlpildep júrgen Aqandy biraq kúnde muń shaldy. Qulagerinen aırylyp, qanaty qaırylyp bylyq turmystan bezgende, halyq ony uǵa almaı, Aqannyń jumbaq ómirin sheshe almaı ony alyp baryp perige balaıdy. Dushpandary neshe saqqa júgirtip, ósek, ótirikke tańýy ádiletsizdiktiń bir kórinisi edi.
«Tusynda seri bolsyn, peri bolsyn Unaıdy ómirimen Aqan maǵan» dep İlıastyń ózi aıtqandaı ómiriniń sulýlyǵymen aty ańyzǵa aınalǵan ańyzdyq keıipker der edim.

5. Aqan – seri.
Aqan bılik aıtqan, daý qýǵan, mal jınaǵan adam emes, astynda – júırik aty, qolynda – qyran, serilik óner qýǵan, ómir aıdynynda qazdaı qalqyp, qýdaı júzgen, sulýdy súıgen. Muny aqyn sheber sýrettegen. Halyqtyń sal - serilik saltynyń ozyǵyn ustanyp, ony óziniń erekshe, bólek bolmysymen shyrqaý bıikke kóterip, zamannyń kórkem beınesine aınalǵan asqaq tulǵa.

6. Aqan – tragedıalyq keıipker.
Saǵynaıdyń asynda atynan qapyda aırylyp júregi qan jylaǵan aqyn esten tandy. qulager er qanaty ǵana emes, Aqannyń rýhanı medeý tutqan serigi edi. Qulagerdiń mert bolýymen birge Aqannyń ózi de rýhanı qazaǵa ushyrady. Qulager ólgende Aqan «El betin qalaı kóremin» depti. Aqannyń jan kúızelisin osy biraýyz sóz uqtyryp turǵandaı. Kól erkesi aqqý, kók erkesi suńqar – Aqannyń qanaty qaıryldy, pyraqty shabysynan aıryldy. Elinen, jerinen bezdi. Jalǵyz ózi elden jyraq kúı keshti. Qulager ólimi jaraly janyn kúıretken, aıaýsyz soqqy boldy. Qıanat pen ádiletsizdikten japa shekken Aqannyń halin İlıas «qulazyp kúzdigúni Kókshetaýdaı, Qyzyqtyń kóship ketken sarjaılaýy» dep beıneleıdi. Aqan jan joldasyn qolymen óltirgendeı kúıinedi. «Mal da bolsa adamnan esti janýar - aı, shabýǵa jibererde salbyrap, basyn tómen salyp, kádimgideı kózinen jas burshaqtap turdy - aý. Osy sumdyqtyń bolatynyn bilgen eken ǵoı» dep ókinedi, qaıǵydan júregi qars aırylady.
«Mını - debat» baǵdarlamasy boıynsha Batyrashqa búgingi kún turǵysynan baǵa berý.

Poemada «Kir kóńil saraıynyń batpaǵy bar» dep aqyn Batyrashtyń ishi tar, aqylsyz, aram pıǵyldy jan ekenin óte beıneli jetkize bilgen. Juldyzdaı aǵyp kele jatqan júırikti jolda tosyp turyp aıbaltamen shaýyp óltirtken Batyrash – naǵyz qanypezer jaýyz adam. Ór kóńil, jýan keýde Batyrash aram oıyn júzege asyrýda shimirikpeıdi. Batyrash – Aqandaı suńǵyla óner ıesiniń seriligine, sezimine, júıriktigine, zamannan ozyp týǵan týma talantyna qol kótergen, qarańǵylyqta shyrmalǵan pasyq, aqylsyz, ashýyn aqylǵa jeńdire bilmeıtin ústem tap ókiliniń beınesi. Batyrash – máńgilik halyq qarǵysyn arqalaǵan azǵyn adam. Batyrashtyń azǵyndyq áreketin keler urpaq keshire almaıdy, oǵan laǵynet aıtady. Batyrash sıaqtylar ómirge keledi, ketedi, olarda qarǵystan basqa iz qalmaıdy. Aqan ómiri – máńgilik. Aqan óneri esh ýaqytta umytylmaıdy, máńgi jasaıdy, urpaqtar jalǵastyǵyn tabady! Adal pák adamdar ómirine qara túnek tóndirip zar jylatqan Batyrash sıaqty qara nıetti súırep óltirý kerek edi. Batyrashtar ómirden máńgi alastatylsyn, ómirge kelmeı - aq qoısyn!

Batyrash tulpar baptaǵan, synshy, atbegi adam. Altaıdyń dańqyn asyrǵan, aldynan ushqan qus ótpegen júırigi Kóktuıǵyn atty baptap asqa ákeledi. Sý ornyna sút berip sábıdeı mápelep ákelgen júıriginiń top jaryp, bas báıge alýyn tileıdi. Sharshy toptyń aldynda Aqannyń:
Bı bolsań, bı shyǵarsyń Altaıyńa,
Tilimdi terezem teń tartaıyn ba?!
Kógińdi bóktermesem, atym seniki,
Shapsa da ákeń minip baıtalyna, - degen ashshy tili Batyrashtyń yzasyn keltirip, namysyna tıedi. Qulagerdiń dańqyn estip, kisi salyp Qulagerdi qansha surasa da bermegen Aqanǵa renjip júr edi, endi ashshy tili súıegin tilip ótkendeı boldy, ashý - yzasyn qamshylaı tústi. Ári aldynan júırik ozbaǵan Kóktuıǵynyn oılaǵanda, kózine qan toldy. Batyrashtyń júregine súńgideı qadalǵan ýly tildiń yzasy myńnan ozǵan tulparǵa qol kótertti, mert qyldy. Batyrash Qulagerdiń ólimine egildi, ezildi. Qulager Batyrashtyń qoly jetpeı júrgen armany emes pe edi?! Ne istegenin ózi de bilgen joq. Óz qatesin túsindi, biraq kesh edi. «Osy asta saǵy synyp baǵy taısa, Ol ózin dap - daıyn tur óldim deýge» dep aqynnyń ózi aıtqandaı, ózin - ózi ólimge qıýǵa daıyn Batyrashtyń boıynda namys, er qanatyna degen súıispenshilik oty mazdaıdy. Ol - ólseń de namysty qoldan berme degen maqsatty berik ustanǵan jan.
«Venn dıagramsy» boıynsha Aqan, İlıas beınelerine salystyrmaly minezdeme.
Kúreńbaı men Abaıdyń óleńin salystyrý.

IV. Oqýshylardy baǵalaý.