InfoHub Logo

Ata - analar jınalysynyń taqyryby: Jaqsy bala, ata - ana qýanyshy
Maqsaty:
Bala tárbıesindegi ata - ananyń alatyn ornynyń erekshe ekendigin túsindirý;
Otbasy músheliniń arasyndaǵy baýyrmaldyq, qaıyrymdylyq, dostyq qarym - qatynasty qalyptastyrý;
Túri: toptastyrý
Kórnekiligi: kartochka, dóńgelekter, naqyl sózder,«kirpish tapsyrmasy bar; qaǵaz qalam.

Jospar
1. Trenıń: shattyq sheńberi
2. Kirispe sóz: Ata - ananyń basty qýanyshy bala
3. İ - toqsan qorytyndysy jáne İİ - toqsan maqsattary
4. Elbasynyń bilim týraly joldaýy
5. Mektep synyp qory
6. Jańa jyl merekesi
7. Ártúrli suraqtar

Sálemetsizder me, qurmetti ata analar, qonaqtar! Búgingi jınalysty erekshe ótkizgim kelip tur.
Trenıń: Ata analar ortaǵa dóńgelenip turady. Búgingi kezdesýde sizder balalaryńyzdy tańerteń qalaı jáne qandaı kóńil kúıde oıatasyz. Sony
Bir - birlerińizge qarap aıtyp kóreıik. Mine osyndaı jyly sózderden balamyzdyń júzinen qýanysh kóre alamyz.
Ata - ananyń basty qýanyshy - bala.
Ata - ananyń basty - qazyǵy, altyn tireý dińgegi - bala. Otbasy tulǵany damytatyn kishigirim orta. Otbasynyń qoǵamdaǵy maqsaty; balany damytyp qana qoımaı, ony ómirge daıyndap, rýhanı jaǵynan jetkizip, tulǵa retinde qalyptastyrý. Otbasynda balanyń jan - jaqty qalyptasýyna ata - ana men otbasy músheleriniń qarym qatynasynda mahabbat, súıispenshilik, adamgershilik, qaıyrymdylyq, ádildik, uıymshyldyq, mádenıettik qasıetteri jáne t. b kelbetin saqtaıtyn tulǵa tárbıeleýge kerek ekendigi bárimizge aıan. Myna jasampaz ǵasyrda, jahandaný dáýirinde mektep partasynda otyrǵan balanyń jan - jaqty bilim alýyna eń birinshi yqpal etetin - ustaz bolsa, onyń súıenishi ata - ana. Sondyqtan ata - ana óz balasynyń bilim alýyna barynsha jaǵdaı jasaý tıis. Bala táýliktiń bir bóliginde, ıaǵnı
6 saǵat mektepte bolsa, 18 saǵat óz otbasynda tárbıe alady.

2. «Balańyzǵa degen súıispenshilik degen» oıyny ótkiziledi.
Balanyń jan dúnıesi – Bul tolyp turǵan ydys sıaqty. Óz balańyzdyń qandaı bolǵanyn qalaısyz? Qandaı qabiletteri bolǵanyn jáne siz ózińizden qandaı qasıetti alǵanyn qalaısyz? Árqaısylaryńyzdyń qoldaryńyzda júrek bar. Sol júrektiń ishine ózderińizdiń oılaryńyzdy jazyp, osy ydystyń ishine salyp qoıyńyzdar jáne de jazǵan sózderińizdi aıtyp shyǵýlaryńyz kerek. Qoryta aıtqanda ata ananyń mahabbaty, súıispenshiligi bala úshin baqyt, Osy sezimderińiz arqyly balanyń óz ornyn taba bilýge úıretesizder.

3. Elbasynyń bilim joldaýynan úzindi. Mekteptegi bilim sapasyn kóterý.
Balabaqshalardy kóptep ashý. Sonymen qatar úsh aýysymdy mektepterdi eki aýysymdyq etý. Bilim sapasyn kóterý.

4. Ata - ananyń bala aldyndaǵy mektepke degen mindetteri:
1. Mektepke degen qural - jabdyqtarmen qamtamasyz etý;
2. Sabaqqa ýaqytyly jiberip, sabaqtan qaldyrmaý;
3. Mekteppen, synyp muǵalimimen tyǵyz baılanysta bolý;
4. Úı tapsyrmasyn durys jáne tolyq oryndaýǵa kómektesý;
5. Balanyń jeke sabaq oqıtyn bólmesin daıyndap berý;
6. Balanyń sabaǵyna qatysý;
7. Balany qosymsha ádebıettermen qamtamasyz etý;

5. Jańa jyl merekesi mektepte bolady. Jańa jyldyq syılyqty uıymdastyrý.
6. Ártúrli suraqtar boıynsha ata - analar suraqtaryna jaýap berý.

Qorytyndylaý:
Halqymyz «Uıada ne kórseń, sony ilersiń» deıdi. Bala árqashanda ata anadan meıirimdilikti, súıispenshilikti, júrek jylýyn qajet etip, ata anany ómirdiń tiregi sanaıdy.
Ata ananyń tirshiligindegi kórgen qyzyǵy, jaqsylyǵynyń eń baǵalysy perzenti. Balanyń boıynda týǵan úıdiń jylýy onyń kókireginde kóp jyldar boıy saqtalyp, máńgi esinde bolady. Otbasy bala tárbıesiniń eń alǵashqy ujymy. Balanyń tárbıeli bolyp ósýine berekeli otbasynyń tıgizetin áseri mol. Qatysyp oı bóliskenderińiz úshin rahmet!

Shyǵys Qazaqstan oblysy, Rıdder qalasy
«№14 orta mektebi»KMM Bastaýysh synyp muǵalimi:
Qurmanbekova Merýert Dáýletbekqyzy