Basynda jan men dene eki basqa,
Jan shydap tura almaıdy qozǵalmasqa.
Dene saýyt syqyldy jannyń orny,
Oǵan da kútý kerek buzylmasqa.

Al endi sıpattalyq kóńildi biz,
Eskerip bul sózimdi jaqsy uǵyńyz.
Jan men dene – qosylǵan erli-qatyn‚
Ekeýinen týady kóńilimiz.

Tabıǵat birde bylaı, birde olaı,
Keteri málim emes áldeqalaı.
Ákesi jan, sheshesi dene bolyp,
Kóńilimiz sol sebepten ekitalaı.

Keıde jaqsyny izdeımiz, keıde jaman,
Kóńil nege qyzyqsa – soǵan taman.
Dene jeńse, túpsizge qyzyǵamyz,
Jan bılese, jamannan qalmaq aman.

Fánı dene boıaýǵa-aq maqtanady,
Jan tozbaıdy‚ sol úshin saqtanady.
Ólmes janǵa ózgermes oryn kerek,
Sondaı iske umtylsaq, shattanady.

Jan qumary – istemek, bilip almaq,
Bóget bola beredi dene, salmaq.
Asyl izdep asyldy alasurar,
Amal bar ma, denesiz qaıda barmaq?

Jan talpynar talaıdy kórmek úshin,
Ár syryn dúnıeniń bilmek úshin.
Dene baıǵus salmaq bop basa berer,
Jaralǵan ǵoı túbinde ólmek úshin.

Balalar jas kúninde tym elgezek,
Árnemege júgirip qaǵar dedek.
Ol kezińde jan kúshti‚ dene nashar,
Osydan-aq sózimdi uqsań kerek.

Kóńil ázir deneni qýandyrmaq,
Ózi de qyzyq kórip júre turmaq.
Jan jumysy jaı ǵoı dep elemeıdi,
Kezi kelgen ýaqytta moıyn burmaq.

Súıte-súıte denege ábden tartyp‚
Maqtan kúılep ketedi odan da artyq.
Jan keregin oılaýǵa jalqaýlanyp,
Ala almaıdy óz boıyn ózi qaıtyp?

Maqtan úshin jan qalsa eskerýsiz,
Durys-aq qoı deısiz be osynymyz?
Izdegenin taba almaı ketse zarlap,
Jannyń orny ne boldy, baıqadyńyz.

Dene menen jan – anaý, kóńil – mynaý,
Qaısysyna bılettiń baıǵusym-aý?
Eń túbinde óziń – kim, seniki – kim,
Dosyń qaısy, ózińe qaısysy jaý?

Anyq qara: jan – óziń, dene – kıim,
Maqtan, boıaý – denege bergen syıyń.
Janǵa mundaı aldaýyń azyq emes,
Oǵan paıda ne qyldyń jalǵyz tıyn?

Saýyq-qyzyq kórem dep kúnde jıyn‚
Jan qutqaryp alýyń bolar qıyn.
Túptige umtyl, turaqty isterdi qyl,
Táýekel dep ózińe súıtip syıyn.

Biz semirttik deneni azyqpenen,
Baılap berdik jandy oǵan qazyqpenen.
Uıqy, tamaq kúılegen sorly dene
Qutylar ma osyndaı jazyqpenen.

Jalqaý tiri bolǵanmen ólgenge esep,
Bilimniń keseli joq munan kesek.
Bilimsiz, áreketsiz erinshekti,
Kúnákár de bolmaspyz, óli desek.

Paıdasyz qumarlyq ta, maqtan-daǵy,
Erte boıǵa jolatpa saqtan-daǵy.
Yıir qylyp alǵan soń qutylý joq,
Beıne túlki bolasyń qaqpandaǵy.

Ashý jeńse, adamda aqyl qalmas,
Oı oılanyp, oryndy is qyla almas.
Bolmaı soǵan boıyńdy toqtatyp al,
Yza menen mastyqtyń túbi jalǵas.

Syrtyn túzep keıbireý alasurdy,
Kıimine maqtanǵan bala syndy.
At bolsyn, kıim bolsyn, minez bolsyn,
Quba tóbel isti qyl jarasymdy.

Quba tóbel degendi uqsań kerek,
Orynsyzdy isteme, bolsań zerek.
Múıizi bar kisideı edireıip,
Ózge jannan bolmasyn túriń bólek.

---