- 05 naý. 2024 01:59
- 176
Jaratylystaný pánderiniń kóshbasshysy
«Jaratylystaný pánderiniń kóshbasshysy» zıatkerlik saıysy, İİİ – kezeń.
Maqsaty: zerdeli, zıatker oqýshyny anyqtaý, oqýshylardyń jaratylystaný pánderine degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, uıymshyldyqqa, shapshańdyqqa, óz betterinshe izdenýge, jaýapkershilikke, ultjandy bolýǵa, zıandy nárselerden aýlaq bolýǵa jáne de qorshaǵan ortaǵa janashyr tulǵany tárbıeleý.
Saıys barysy:
1. Ashylýy. Án oryndalady.
- Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi «Jaratylystaný pánderiniń kóshbasshysy» saıysynyń İİİ - kezeńin tamashalaýǵa qosh keldińizder! Osyǵan deıingi ótkizilgen kóshbasshylar saıysynda ózderiniń bilim – biliktilerin kórsetip, jeńimpaz atanǵan oqýshylar saıystyń İİİ – kezeńinde ózderiniń baqtaryn synamaqshy. Saıysqa qatysýshylarǵa sáttilik tileımin. Olaı bolsa ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyn.(Saıyskerler oryndaryna jaıǵasady)
2. Ádil – qazy alqasy tanystyrylady.
3. Saıys bólimderi: İ – bólim.
1. Tanystyrý. (ár jup ózderin tanystyrady; emblemasy, urany.)
2. İzdegen jeter muratqa. (belgili bir taqyrypta slaıd – prezentasıa qorǵaý)
3. Hımıa pániniń basqa pándermen baılanysy (poster qorǵaý)
4. Qyzyqty tájirıbeler (tájirıbeler toptamasy)
İİ – bólim.
1. Qanshalyqty bilemin? (test suraqtaryna jaýap berý)
2. Uqsas sýret, sáıkes sóz (sýretter boıynsha sózdi tabý)
3. Meni tolǵandyrǵan másele (oı tolǵaý jazý)
4. Qorytyndy.
İ bólim: 1. Tanystyrý.
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
2. İzdegen jeter muratqa.
«İzdegen sırek bolsa da tabady, izdemegen esh ýaqytta tappaıdy.» Balzak.
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
3. Hımıa pániniń basqa pándermen baılanysy.
Hımıa – fızıka
Hımıa – matematıka
Hımıa – bıologıa
Hımıa – geografıa
Hımıa – qazaq tili, ádebıeti
Hımıa – tarıh
Hımıa - ekologıa
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
4. Qyzyqty tájirıbeler.
«Tájirıbe - tabıǵı qubylystar men tanymdyq qabiletter arasyn baılanystyrýshy.» D. I. Mendeleev
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
İİ bólim: 1. Qanshalyqty bilemin? (Ár durys jaýapqa 1 upaıdan)
Test suraqtary:
1 – oqýshy, 3 – oqýshy.
1. Hımıa neni zertteıdi?
*A) zatty
á) deneni
b) qubylysty
v) álemdi
2. Jer qyrtysynda kóp taraǵan metaldar:
A) mys, temir
* á) alúmını, temir
b) ottek, qalaıy
v) altyn, kúmis
3. Ózen qumynyń quramyna kiretin element:
A) alúmını
á) kálsı
b) natrıı
*v) kremnıı
4. Metaldar patshasy:
A) qalaıy
á) synap
*b) altyn
v) qorǵasyn
5. Sý astynda shapalaq soǵý nege qıyn:
*A) sý tyǵyzdyǵy aýadan joǵary.
Á) sý men aýa tyǵyzdyqtary teń
b) balyqtar kedergi bolady
v) adamǵa baılanysty
6. Eń jeńil jáne eń aýyr metal?
*A) jeńil – lıtıı, aýyr – osmıı
á) jeńil – osmıı, aýyr – lıtıı
b) jeńil – altyn, aýyr – kúmis
v) jeńil – kúmis, aýyr – altyn
7. «Bitpeıtin múmkinshilik zaty». HH ǵasyr ortasynda keıbir elderde qundylyq birligi rólin atqaryp aqsha ornyna júrdi:
A) sý
á) bıdaı
* b) as tuzy
v) mata
8. Birinshi dúnıejúzilik soǵysta hımıalyq qarý retinde paıdalanylǵan gaz:
A) azot
* á) hlor
b) ftor
v) gelıı
9. Bıologıalyq katalızatorlar:
A) gerbısıdter
á) nárýyzdar
b) aqýyzdar
* v) fermentter
10. Bakterıalardy joıatyn qasıeti bar metal:
*A) kúmis
á) altyn
b) ýran
v) platına
Maqsaty: zerdeli, zıatker oqýshyny anyqtaý, oqýshylardyń jaratylystaný pánderine degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, uıymshyldyqqa, shapshańdyqqa, óz betterinshe izdenýge, jaýapkershilikke, ultjandy bolýǵa, zıandy nárselerden aýlaq bolýǵa jáne de qorshaǵan ortaǵa janashyr tulǵany tárbıeleý.
