- 05 naý. 2024 01:04
- 240
Jeltoqsan jańǵyryǵy – Táýelsizdik!
Kezdesý (2 - synyp)
Taqyryby: Jeltoqsan jańǵyryǵy – Táýelsizdik!
Maqsaty:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdikke jetý jolyndaǵy aıqyn isterine
sholý jasaý, áńgimeleý, oqýshylarǵa túsinik berý.
2. Oılaý, este saqtaý qabiletterin damytý, sóıleý mádenıetin arttyrý.
3. Elin, jerin súıetin ultjandy azamat etip tárbıeleý.
Kórnekiligi: Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi, kitaptar, slaıdtar, naqyl sózder.
Ádis - tásilder: saltanatty jıyn, kezdesý, óleńder oqý.
Barysy:
Júrgizýshi: Táýelsizdik túsken joq qoı aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
Jyldar boıy bostandyqtan shóldegen,
Halqym meniń ne qasiret kórmegen?!
Táýelsizdigimizdi táý etip, egemendigimizdi tý etip jelbiretken merek qutty bolsyn!
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan is - sharany ashyq dep jarıalaımyn.
Ánurandy oryndaý.
Júrgizýshi: Mine bıyl táýelsizdigimizdiń araılap atqan tańyna – 22 jyl. «Elý jylda el jańa» demekshi, ómir 22 jylda biraz ózgeriske ushyrady. Táýelsiz elimiz bolashaqqa aıqyn baǵdar túzep, órkenıetti elder qataryna jetýge aıaq basty. Biz Táýelsizdikke qol jetkizý arqyly mádenıetimiz ben salt - dástúrimizdi, dinimizdi, tilimizdi qaıta órkendettik. Táýelsizdigimizdiń rámizi sanalatyn ánuranymyzdy, týymyzdy, eltańbamyzdy jáne tól teńgemizdi saıladyq. Kóptegen eldermen ekonomıkalyq qarym - qatynas ornatý arqyly búkil álemge qaıtpas qaısar qazaq degen halyqtyń bar ekendigin jarıa ettik. Al endi osy qazaq halqynyń jeri, bolashaǵy, úmiti úshin Jeltoqsanda jas ómirin jalaý etken qazaq qyzdary men uldary, ult namysy úshin halyqtyń ary aldynda qaısarlyq kórsetip qurban bolǵan Lázzat Asanova, qaırat Rysqulbekov, Erbol Sypataıuly, Sábıra Muhamedjanqyzy esimderin esh ýaqytta umytpaımyz. Olar bizdiń júregimizde máńgi saqtalady.
1 - oqýshy:
Ketpes máńgi kóńilden,
Qyrdyń gúli qyrmyzy.
Aǵyp túsken kóginen,
Jeltoqsannyń juldyzy.
Qaırat pen Erbol –
Qaısar týǵan uldary.
2 - oqýshy: Býlyqtyń da bulqyndyń,
Jandy qaryp yzǵary.
Qara ormandaı jurtymnyń,
Lázzat pen Sábıra
Qaısar týǵan qyzdary.
3 - oqýshy: On altynshy jeltoqsan
Táýelsizdik alǵan kún.
Erekshe bop máńgilik
El jadynda qalǵan kún.
4 - oqýshy: On altynshy jeltoqsan
El mereıi tasyǵan.
Qazaq degen qalyń jurt
Bárin keshti basynan.
5 - oqýshy: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órender aqtalady.
El namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Júrgizýshi:
Bizdiń búgingi qonaǵymyz sol jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan Qojabergenova
Gúljanat Súleımenqyzyna sóz kezegin beremiz. (áńgimeleıdi)
Oqýshylardyń suraqtary.
Qorytyndy.
Júrgizýshi: Táýelsizdigimizdiń tuǵyry bıik, halqymyzdyń eńsesi joǵary, egemendigimiz baıandy bolsyn dep tileımiz. Nazarlaryńyzǵa rahmet! Saý bolyńyzdar!
Taqyryby: Jeltoqsan jańǵyryǵy – Táýelsizdik!
