InfoHub Logo

Jaraqattaný kezinde kórsetilgen alǵashqy kómek
Maqsaty:
1. Stýdentterdi jaraqat alǵan kezde kórsetiletin alǵashqy kómektiń negizgi ádis - tásilderimen tanystyrý;
2. Stýdentterdi alǵashqy medısınalyq kómektiń praktıkalyq daǵdysyn qalyptastyrý;
3. Dostyqqa, adamgershilikke, birine - biri kómek berýge tárbıeleý.
Qural - jabdyqtar: oqýǵa qajetti materıaldar, jgýt, shına, dári - dármek túrleri.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý.

Jańa sabaqty qabyldaýǵa daıyndyq.
- Jaraqat alý degendi qalaı túsinesińder?
- Alǵashqy kómek degen ne?

Jańa sabaq.
Suraqtar jınaqtalyp, anyqtama shyǵarý.
«Alǵashqy kómek – adam jaraqat alǵan kezde, adam ómirine, densaýlyǵyna qaýip tóngen kezde dáriger kelgenshe nemese aýrýdy aýrýhanaǵa jetkizgenshe tez arada kórsetiletin kómek.»
Jaraqat túrlerin taqtaǵa jazý:
Qan ketý, syný, esten taný, ýly zattardyń áserinen esten aırylý, kúıý, elektr jaraqaty, úsý, gazben ýlaný. (Maǵlumattar alynyp, oqytýshynyń kómegimen tolyqtyrylady).

Demonstrasıa: shıratpa salyp kórsetý.
Stýdentterge juptasqan túrde shıratpa salý tapsyrylady. Oqytýshy baqylap, qajet jerinde túzetedi. İri arterıa nemese vena qan tamyrlary zaqymdanǵan kezde mindetti túrde qan toqtatatyn jgýt nemese sol qyzmetti atqara alatyn zattardy qoldaný qajet. Stýdentterden sol zattardyń ataýlary suralady: oramal, beldik, súlgi, kıimnen jyrtylyp alynǵan mata, shıyrshyqtalǵan jip.

Demonstrasıa: jgýt salý.
- Ne sebepten jgýtty salǵan ýaqytty belgileý qajet?
- Jaýaby, 1, 5 saǵattan artyq jgýtty tartyp qoısa, aıaq, qol sal bolyp qalady nemese tipti ulpalary ólip ketedi.
Synyq.
Tutas súıektiń túgeldeı nemese shamalap buzylýy. Synyqtar eki túrli bolady – ashyq jáne jabyq.

Alǵashqy kómek kórsetý.
Zaqymdalǵan súıekti qozǵalmas úshin ımmobılızasıa jolymen qol aıaqty shınamen bekitý nemese kez kelgen soǵan jaraıtyn zattarmen: taıaqty, aǵashty paıdalaný. Eger ashyq synyq kezinde jara bolsa, oǵan antıseptıkalyq shıratpa qoıylady.

Demonstrasıa: shına salý.
Stýdentterge juptasyp shına qoıý jumysyn jasatý.

Esten taný (talý).
Aıaq astynan az merzimge esin joǵaltý, júrek qaǵysy men tynys alýy qalypty, mıdyń qanynyń azdyǵy baıqalady.
- Esten taný qaı ýaqytta bolýy múmkin?
Stýdentterdiń durys jaýabyn taqtaǵa jazý.
- Qatty ashýlanýdan, qorqýdan, sharshaǵannan, kún ótkende, ashyqqanda ystyq bólmede uzaq otyrǵannan adam esinen tanady.

Alǵashqy kómek:
1. Aýrý adamdy qan basqa quıylý úshin basyn tómen qoıyp, aıaǵyn joǵary kóterý kerek.
2. Jyly kórpe jabý nemese kerisinshe denesin salqyndatý úshin kıimin sheshý, omyraýyn ashý.
3. Terezeni ashý.
4. Músátir spırtin ıisketý nemese betine sýyq sý búrký.
5. Esinen tanǵan adam uzaq ýaqyt ózine kelmegen jaǵdaıda qoldan tynys aldyrý jáne jabyq júrek massajyn jasaý.
6. Aýrý óz - ózine kelip es jınaı bastaǵanda valerıan tamshysyn berý.

Elektrojaraqat.
Elektrojaraqat kezinde adamdy tiri alyp qalý úshin alǵashqy kómektiń der kezinde kórsetilýi asa mańyzdy rol atqarady. Ne úshin rezına qolǵap kıý kerek? Esten taný kezinde qoldan tynys aldyrý ádisi qoldanylady.
Qoldan tynys aldyrý – kúshpen ókpeni jeldetý, ókpege aýa jiberip, ókpeden aýany shyǵarý. Eń kóp taraǵan «aýyzdan - aýyzǵa» ádisi.

Demonstrasıa.
Qoldan tynys alý ádisin qýyrshaqty paıdalanyp jasalyp kórsetiledi. Úsh tereń tynys jiberiledi de 1 mınýt ishinde 15 ret keýde qýysynan, ókpe qýysynan basady. Birneshe ret qaıtalaıdy.

Bekitý. Testik jumys.
1. Alǵashqy kómek qaı kezde jasalady?
a) aýrýhanada
b) dáriger kelgende
v) dáriger kelgenshe nemese aýrýhanaǵa jetkizgenshe

2. İri arterıa nemese vena qan tamyrlary zaqymdanǵanda ne paıdalanylady?
a) jgýt, kıimder
b) maqta
v) dári

3. Synyqtyń túri
a) jabyq
b) ashyq
v) ashyq jáne jabyq

4. Qoldan tynys alý ádisi qaı kezde qoldanylady?
a) qan ketkende
b) esten tanǵanda
v) synǵanda

5. Qoldan tynys alý ádisin qalaı oryndaıdy?
a) 3 ret tereń tynys jiberiledi
b) keýde tusynan basady
v) 3 tereń tynys jiberilip, 1 mınýt ishinde 15 ret keýde qýysynan, ókpe tusynan basady.

Qorytyndylaý.
Úıge tapsyrma.
Baǵalaý