Nátıjege baǵyttalǵan bilim berý – zaman talaby
«Bilý az, bilgenińdi qoldana bilý kerek, istegiń kelý az, isteý kerek.»
I.V.Gete
Árbir tarıhı kezeńde, qoǵamda týyndaǵan talaptarǵa saı keleshek urpaqqa beriletin bilimniń mánine jańa sıpat berilip, jańa ustanymdar qarastyrylýda. El prezıdenti
N. Nazarbaev óz Joldaýynda «Ulttyq básekelestik qabileti birinshi kezekte onyń bilimdilik deńgeıimen aıqyndalady» deı kelip, bilim salasynda túbirli ózgeristerge ázirliktiń qajet ekenin basa aıtty.
Qazirgi tańdaǵy bilim salasynda, júrgizilip jatqan reformanyń basty maqsaty – oı-órisi jańashyl, shyǵarmashylyq deńgeıde qyzmet ete alatyn, dúnıe - tanymy joǵary, bilimdik básekege qabiletti jan - jaqty qalyptasqan jeke tulǵa tárbıeleý.
Prezıdentimiz N. Nazarbaev elimizdiń damyǵan, órkenıetti elý eldiń qataryna qosylý úshin birinshi kezekte ǵylym men bilimniń damýyna, onyń negizgi orta mektep túlekteriniń bilim sapasyna basa nazar aýdarý qajet ekendigin aıta kelip, ókimetke naqty mindetter júktedi.
Osy mindetterdi alǵa tartyp, elimiz oqytýdyń jańa kezeńine kóshti. Ol - nátıjege baǵyttalǵan bilim berý. Nátıjege baǵyttalǵan bilim berý degenimiz – jeke tulǵanyń quzyrlyǵyn qalyptastyrý. Quzyrlyq – ol tereńnen beriletin bilim.
«Quzyrlylyq – tek kásibı bilimi emes, tulǵanyń jalpy mádenıetimen shyǵarmashylyq áleýetin damytý qabileti» degen bolatyn T.G. Braje.
Oqýshynyń quzyrlylyǵyn qalyptastyrý úshin muǵalimniń ózi bir-quzyrlyqqa jetýi kerek. Búgingi tańda muǵalimge qoıylatyn talap ta kúshti. Jańa formasıa muǵaliminen tek óz pániniń tereń bilgiri bolý ǵana emes, tarıhı tanymdyq, pedagogıkalyq, psıhologıalyq jáne aqparattyq saýattylyq talap etilýde. Ol zaman talabyna saı bilim berýde jańalyqqa jany qumar, shyǵarmashylyqpen jumys istep, oqytýdyń jańa tehnologıasyn meńgergen jan bolǵanda ǵana biligi men bilimi joǵary jetekshi tulǵa retinde ulaǵatty sanalady.
QR «Bilim týraly» zańynda aıtylǵan «Bilim berý júıesiniń basym mindetteriniń biri – jeke adamnyń shyǵarmashylyq, rýhanı jáne dene múmkindikterin damytý, adamgershilik salaýatty ómir saltynyń berik negizderin qalyptastyrý, jeke basynyń damýy úshin jaǵdaı jasaý arqyly ıntellektisin damytý» degen sózderin basshylyqqa ala otyryp, búgingi bilim berý salasynyń aldynda júıelenip, daıyndalyp bergen bilimdi, daǵdylardy meńgeretin, qaıtalaıtyn ǵana emes, shyǵarmashylyq baǵytta jumys jasaı alatyn, tyń jańalyqtar ashatyn, birtýma oılaý qabiletterimen erekshelenetin jeke tulǵa qalyptastyrý mindeti tur.
Iaǵnı, bilim berý júıesiniń negizgi maqsaty - quziretti oqýshy daıyndap shyǵarý úshin, eń aldymen, mektepke shyǵarmashylyq qabileti damyǵan, jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy jete meńgergen, mamandyq sheberligi qalyptasqan muǵalim daıarlaý qajet. Bir ýaqytta pedagog, psıholog jáne oqý prosesin uıymdastyrýshy tehnolog bola bilý kerek. Sonymen qatar oqýshynyń shekteýsiz qabiletin damyta alatyndaı bilim berýdiń keńistigin qurýǵa qabiletti bola bilýi shart. Budan muǵalimniń mamandyq sheberligi anyqtalady.
