Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat,
Eki túrli nárse ǵoı syr men symbat.
Arzan, jalǵan kúlmeıtin, shyn kúlerlik
Er tabylsa jaraıdy, qylsa suhbat.

Keıbireý tyńdar úıden shyqqanynsha,
Keıbireý qoıar kóńil uqqanynsha.
Sóz mánisin bilerlik keıbireý bar,
Abaılar árbir sózdi óz halynsha.

Shyn kóńilmen súıse eken, kimdi súıse,
Bir sózimen tursa eken, jansa-kúıse.
Qyrmyzy, qyzyl jibek bozbalalar,
Ońǵaq puldaı bylǵaıdy, bir dym tıse.

Kerek is bozbalaǵa – talaptylyq,
Ár túrli óner, minez, jaqsy qylyq.
Keıbir jigit júredi maqtan kúılep,
Syrtqa pysyq keledi, sózge synyq.

Kemdi kún qyzyq dáýren tatý ótkiz,
Jetpese, birińdikin biriń jetkiz!
Kúnshildiksiz tatý bol shyn kóńilmen,
Qıanatshyl bolmaqty esten ketkiz!

Bir jerde birge júrseń basyń qosyp,
Birińniń biriń sóıle sóziń tosyp.
Birińdi biriń ǵızzát, qurmet etis,
Turǵandaı beıne qorqyp, janyń shoshyp.

Joldastyq, suhbattastyq – bir úlken is,
Onyń qadirin jetesiz adam bilmes.
Súıikti er bilgen syryn syrtqa jaımas,
Artyńnan bir aýyz sóz aıtyp kúlmes.

Kúıleme jigitpin dep únemi oınas,
Salynsań, saldýarlyq qadir qoımas.
Er jigit tańdap taýyp, eppen júrsin,
Tóbetke ólekshinniń bári bir bás.

Bireýdi kórki bar dep jaqsy kórme,
Lapyldaq kórse qyzar nápsige erme!
Áıel jaqsy bolmaıdy kórkimenen,
Minezine kóz jetpeı, kóńil bólme!

Kóp júrmes jeńsikqoılyq, áli-aq tozar,
Jańǵyrar jeńsikqumar, jatqa qozar.
Kúnde kórgen bir betten kóńil qaıtar,
Qylt etkizbes qylyqty tamyrshy ozar.

Tolqynyn júregińniń hattaı tanyr,
Búlk etkizbes qalaısha soqsa tamyr.
Jar kóńiline bir janyn pıda qylyp,
Bilmestigiń bar bolsa, qylar sabyr.

Shý degende kóriner sulý artyq,
Kóbi kópshil kóriner ondaı qanshyq.
Betim barda betime kim shydar dep,
Kimi pańdaý keledi, kimi – tantyq.

Aqyl kerek, es kerek, minez kerek,
Er uıalar is qylmas qatyn zerek.
Salaq, olaq, oınasshy, kerim-kerbez,
Jyrtań-tyrtań qyzyldan shyǵady erek.

Qatynyń seni súıse, sen de ony súı,
Qorjań sýyq keledi keı sasyq mı.
Eri aqyldy, qatyny minezdi bop,
Tatý bolsa, rıaz ústindegi úı.

Joq bolsa qatynyńnyń jat ósegi,
Bolmasa mineziniń esh kesegi.
Maıysqan, beıne gúldeı tolyqsyǵan,
Kem emes altyn taqtan jar tósegi.

Jasaýly dep, maldy dep baıdan alma,
Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba.
Ary bar, aqyly bar, uıaty bar,
Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma.

Úıińe tatý qurbyń kelse kirip,
Sazdanbasyn, qabaqpen ımendirip.
Eri súıgen kisini o da súıip,
Qyzmet qylsyn kóńili taza júrip.

Qurbyńnyń táýir bolsyn óz minezi,
Abroıly qaljyńmen kelsin sózi.
Sen oǵan moıyn buryp sóz aıtqanda,
Qatynyńda bolmasyn onyń kózi.

Keı qurby búgin tatý, erteń batý,
Tileýi, jaqyndyǵy – bári satý.
Kókireginde qaıaý joq, qıanat joq,
Qajymas, qaıta aınymas qaıran tatý!

Paıda dep, mal dep týar endigi jas,
Eńbekpen terin satyp túzden jımas.
Melish saýda syqyldy kúlki satyp,
Alsa qoımas, arany taǵy toımas.

Asyq utys sekildi alys-beris –
Tiri jannyń qylǵany búgin tegis.
Biri kóıtke talasyp, biri aram qyp,
Tóbelesken, daýlasqan janjal-keris.

Jas bala áýel tatý bola qalar,
Ata-anadan jaqyn bop, ertip alar,
Birin biri qushaqtap, shýyldasyp,
Oıyn tarqar kezinde urys salar.

Bireýi jylap barsa úıge taman,
Ata-anasy burqyldar onan jaman.
Tatýlyǵy qurysyn oıyny men,
Dál solarǵa uqsaıdy myna zaman.

Jaman tatý qazady ózińe or,
Oǵan senseń, bir kúni bolarsyń qor.
Ary bar, uıaty bar úlkenge sen,
Ózi zordyń bolady ıyǵy da zor.

Qazaqtyń qaısysynyń bar sanasy?
Qylt eterde dap-daıyn bir jalasy.
Pysyqtyqtyń belgisi – aryz berý,
Joq tursa bes beresi, alty alasy.

---