InfoHub Logo

Shalqar aýdandyq Kórkemsýret lıseıi
Qundaqbaeva Tamara
Jıvopıs pániniń muǵalimi
Sabaqtyń taqyryby: Jyly jáne salqyn túster. Jyly túske natúrmort oryndaý.
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdiligi: Jańa sabaqty túsindire otyryp, túster, jyly jáne sýyq túster jaıly bilimderin jetildirý.
damytýshylyǵy: Kórkem oılaý, kórkem ónerdi qabyldaý sezimderin damytý, shyǵarmashylyqqa baýlý.
tárbıeliligi: Eńbek súıgishtikke, uqypty taza jumys jasaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: aralas
Sabaqtyń kórnekiligi: Sabaq taqyryby jazylǵan qaǵaz, tústik sheńber sýreti, jyly jáne sýyq tústerge arnalǵan natúrmorttyń kezeńderge bólingen sýreti, «Ǵajaıyp kempirqosaqty boıa» atty suraqtar, jyly jáne sýyq tústerge arnap salynǵan birneshe sýretter, akvarel, gýash, qylqalamdar, plakat qaǵazdary, taǵy basqalar.
Sabaqtyń barysy:
İ.Uıymdastyrý kezeńi:
İİ.Jańa sabaqqa daıarlyq.
İİİ.Jańa sabaq.
İv.Jańa sabaqty qorytý.
v.Baǵalaý.
İ.Sálemetsizder me, balalar!
Synypta kezekshi kim?Synypta joq oqýshy bar ma?Sabaqty bastamas buryn sabaqqa qajetti qural jabdyqtarymyzdy alyp sabaqqa ázir otyraıyq.
İİ.Jańa sabaqqa daıarlyq.
Ertegige barar jolda
Baqyt qusyn tabarsyń.
Sýretińniń boıaýlary-
Myń qubylǵan jarasym.

Bizde odan kórip turmyz
Jańbyrda da bir baryn.
Bizde odan kórip turmyz,
Jelde de bir tús baryn.

Bizde odan sezip turmyz
Túsin búkil álemniń.
Bizde odan sezip turmyz,
Tynyshtyǵyn bar eldiń.
Mine, balalar men oqyǵan bul óleńnen neni ańǵardyńdar? Bul óleńde tabıǵattaǵy kezdesetin boıaý tústeri, jelde de, sýda, búkil álemde boıaý tústerinsiz eshteńe bilinbeıdi de sezilmeıdi de eken. Olaı bolsa búgin biz sabaǵymyzdyń túster, jyly jáne sýyq túster jaıly ótetinimizdi eskertemin. Jyly jáne sýyq túster jaıly keńinen málimet ala otyryp, jyly túste natúrmort oryndaýymyz kerek.

İİİ.Jańa sabaq.
Tabıǵat qorshaǵan ortadaǵy sulýlyq boıaý naqyshymen qymbat. Olardyń kórki eń aldymen túrli-tústiń reńine baılanysty aıqyndalady. Tabıǵatta kezdesetin túster negizinen negizgi úsh túske bólinetinin bilemiz.Osy úsh tústi aralastyrý arqyly qosymsha túster alynady. Al qosymsha tústerdiń ózi jyly túster jáne sýyq túster bolyp bólinedi. Jyly tústerge qyzyl, sary, qyzyl sary túster jatady. Al sýyq tústerge kók, kógildir, jasyl túster kiredi. Túster ereksheligin, qasıetterin jaqsy bilý úshin keskindemede, sándik ónerde kóbirek sýretter salyp úırenýimiz kerek.
Tabıǵatta jyly jáne sýyq túster ǵajaıyp úılesim tapqan. Shóldiń sary qumy men kógildir aspan jáne Antraktıda muzy, kólder men teńizderdiń kók sýy jáne kún batqan sáttegi qyzǵylt tústi taý shyńdary. Janýarlar men ósimdikter álemi de jyly jáne sýyq tústerden turady. Osy jyly jáne sýyq tústerdiń ózi reńkterge bólinedi.

Reńk - bul bir tústiń birneshe túrge túrlenýi. Árbir boıaý tústeriniń kóptegen reńkteri bolady. Eger kez kelgen túster reńkterinde sary nemese qyzyl tús basym bolsa, onda reńkter jylyǵa jatady.
Tabıǵattyń tórt mezgilinde de osy tústerdiń, ıaǵnı jyly jáne sýyq tústerdiń barlyǵyn kórýge bolady. Mysaly: altyn kúz mezgilin alsaq, jyly tústerdi tabýǵa bolady. Bul kezde aınala qorshaǵan ósimdik álemi sary túske, qyzyl túske enip, sulýlyq mekenine aınalady.
Al, qys mezgilin alsaq aınala appaq qar, kógildir muz sýyq aýa-raıy barlyǵy qatqyl, qatal kórinis taýyp sýyq túske enedi.

Eger sizder jaqsy sýretshi bolǵyńyz kelse ózińdi qorshaǵan ortaǵa, dúnıege zer sala qarap, eleýsiz kórinetin sulýlyqty, nemquraıly, nazarsyz qaldyrmaýǵa tyrysýyńyz kerek. Sonda boıaýlar álemi saǵan taýsylmas qýanysh syılaıdy!

Balalar, men sizderge jańa sabaqty túsindire otyryp, jyly túske natúrmort oryndaýǵa tapsyrma berdim. Sabaq tańdaı otyryp natúrmort salýǵa kiriseıik.
Bul, jyly túske natúrmort oryndaı otyryp«Ǵajaıyp kempirqosaqty boıa» atty kempirqosaq túrlerin, túsin anyqtap boıaýdy úıreneıik.

Kempirqosaqtyń tústeri qalaı ornalasqan?
Bul suraqqa jaýap retinde kempirqosaqty boıap kóreıik.
Kempirqosaq túsinen jeti túrli tústi kórýge bolady. Olardyń úsheýi-negizgi tús, al qalǵan tórteýi-solardyń qospasynan alynǵan túster.
Mine biz tabıǵattaǵy jyly jáne sýyq tústerdi jaıly birshama málimet aldyq dep oılaımyn.
IV.Qorytyndylaý.
Jańa sabaqty qorytyndylaý maqsatynda «Óz bilimińdi tekser» atty suraqtarǵa jaýap bereıik.
1.Keskindeme degen ne?
2.Qateni túzet: Keskindemeniń basty áserlegish quraly-shtrıh, boıaý daqtary.
3.Artyq sózderdi alyp tasta:«Negizgi túster: qyzyl, sary, kók, jasyl».
4.Negizgi tústerdi anyqta:

V.Sabaqty baǵalaý.
Oqýshylardyń bilimi baǵalanyp, jumystary talqylanyp, sátti shyqqan jumystardy baǵalaý.
Vİİ.Sabaqty bekitý.
- Sabaq aıaqtaldy,
Saý bolyńyzdar!