Qazirgi tańdaǵy bilim berý salalarynda burynǵy bilimmen salystyrǵanda kóp aıyrmashylyq bar. Búgingi bilim salasynda aqparattyq-komýnıkatıvtik quraldar, tehnıkalyq quraldar, aýdıo-vızýaldy quraldardy keńinen paıdalanyp, oqýshynyń tek kitaptan oqyp, qulaqpen estip qana qoımaı, ony is júzinde kórýge de kóp múmkindigi bar. Sondyqtan da muǵalim óziniń sheberliginiń, izdenimpazdyǵynyń arqasynda eń joǵary degen nátıjege jetýge quziretti.
Men de óz sabaqtarymda ár-túrli ádisterdi keńinen qoldanýǵa tyrysamyn. Men sabaq bereten orys tildi synyptarda qazaq tilin oqytýdyń basty maqsaty – oqýshylardyń sózdik qoryn molaıtý, qazaq tiline tán dybystardy durys oqyp, aıta bilýge, saýatty jazýǵa, bir-birimen sóılese bilýge daǵdylandyrý, oıyn qazaqsha jetkize alatyndaı dárejege jetkizý.
Mundaı jetistikterge jetý úshin árbir muǵalim óz pániniń has mamany ǵana emes, oqýshylardyń sol pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýshy dáneker sheber ustaz bola bilý kerek. Óziniń ár sabaǵyn túrlendirip, oqýshylardyń ynta-nazarlaryn osy pánge aýdarta bilý kerek. Sol sebepti men de ár sabaǵymdy túrlendirip, óz dárejesinde ótkize bilýge tyrysamyn.
Osy maqsatta , men, tómendegi bes ádisti keńinen qoldanamyn. Olar:
6. Suraq-jaýap ádisi.
7. Dıalog ádisi
8. Aýdarma ádisi
9. Sýret ádisi
10. Test ádisi
1. Suraq-jaýap ádisi - orys tildi synyptarda qoldanylatyn eń tıimdi ádisterdiń biri. Bul ádis, ásirese, orys tilinde ótilgen sabaqtardan keıin oqýshynyń birden qazaqsha sóılep ketýi qıynǵa soǵady. Sondyqtan da bul ádis balanyń tilin jattyqtyrý úshin óte paıdaly. Mysaly, oqýshydan synypqa kirgen muǵalim birden sabaq, bolmasa úı tapsyrmasyna ne berilgenin suramaı turyp:
- Qazir qaı mezgil?
- Qaı aı, neshesi?
- Aptanyń qaı kúni?
- Bul kúni qandaı sabaqtar bolatyn edi?
- Jańa qandaı sabaq boldy?
- Qazir qandaı sabaq?
degen sekildi jeńil suraq-jaýap alýdan bastaǵan óte tıimdi . Osy ádisti paıdalaný oqýshynyń sabaqqa da qyzyǵýshylyǵyn arttyrady, bir jaǵynan balanyń tilin jattyqtyryp, osy sabaqqa zeıini men yntasy arta túsedi. Suraq-jaýap ádisi tek sabaqtyń basynda ǵana emes, ortasynda, sońynda da paıdalanýǵa tıimdi.
2. Dıalog ádisi – oqýshynyń oqýshymen, oqýshynyń muǵalimmen qarym-qatynasyn jaqsartý úshin óte paıdaly ádis. Oqýshy muǵalimniń bergen tapsyrmasyn oryndaı otyryp, óz oıyn anyq jetkize bilýge, ashyp aıtýǵa úırenedi, muǵalimmen tikeleı baılanysqa túse alady.
Mysaly, men, 7-synyptaǵy «Mamandyq» taqyrybyn ótkende oqýshyǵa óz dosyńmen bolashaq mamandyǵyń týraly áńgimeles dep tapsyrma berdim. Osy tapsyrmany oryndaý barysynda oqýshylar bir-birine óz oılaryn ashyp aıta bildi, bir-biriniń súıikti mamandyqtary týraly tanysty jáne bir-birimen tikeleı baılanysta boldy. Sonymen qatar juptasyp jumys jasaýdy úırendi. Óz oılaryn osy kúngi mamandyq ıelerin qatystyra otyryp, oń nátıjeler shyǵardy.