Saıys barysy:
1. Ashylýy. Án oryndalady.
- Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi «Jaratylystaný pánderiniń kóshbasshysy» saıysynyń İİİ - kezeńin tamashalaýǵa qosh keldińizder! Osyǵan deıingi ótkizilgen kóshbasshylar saıysynda ózderiniń bilim – biliktilerin kórsetip, jeńimpaz atanǵan oqýshylar saıystyń İİİ – kezeńinde ózderiniń baqtaryn synamaqshy. Saıysqa qatysýshylarǵa sáttilik tileımin. Olaı bolsa ortaǵa saıyskerlerimizdi shaqyraıyn.(Saıyskerler oryndaryna jaıǵasady)
2. Ádil – qazy alqasy tanystyrylady.
3. Saıys bólimderi: İ – bólim.
1. Tanystyrý. (ár jup ózderin tanystyrady; emblemasy, urany.)
2. İzdegen jeter muratqa. (belgili bir taqyrypta slaıd – prezentasıa qorǵaý)
3. Hımıa pániniń basqa pándermen baılanysy (poster qorǵaý)
4. Qyzyqty tájirıbeler (tájirıbeler toptamasy)
İİ – bólim.
1. Qanshalyqty bilemin? (test suraqtaryna jaýap berý)
2. Uqsas sýret, sáıkes sóz (sýretter boıynsha sózdi tabý)
3. Meni tolǵandyrǵan másele (oı tolǵaý jazý)
4. Qorytyndy.
İ bólim: 1. Tanystyrý.
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
2. İzdegen jeter muratqa.
«İzdegen sırek bolsa da tabady, izdemegen esh ýaqytta tappaıdy.» Balzak.
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
3. Hımıa pániniń basqa pándermen baılanysy.
Hımıa – fızıka
Hımıa – matematıka
Hımıa – bıologıa
Hımıa – geografıa
Hımıa – qazaq tili, ádebıeti
Hımıa – tarıh
Hımıa - ekologıa
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
4. Qyzyqty tájirıbeler.
«Tájirıbe - tabıǵı qubylystar men tanymdyq qabiletter arasyn baılanystyrýshy.» D. I. Mendeleev
Ádil – qazylar baǵalaryn beredi.
İİ bólim: 1. Qanshalyqty bilemin? (Ár durys jaýapqa 1 upaıdan)
Test suraqtary:
1 – oqýshy, 3 – oqýshy.
1. Hımıa neni zertteıdi?
*A) zatty
á) deneni
b) qubylysty
v) álemdi
2. Jer qyrtysynda kóp taraǵan metaldar:
A) mys, temir
* á) alúmını, temir
b) ottek, qalaıy
v) altyn, kúmis
3. Ózen qumynyń quramyna kiretin element:
A) alúmını
á) kálsı
b) natrıı
*v) kremnıı
4. Metaldar patshasy:
A) qalaıy
á) synap
*b) altyn
v) qorǵasyn
5. Sý astynda shapalaq soǵý nege qıyn:
*A) sý tyǵyzdyǵy aýadan joǵary.
Á) sý men aýa tyǵyzdyqtary teń
b) balyqtar kedergi bolady
v) adamǵa baılanysty
6. Eń jeńil jáne eń aýyr metal?
*A) jeńil – lıtıı, aýyr – osmıı
á) jeńil – osmıı, aýyr – lıtıı
b) jeńil – altyn, aýyr – kúmis
v) jeńil – kúmis, aýyr – altyn
7. «Bitpeıtin múmkinshilik zaty». HH ǵasyr ortasynda keıbir elderde qundylyq birligi rólin atqaryp aqsha ornyna júrdi:
A) sý
á) bıdaı
* b) as tuzy
v) mata
8. Birinshi dúnıejúzilik soǵysta hımıalyq qarý retinde paıdalanylǵan gaz:
A) azot
* á) hlor
b) ftor
v) gelıı
9. Bıologıalyq katalızatorlar:
A) gerbısıdter
á) nárýyzdar
b) aqýyzdar
* v) fermentter
10. Bakterıalardy joıatyn qasıeti bar metal:
*A) kúmis
á) altyn
b) ýran
v) platına
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.