InfoHub Logo

Bilim berý salasy: «Komýnıkasıa»
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: «Sóıleýdi damytý»
Ótpeli taqyryp: «Deni saýdyń jany saý»
Apta taqyryby: «Jemis baǵy»
Taqyryby: «Jemister men kókónister»
Maqsaty:
1. Bilimdilik: Balalarǵa jemister men kókónister jaıynda bilimderin keńeıtý. Qımyldy oıyndar arqyly sezim múshesi men oılaý qabiletin ushtastyra otyryp, jemister men kókónisterdi bir - birinen ajyrata bilýge úıretý.
2. Tárbıelik: Tazalyqqa, uqyptylyqqa úıretý
3. Damytýshylyǵy: Tilderin damytý, oılaý qabiletterin arttyrý.
Ádis - tásilderi: Kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap oıyny
Bılıngvaldy komponent: jemis - frýkty, kókinis - ovoshı
Kórnekilikter: jemister men kókinisterdiń sýretteri, slaıd.
Áreketterdiń kezeńderi:
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Tárbıeshi: Shattyq sheńberi:
Qaıyrly tań, ustazym,
Qaıyrly tań, dostarym.
Sheńberge turaıyq,
Jylýlyq syılaıyq.
Dobryı ýtra, ýchıtel,
Dobryı ýtro, drýzá.
Posmotrıte drýg na drýgom,
Pojelaem dobra.
Balalar tárbıeshimen birge qımyl - qozǵalystarmen eki tilde qaıtalaıdy.
Balalar: - Qaıyrly tań, ustazym,
Qaıyrly tań, dostarym.
Sheńberge turaıyq,
Jylýlyq syılaıyq.
Dobryı ýtra, ýchıtel,
Dobryı ýtro, drýzá.
Posmotrıte drýg na drýgom,
Pojelaem dobra.
İzdený - uıymdastyrýshylyq:
Tárbıeshi:- Balalar bir jylda neshe mezgil bar? ataıyqshy
- Qazir qandaı mezgil?
- Kúzde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
Balalar: - Bir jylda tórt mezgil bar. Kóktem, jaz, kúz, qys;- kúz mezgili
kún sýytady, jańbyr jaýady, japyraqtar sarǵaıady, qustar jyly jaqqa ushyp ketedi.
Tárbıeshi:- Balalar bilesińder me, men senderge jumbaq jasyrǵym kelip tur.
Ári qyzyl, ári tátti,
Tatqan jandy tańyrqatty.
Balalar:- alma
Tárbıeshi: Jazdaı inge tyǵylyp,
Jatqan qyzyl túlkini.
Ákeldi ájem bir kúni
Quıryǵynan sýyryp.
Balalar:- sábiz
Tárbıeshi: Jer astynda basy bar
Jer ústinde shashy bar
Balalar: qyzylsha
Tárbıeshi:- Kókónister men jemisterdi qaı mezgilde jınaımyz?
Balalar:- Kúzde jınaımyz. Z, z, z - kúz, kúz, kúz
Tárbıeshi: Qane, bárimiz tátti jemisterdi jegisi kelip, dámin tatqysy kelip, ushyp júrgen ara bolaıyqshy?
Balalar: - Yz, yz, yz, yz, yz, yz, yz
Tárbıeshi:- Balalar jemister aǵashta ósedi. Olardy ósiretin adamdy baǵban deımiz.
Jemisterdi atap kóreıikshi:
Balalar:- alma, almurt, júzim, shabdaly
Kókónisterdi atap kóreıikshi:
Balalar: - qarbyz, qaýyn, kartop, t. b
Tárbıeshi: Olardyń quramynda dárýmender óte kóp.
Esik toqyldatyp, qoıan kirip keledi. Oń qolynda sábizi bar, sol qolynda almasy bar.
Qoıan: Sálemetsizder me, balalar!
Balalar: - Sálemetsiz be!
Tárbıeshi: Balalar qoıanmen birge boıymyzdy sergitip alaıyqshy.
Sergitý sáti:
Terbeledi aǵashtar
Aldymnan jel esedi
Kip - kishkentaı aǵashtar
Bıik bolyp ósedi.
Balalar: - Terbeledi aǵashtar
Aldymnan jel esedi
Kip - kishkentaı aǵashtar
Bıik bolyp ósedi.
Tárbıeshi: Balalar sender bilesińder me? Meniń qolymdaǵy ne?
Balalar:- Sábiz. Ol kókónis. Túsi sarǵysh, uzyn. Al ekinshi qoldaǵy alma. Ol jemis. Túsi qyzyl. Domalaq.
Tárbıeshi: Sender jemister men kókónister týraly taqpaqtar bilesińder me?
Balalar:
Adına:
Kim bar sábiz shyrynyn
Jastaıynan ishpegen?
Meni jegen adamdar
Kem bolmaıdy kúshke de!
Aınazym:
Dámi tildi úıirgen
Men tuzdalǵan kúıimde!
Jańa pisken kezimde
Jeıdi bári súısine.
Ǵıbrat:
Aýladaǵy baqshamda
Alma aǵashyn baptadym,
Maıdandaǵy aǵama
Segiz alma saqtadym.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar balalar!
Dıdaktıkalyq oıyn: «Baqsha da ma, baý da ma?
Oıynnyń maqsaty: Jemister men kókónister týraly maǵlumat berý. Olardyń aıyrmashylyqtaryn túsindirý. Aǵashqa jemisterdi jınaý kerek. Sebetke kókónisterdi jınaıdy.
Oıynnyń mazmuny: Tárbıeshi balalarǵa jemister men kókónisterdiń sýretterin kórsetý arqyly olardyń ataýlaryn aıtqyzady. Sonan soń, kókónisterdiń jerde, jemisterdiń talda ósetinin túsindirý arqyly suraqtar qoıyp, balalardyń oıynǵa qyzyǵýshylyqpen qarastyrady.
Oıynnyń kórnekiligi: Jemister men kókónisterdiń sýretterin kórsetedi.
Refleksti - korreksıalaýshy: Suraq - jaýap arqyly oqý qyzmetin qorytyndylaý.
Tárbıeshi:- Balalar jemisterge ne jatady eken? Al, kókónisterge neler jatady? Ne keldi qonaqqa?
Balalar:- jemisterge alma, almurt, banan, lımon t. b jatady. Kókónisterge qıar, kartop, qyzylsha, qarbyz, t. b. jatady. Qoıan keldi.
Kútiletin nátıje:
Bilýi kerek: Jemister men kókónisterdi ajyrata bilýi;
Túsinik: Jemister men kókónister týraly túsinikteri;
Neni biledi:- jemister baýda, kókónister baqshada ósedi.

Atyraý qalasy, Birlik aýyly,
№35 «Balaqaı» bóbekjaı-baqshasynyń tárbıeshisi
Ýrazova Dına Rahymjanovna