3. Aýdarma ádisi – orys tildi synyptarda eń qajetti ádisterdiń biri. Eń aldymen, sózdik arqyly jumys jasalyp, oqýshylarǵa mátin boıynsha bólikter berip aýdarma jasatý. Bul jumys kúndelikti sabaqta qoldanylýy tıis. Sebebi, oqýshy eki tildi qatar meńgere otyryp til úırenýge tez jattyǵady. Aýdarma jumysyn ásirese sózderdiń omonım, sınonımderin tabý kezinde kóbirek paıdalanǵan jón. Mysaly, bas- golova, bas – najmı, bas – topaı. Osy sózderdi jeke-jeke sóılem quratý arqyly ajyrata bilýge úıretý.
Sınonım sózderdiń de orys tilinen aýdarǵanda týra aýdarmasynyń maǵynasy keıde sáıkes kelmeıtindigin túsindirip ótý kerek. Mysaly: Chıstıt kartoshký – kartopty arshý,
al týra aýdarǵandaǵy maǵynasy – kartopty tazalaý. Osy sekildi qarapaıym mysaldar keltirip otyryp sabaq saıyn túsindirilse bala aýdarma jasaýǵa da tez daǵdylanady
4. Sýret ádisi – oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý , sózdik qoryn molaıtý, oılaryn ashyp aıta bilý úshin tıimdi ádis. Bul ádisti qazaq tildi synyptarda da paıdalanýǵa bolady. Sýret ádisiniń eń tıimdi jaǵy, bala sýretti kórip qana qoımaı, ondaǵy nárselermen tanysady, jadynda saqtaı da alady. Taqyrypqa saı sýretterdi bere otyryp jańa taqyryp mazmunyn ashýǵa da bolady. Mysaly, 7-synypta «Jyl mezgilderi» taqyrybyn óterde 4 mezgildiń sýretin berip, oqýshylardyń sýret týraly oılaryn ortaǵa salǵyzyp baryp, taqyryp ashyldy.
Conymen qatar, 8 – synypta «Tarıhı ǵajaıyptar» taqyrybynda ótkizgen ashyq sabaǵymda osy sýretke baılanysty «Sýretti dıktant» ádisin paıdalandym. Mátinde berilgen Altyn adamnyń sýretin jáne janyna sózder men sóz tirkesterin berip, oqýshylardan 10 mınýttyq dıktant alyndy.
Osy dıktant mazmuny arqyly oqýshylardyń jańa leksıkalyq taqyrypty qalaı meńgergendikteri kórindi, olar Altyn adamnyń Esik qorǵanynan tabylǵandyǵyn, onyń sol kezdegi salt-dástúr boıynsha jerlengendigin, janyna tabylǵan zattardyń barlyǵynyń sol kezdegi óz dástúrleri ekendigin ashyp aıtyp, tek sóılem qurap qana qoımaı tarıh pánin alǵan bilimderin de ortaǵa saldy. Osy ádis arqyly oqýshylardyń jaqsy nátıjege jetkendigin kórdim, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy da arta tústi. Sýretti ádistiń qazaq tiline tán dybystardy ótken kezde tıimdiligi zor. İshinde osy dybystar kezdesetin sýretterdi bere otyryp salystyryp túsindirý. Mysaly, ken men keń sóziniń aıyrmasyn túsindirý.
Almaty qalasy, 1969-1970 jyl,
Esik qorǵany, áshekeıler,
altyn buıymdar, qarý-jaraq,
jerlengen, arheolog, 17-18 jasar,
dástúr boıynsha, 2500 jyl buryn
2000 jyly, Atyraý, Z. Samashev,
syrt kıimi, b.z.d. İİİ-IV ǵasyr
aralyǵynda, dúnıejúzilik mádenıet
5. Test ádisi – oqýshylardyń leksıka-gramatıkalyq bilimderin bekitý, tekserý, baǵalaý maqsatynda qoldanylatyn eń qajetti ádis. Testtiń túri kóp. Oqýshylarǵa beriletin test túrleri júıeli, jeńil, túsinikti bolý shart. Sondyqtan da men, óz sabaǵymda myna test túrlerin keńinen paıdalanamyn.
