InfoHub Logo

Atyraý qalasy, № 23 orta mektebiniń
orys tili páni muǵalimi Bozjıgıtova Lázzat Konakbaevna

Taqyryby: Jaqsylyq jasaý óz qolyńda (slaıdymen)
Maqsaty: Oqýshylardyń jaqsylyq qundylyǵy týraly, «jaqsy adam» týraly túsinikterin keńeıtý jáne jaqsylyq pen jamandyqtyń qatar júrip adam ómirinde san qıly beleń kórsetetinin uǵyndyrý.
Mindetteri: - Jaqsylyqtyń adam ómirindegi máni jáne jaqsylyq jasaýdyń qýanysh ákeletindigin sezindirý, jaqsylyqty túsiný, jaqsylyq jasaýǵa tárbıeleý.

Tárbıe saǵaty syn turǵysynan oılaý tehnologıasy boıynsha qurylǵan

Júrý barysy
1. Uıymdastyrý bólimi
Aldymen oqýshylarǵa ózderine unaǵan tústerin tańdaýyn suraımyn (men úsh topqa bes oqýshydan bóldim: sary, jasyl, qyzyl pishinder) Sol túster boıynsha topqa bólinedi.
Oı shaqyrý
Muǵalim sózi: Balalar, búgingi taqyrypty aıtpas buryn, men sizderge myna slaıd shoýdy mán berip qaraýdy suraımyn. Sodan keıin ózderiń taqyrypty tabatyn bolasyzdar. (jaı mýzyka júrip turady, slaıd kórsetiledi)
Al, búgingi tárbıe saǵatymyzdyń negizgi taqyryby ne bolmaq, qalaı oılaısyzdar? (balalardyń jaýaptary tyńdalady)
Durys aıttyńdar, búgin bizder jaqsylyq týraly sóz qozǵaımyz. Aldymen men senderge bir suraq qoıamyn, sol suraqtyń jaýabyn izdep kóresizder. («Aralas, qatyp qozǵalma, toptas» ádisi boıynsha ótkiziledi. Oqýshylar qoldaryna qalam men qaǵazdaryn alyp shyǵady da bir mınýt ishinde málimet jazyp alý kerek)
Suraq: Jaqsy adam degen qandaı adam?
Muǵalim «Aralas» degende oqýshylar bólme ishinde arly berli júrip, aralasyp «Jaqsy adam degen kim?» suraǵyna jaýap alyp, qaǵazdaryna jaýaptaryn jazady.
«Qatyp, qozǵalma» degende ornynda turyp qalady. Muǵalim birneshe oqýshynyń jaýabyn tyńdaıdy.
«Toptas» degende óz toptaryna otyrady.
Muǵalim: Rahmet, men de óz jaýabymdy aıtaıyn:
Jaqsy kisi dep sózinen isi kórinetin, aıtqan sózin keıinnen ózi ustanatyn kisini aıtady. Jaqsy kisi túsinýge tyrysady, biraq odan paıda izdemeıdi. Jaı adam paıda izdeıdi, biraq túsinýge tyryspaıdy. Adam dúnıege eshteme qalap kelmeıdi. Jaqsy men jamandy ósken soń óziń qalap alasyń. Jaqsylyq pen jamandyq adamnyń is - áreketi arqyly ólshenedi. Halqymyz «jaqsylyq» degen uǵymdy adamgershilikke balaǵan. Adamgershiligi mol adamdy «jaqsy adam» degen. Endeshe jaqsylyq pen jamandyq týraly oılanyp kóreıik. Oqýshylarǵa suraq qoıylady:
- Jaqsylyq, jamandyq degen uǵymdardy qalaı túsinesizder?
- Jaqsy bolý, jaqsylyq jasaýdy qalaı úırenýge bolady?
- Jaqsy sóz aıtý, jaqsylyqqa jata ma?
- Jaqsylyq jasaý adam jasyna baılanysty ma?
- jaqsy adamnyń boıynda qandaı qasıetter bolady?
Muǵalim: Rahmet, jaqsy oılaryńdy aıttyńdar. Endi ár topqa tapsyrma beremin.
Toptastyrý nemese Klaster strategıasy boıynsha
İ top: «Jaqsylyq» degen sózge
İİ top: «Jamandyq» degen sózge
İİİ top: jaqsylyq pen jamandyq týraly maqal mátel jazý
Maǵynany taný kezeńi
Muǵalim: Adamnyń ishki sulýlyǵy — adamnyń júregi, júrek jylýy, mahabbat, ar - uıat, qaırat, meıirimdilik, jaqsylyq, adamshylyq osy júrekten týyndaıdy. Oıymyzdy ári qaraı órbitý úshin mátinmen jumys júrgizemiz.
Ár topqa úsh túrli mátin taratylady.
İ top: «Jaqsylyq synyqtary» mátini (qosymshany qara)
Suraqtar:
Bul áńgimeden keıin qandaı sezimde boldyńdar?
Sender qalaı oılaısyńdar, áje nelikten kóp jyldar boıy áınek synyqtaryn jınap júrdi?
Eger de adamdar ájeniń ne istep júrgenin bilgende ne ister edi?
İİ top: «Ustaz aqyly» (qosymshany qara)
Suraqtar:
Ustazynyń jaýabyn shákirtteri túsindi me?
Adamdar nege jamandyqqa tez úıir bolady, qalaı oılaısyńdar?
Men jańa aıtyp kettim, Adamnyń ishki sulýlyǵy — adamnyń júregi, júrek jylýy, mahabbat, ar - uıat, qaırat, meıirimdilik, jaqsylyq, adamshylyq osy júrekten týyndaıdy dep, júregimizdi jamandyq jaýyp tastasa biz qalaısha jaqsy adam bolamyz. Sondyqtan da bul áńgimeden ne túıýge bolady?
İİİ top: «Eki qasqyr» áńgimesi (qosymshany qara)
- Ata Eki qasqyr dep neni meńzep otyr?
Jamandyq pen jaqsylyq ómirde birge júredi eken. Al qaısysy jeńedi? Jaqsylyq jeńý úshin adam ne isteý kerek?
- Osy úsh mátindi bir birimen baılanystyrýǵa bola ma? Úsheýi bir birin tolyqtyryp tur ma?
Aldaryńyzda birneshe maqaldar, naqyl sózder jazylǵan paraq jatyr. Oılanyp, sonyń ishindegi qaısysy óz mátinderińe baılanysy bar dep oılaısyzdar. Eger de baılanysy bar deseńder, sol maqaldyń tusyna belgi salyńyzdar.