InfoHub Logo

Toptamadaǵy sabaqtar tizimi:
1. Ulttyq ydystar
2. Jabaıy ańdar
3. Jıhazdar álemi

Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimi: Qazaq tili
Taqyryby: «Ulttyq ydystar»
Maqsaty: Balalarǵa ulttyq ydystary týraly túsinik berý.
Sabaqtyń mindetteri: Balalardyń sózdik qorlaryn molaıtý.
Gramatıkalyq túrde durys sóıleýge jattyqtyrý.
Oılaý qabiletin damytý.
Uqyptylyqqa baýlý.
Sózdik: tostaǵan, torsyq, aǵash qasyq, samaýyr, kese, aqquman.
Kórnekti quraldar: sýretter, ár túrli ydystar, jeke kartochkalar, qýyrshaq, kıiz úı
Ádis – tásilder: qaıtalaý, tanystyrý, suraq - jaýap, qaıtalaý, fonetıkalyq jattyǵý, sergitý sáti, d/o, sóılem quratý.

İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sálemdesý.
- Balalar, aldymen biz osy sheńber quryp turǵanda bir - birimizdiń qolymyzdan ustap, alaqan arqyly jylylyq tanyta turyp, jaqsy lebiz bildireıik.
Elimiz aman bolsyn,
Anamyz aman bolsyn,
Denimiz saý bolsyn!
Jeke jumys. D/o «Balabaqshada ne isteısiń?»
Maqsaty: Qoıylǵan suraqty túsinip, durys jaýap qaıtara bilý.
Balalar bir – bir kartochkadan alady, júrgizýshi (muǵalim, bala) balalarǵa suraq qoıady, balalar túsken kartochka boıynsha jaýap beredi.
- Sasha, sen balabaqshada ne isteısiń?
- Men balabaqshada oınaımyn. (oqımyn, tamaq ishemin, uıyqtaımyn)
Balalarǵa suraqtardy joǵary deńgeıdegi bala qoıady.
Balalarǵa suraqtardy joǵary deńgeıdegi bala qoıady.

İİ. Jańa sabaq. Jańa sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn aıtý.
Balalardyń nazaryn kıiz úıdiń qasynda otyrǵan qýyrshaq «ájege» nazar aýdaryp.
1)
- Balalar, kıiz úıdiń qasynda kim otyr?
- «Áje» otyr.
- «Ájemen» qalaı amandasamyz?
- Sálemetsiz be, «Áje»!
- Sálemetsińder me balalar! Men ydystarymdy jınap otyrmyn, maǵan kómektesińder.

3)«Áje» (muǵalim) balalardyń nazaryn qalǵan ydystarǵa nazar aýdaryp, jańa sózdermen tanystyrady.

Jań sózder: tostaǵan, torsyq, aǵash qasyq, samaýyr, aqquman, kese
Sózderdi jeke balaǵa, qyzdarǵa, uldarǵa qaıtalap aıtqyzý.

4) Fonetıkalyq jattyǵý.
Maqsaty: Qazaq tiline tán dybystardy sóz ishinde durys dybystap aıtýǵa jattyqtyrý.
Yq - yq – torsyq
Yq - yq – qasyq
Aq - aq – aqquman