InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qosmekendiler klasy. Jalpy sıpattamasy. Baqanyń syrtqy jáne ishki qurylysy.
Sabaqtyń maqsaty: Klastyń jalpy sıpattamasyn, baqanyń qurylys erekshelikterin, qorektenýin, jańa taqyrypty meńgerý.
Sabaqtyń mindeti: Óz oılaryn ashyq aıtý, dáleldeý, toptyq tapsyrmalar barysynda uqypty, tártipti bolý. Ózdiginen izdenýge yntalaný.
Kútiletin nátıje: Oqýshylar qosmekendiler klasynyń jalpy sıpattamasyn, baqanyń syrtqy ishki qurylysyn, tirshilik áreketterin meńgeredi. Óz bilimderin júıeleı alady.
Sabaqta qoldanylatyn ádis - tásilder: STO, OJT, OúB, OB, kóshbasshylyq, AKT - ny paıdalaný.
Pánaralyq baılanys: sýret, qazaq tili, tarıh.
Sabaqtyń kórnekilikteri: Baǵalaý paraqshalary, smaılıgter, poster, stıkerler, ınteraktıvti taqta.

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.
a) Sálemdesip, sabaqtyń taqyryby, maqsat – mindetterimen tanystyrý.
á) Topqa bólý.
b) Úı tapsyrmasyn suraý.

2. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
1. Qalaı oılaısyńdar nelikten qosmekendiler dep atalǵan?
2. Qandaı qosmekendi janýardy bilesińder?
3. Ol qalaı tirshilik etedi?

3. Maǵynany taný.
1. Bilý. Bul satyda oqýshylar qosmekendiler týraly biletinderin eske túsiredi. Túrlerin ata, meken ortasyn anyqta, sáıkestendir.
2. Túsiný. Oqýshylar jáıtter men ıdeıalardyń maǵynasyn túsingenin kórsetedi. Túsindir, óz sózińmen aıt, kórset, anyqta.
3. Qoldaný. Bilgen, túsingen bilimderin túrli jaǵdaıda qoldanady.
4. Taldaý. Málimetterdi bólshekterge bólý, tekserý, salystyrý, aıyrma - shylyǵyn anyqtaý.
5. Jınaqtaý. Bilim elementterin jańa úlgige biriktirý arqyly málimetti jınaqtaý. Qurastyrý, jasaý, damytý, usyný, sheshý, oılap shyǵarý.
6. Baǵalaý. Kózqarastaryna naqty dáleldeme keltire otyryp, málimetterdi baǵalaý. Qundylyqtaryn tabý, qorǵaý, usyný, dáleldeý.

4. Oı tolǵanysy.
1. Refleksıa. Eki juldyz, bir tilek.
2. Baǵalaý.
3. Úıge tapsyrma: Qosmekendilerdiń kóptúrliligi.

1. Bilim
Qosmekendiler týraly biletinderin eske túsirý: Olar qurlyqta da sýda da tirshilik etetin janýarlar. Olar sekirip qozǵalady. Qurlyqta tirshilik etýge beıimdelgen alǵashqy omyrtqaly janýarlar. Osyǵan baılanysty kóptegen túrlerinde eki jup aıaǵy bar, olardyń artqy aıaqtary uzyn bolady. Baqa sıaqty tirshiligi jartylaı sýmen baılanysty túrlerinde aıaqtarynyń artqy jubyndaǵy saýsaqtarynyń arasynda terili júzbejarǵaq bolady. Aıaqtary negizinen úsh bólimnen turady.
2. Túsiný
Myna sýretke qarap baqanyń súıek bólimderin ata.

3. Qoldaný. Qosmekendilerdiń qozǵalý músheleri.
Test suraqtary.
1. Baqanyń neshe aıaǵy bar?
a) 2
á) 4
b) 6
v) 4 jup
2. Aldyńǵy aıaq bólimderin ata?
a) qary, bilek, alaqan.
á) bilek, sıraq, saýsaq
b) qary, alaqan, saýsaq.
v) san, qary, bilek.
3. Artqy aıaq bólimderin ata.
a) alaqan, saýsaq, sıraq.
á) san, sıraq, taban
v) taban, saýsaq, san.
v) sıraq, taban, bilek.
4. Omyrtqa jotasy neshe bólimnen turady?
a) 4
á) 5
b) 6
v) 2
5. Baqa qalaı qozǵalady?
a) júredi
b) júzedi
v) sekiredi
g) jorǵalaıdy.

4. Taldaý. Tirek syzbany tolyqtyr.
Qosmekendiler
Qurylysy

5. Jınaqtaý
Oqýshylar sýretke qarap, baqanyń negizgi múshelerin anyqtaıdy.

6. Baǵalaý.
Topbasshylardyń baǵalaý paraqshalary arqyly, formatıvti baǵalaý nátıjesinde qorytyndy baǵa jýrnalǵa qoıylady.
Oqýshylarǵa stıkerler taratylady, búgingi sabaqtan alǵan áserlerin jazyp, taqtaǵa jabystyrady.
Úıge tapsyrma: Qosmekendilerge jalpy sıpattama.
İshki jáne syrtqy qurylysy.