Maqsaty:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdikke jetý jolyndaǵy aıqyn isterine
sholý jasaý, áńgimeleý, oqýshylarǵa túsinik berý.
2. Oılaý, este saqtaý qabiletterin damytý, sóıleý mádenıetin arttyrý.
3. Elin, jerin súıetin ultjandy azamat etip tárbıeleý.
Kórnekiligi: Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi, kitaptar, slaıdtar, naqyl sózder.
Ádis - tásilder: saltanatty jıyn, kezdesý, óleńder oqý.
Barysy:
Júrgizýshi: Táýelsizdik túsken joq qoı aspannan,
Tarıhy onyń tym áriden bastalǵan.
Bodandyqtan qutqaram dep elimdi,
Talaı bozdaq qara jerdi jastanǵan.
Jyldar boıy bostandyqtan shóldegen,
Halqym meniń ne qasiret kórmegen?!
Táýelsizdigimizdi táý etip, egemendigimizdi tý etip jelbiretken merek qutty bolsyn!
16 jeltoqsan – Táýelsizdik kúnine arnalǵan is - sharany ashyq dep jarıalaımyn.
Ánurandy oryndaý.
Júrgizýshi: Mine bıyl táýelsizdigimizdiń araılap atqan tańyna – 22 jyl. «Elý jylda el jańa» demekshi, ómir 22 jylda biraz ózgeriske ushyrady. Táýelsiz elimiz bolashaqqa aıqyn baǵdar túzep, órkenıetti elder qataryna jetýge aıaq basty. Biz Táýelsizdikke qol jetkizý arqyly mádenıetimiz ben salt - dástúrimizdi, dinimizdi, tilimizdi qaıta órkendettik. Táýelsizdigimizdiń rámizi sanalatyn ánuranymyzdy, týymyzdy, eltańbamyzdy jáne tól teńgemizdi saıladyq. Kóptegen eldermen ekonomıkalyq qarym - qatynas ornatý arqyly búkil álemge qaıtpas qaısar qazaq degen halyqtyń bar ekendigin jarıa ettik. Al endi osy qazaq halqynyń jeri, bolashaǵy, úmiti úshin Jeltoqsanda jas ómirin jalaý etken qazaq qyzdary men uldary, ult namysy úshin halyqtyń ary aldynda qaısarlyq kórsetip qurban bolǵan Lázzat Asanova, qaırat Rysqulbekov, Erbol Sypataıuly, Sábıra Muhamedjanqyzy esimderin esh ýaqytta umytpaımyz. Olar bizdiń júregimizde máńgi saqtalady.
1 - oqýshy:
Ketpes máńgi kóńilden,
Qyrdyń gúli qyrmyzy.
Aǵyp túsken kóginen,
Jeltoqsannyń juldyzy.
Qaırat pen Erbol –
Qaısar týǵan uldary.
2 - oqýshy: Býlyqtyń da bulqyndyń,
Jandy qaryp yzǵary.
Qara ormandaı jurtymnyń,
Lázzat pen Sábıra
Qaısar týǵan qyzdary.
3 - oqýshy: On altynshy jeltoqsan
Táýelsizdik alǵan kún.
Erekshe bop máńgilik
El jadynda qalǵan kún.
4 - oqýshy: On altynshy jeltoqsan
El mereıi tasyǵan.
Qazaq degen qalyń jurt
Bárin keshti basynan.
5 - oqýshy: Ár qazaqtyń esinde saqtalady,
Jeltoqsandyq órender aqtalady.
El namysyn qorǵaǵan sarbazdarym,
Erlikteriń máńgilik saqtalady.
Júrgizýshi:
Bizdiń búgingi qonaǵymyz sol jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan Qojabergenova
Gúljanat Súleımenqyzyna sóz kezegin beremiz. (áńgimeleıdi)
Oqýshylardyń suraqtary.
Qorytyndy.
Júrgizýshi: Táýelsizdigimizdiń tuǵyry bıik, halqymyzdyń eńsesi joǵary, egemendigimiz baıandy bolsyn dep tileımiz. Nazarlaryńyzǵa rahmet! Saý bolyńyzdar!