InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Ábdilda Tájibaev. «Jaryq túnde jaılaýda»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: avtor ómirinen tereń maǵlumat berý, óleńdi túsinip oqý, óleń mazmunyn ashý, jaılaý týraly bilimderin keńeıtý
Tárbıelilik: zerektikke baýlý, salt - dástúrdi úırete otyryp salaýattylyqqa tárbıeleý
Damytýshylyq: oqýshylardyń oılaý qabiletin, oı - órisin keńeıtý, tilin damytý, shyǵarmashylyq, tanymdyq belsendiligin arttyrý
Sabaq túri: aralas sabaq(mýzyka, beıneleý óneri)
Sabaq ádisi: suraq - jaýap, sýretti - túsindirmeli ádis, oı qozǵaý, shyǵarmashylyq ádis
Kórnekilikter: sýretter, slaıdtar, tirek - syzba, Á. Tájibaev cýreti, sózjumbaq, keste
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
Oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdartý. Oqý quraldaryn túgendeý.
İİ. Úı tapsyrmasy:
1. Bilimge qushtarlyq
Á. Kekilbaı. «Tasbaqanyń shóbi»

Suraq - jaýap
1. Á. Kekilbaı kim?
2. Jazýshy «kisi minse kibirtik, bos jiberseń sýaıaq qula» dep neni aıtyp otyr?
3. Qarabala kele jatyp neni kórdi?
4. Onyń esine halyqtyń qandaı yrymy tústi?
5. Óziń tasbaqa aýzyna shóp tistep alǵan keziń kórdiń be?
6. «Shybyn jany kózine kóriný» degendi qalaı túsinesiń?

2. Oıly bala ozar
Mátindi bólikterge bólý. At qoıý.
3. Júzden júırik
Sáıkestendirý

Qandaı yrymdar bar? Nege?
Urtyn ne tilin tistep alǵan bolsa Oıshyl bolady
Adamnyń oń jáne sol kózi tartsa Sol bala jamanshylyqqa ushyraıdy
Sábı etpetinen jatsa Sol adamnyń úıine ashyqqan adam keledi.
Balany sypyrǵyshpen ursa Oń kózi tartsa – qýanady, sol kózi tartsa – renjıdi.
İİİ. Jańa sabaq. Ábdilda Tájibaev. «Jaryq túnde jaılaýda»

Ábdilda Tájibaev kim?
1. Óleńdi mánerlep jatqa oqý
2. Óleń mazmunyn túsindirý
3. Óleńdi ishteı, tizbektep oqytý
4. Sózdik jumysyn júrgizý

4. Syr sandyq
Sózdik jumysy
Jaılaý - jazda jaılaıtyn, bıik taýdaǵy taýdaǵy ne shúıgin shópti jazyqtaǵy mal jaıylymy.
Altybaqan - qazaqtyń ulttyq oıyny, átkenshek.
Serik - saparǵa birge shyǵatyn ne birge jumys isteıtin taǵdyry ortaq adamdar.
Mekeni - qonysy, turatyn jeri.
Qotany - mal túneıtin oryn, qora.
Jotany - bıik jer, tóbe.
Jazyq - kedir - budyrsyz, jaıdaq, tep - tegis jer.
Terbetip – terbelip turatyn, qozǵalmaly.
Jańǵyrtady - daýys, únniń kúmbirlep, 2 - shi jerde qaıta estilýi
Dirildetedi - qozǵalýy, qımyldaýy.
Álpeshtegen - betinen qaqpaı, mápelep ósirý.
Tolǵaý – jyraý men aqynnyń belgili bir oqıǵaǵa nemese bireýge arnap tógiltip aıtqan óleńi, jyry.
Dýman – oıyn - saýyqshyl, qyzyq, tamasha qumar, saýyq - saıran.
Kúısep – mal jegen jemin qaıtadan shaınap boıyna sińiredi.
Jýsap – maldyń bir mezgil kúıis qaıtaryp, tynystaýy, tynyǵýy.
İV. Sabaqty bekitý
5. Sen bilesiń be?
Bútindi bólshekteý, bólshekti bútindeý strategıasy

Tabıǵat – jaryq tún, jazyq dala, aı astynda
Demalys – altybaqan tebý, án men óleń tyńdaý, tolqyndy jyr tolǵaý
Qubylystar – jańǵyryq, taýdyń dirildeýi
Jaılaýdaǵy qaınap jatqan tirshilik – jýsap jatqan júırik, kúısep jatqan qoı

Sergitý sáti.
6 - bólim. Tapqyr bolsań talas joq
j
a
ı
l
a
ý
Sózjumbaq
1)... túnde, jazyq dala, jaılaýda,
Jalyqpaımyz atqansha 2)... saıraýǵa.
3)..., 5)... astynda 4)... terbelip,
4) Úırengenbiz tolqyndy jyr... ǵa,

7. Úırengenim kóp meniń.
Shyǵarmashylyq jumys.
«Mýzart» tobynyń «Úshqońyr» óleńin tyńdaý
1 - top – «Jaılaý» kórinisi boıynsha sýret salý
2 - top – «Jaılaý» taqyrybyna shyǵarma
3 - top – «Jaılaý» taqyrybyna óleń shyǵarý
V. Úıge tapsyrma: «Jaryq túnde jaılaýda». Jatqa aıtý.
VI. Baǵalaý. Oqýshylardy madaqtaý.