a) Qosymshaly test – qazaq tilinen jalǵaýlardy ótkende berýge tıimdi. Mysaly:
Kóp núkteniń ornyna tıisti septik jalǵaýyn qoıyp jaz:
1) balyq
a) nan
2) oqýshy
á) dyń
3) qyz
b) di
4) dápter
v) men
5) qalam
g) qa
á) Tolyqtyrýdy qajet etetin test – sóılem aıaqtalmaı kóp núkte beriledi, sonyń ornyna ekinshi baǵanadan kerekti sózder men sóz tirkesterin ornalastyrý kerek. Mysaly:
1) Balalar balabaqshaǵa ..... a) jatyr
2) Synypqa ... keldi. á) tap-taza
3) Sabaq bastalǵaly ...b) keldi
4) Synyp ishi ...v) gúl
5) Esik aldyna ... otyrǵyzdy. g) jatyr
b) Eske salýshy testter - ótilgen taqyryp boıynsha tanys sózder berip, eske túsirý arqyly jaýabyn tabý. Mysaly:
Birde esim tulǵasynda, birde etistik tulǵasynda júretin etistiktiń túri ...
a) kósemshe á) esimshe b) etis
v) Tańdamaly test – birneshe jaýaptyń ishinen durysyn tańdaý. Mysaly:
Qys aıyn ata? Jazda ne pisedi?
a) aqpan a) kún
á) sáýir á) nan
b) tamyz b) jemister
Men kúndelikti sabaqtarymda osy test túrlerin kóp qoldanamyn. Nátıjesi de óte joǵary. Kúndelikti alynatyn testten góri, osy test túrleri arqyly oqýshylardyń sabaqqa degen belsendiligi arta tústi.
Óz sabaqtarymda osy kórsetilgen ádis-tásilderdi keńinen paıdalanyp júrmin, bergen nátıjesi de aıtarlyqtaı. Osy ádis-tásilderdiń kómegimen ózim sabaq beretin 10-A synyp oqýshysy Achkasova Anastasıa ózge ult bola tura, osy pándi súıip oqyp , pándik olımpıada jáne basqa da jarystarǵan qatysyp júr. Nátıjesiz emes, oblystyq, aýdandyq pán olımpıada, baıqaýlarǵa qatysyp júldeli oryndar alyp, alǵys hattarmen marapattalyp júr.
Qaı pánniń muǵalimi bolmasyn, óziniń pánine degen oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý basty mindeti bolyp sanalady. Bilimdi árqashanda júıeli, qurylymy jaǵynan mazmundy etip berý, ár túrli ádis tásildermen túrlendirý ár muǵalimniń óz sheberligine baılanysty. Sondyqtan da izdenimpaz, ózine talaptar qoıa biletin, kásibı deńgeıi joǵary, rýhy bıik, daralyq sapalary jetilgen muǵalimniń shyǵar shyńynyń bıik bolý múmkindigi mol. Nátıjege jetý úshin ylǵı da izdenip, talaptaný qajet.
Elbasynyń joldaýynda aıtylǵan «Keleshekte muǵalim mamandyǵy eń bedeldi ári joǵary aqy tólenetin mamandyqtardyń biri bolý kerek. Árıne muǵalimniń ózi de ýaqyt talabyna sáıkes bolýy mindetti» degen sózderin basshylyqqa ala otyryp, men de óz bilimimdi ári qaraı jetildirip , oqýshylardyń bilimi men biligi saı nátıjege baǵyttalǵan quziretti tulǵa daıyndaýǵa atsalysamyn.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Qudaıbergeneva K.S. Quzyrlylyq amalynyń negizgi ugymdary. Almaty-2007.
2. QR «Bilim týraly» zańynda
3. Qazaq tili men ádebıeti orta mektepte.
4. Qazaqstan muǵalimi.
5. «Nátıjege baǵyttalǵan bilim berýde jeke tulǵa qalyptastyrýdaǵy muǵalim roli» taqyrybyndaǵy pedagogıkalyq oqý materıaldary. Óskemen, 2006.
6. Nazarbaev N.Á. « Qazaqstannyń álemdegi básekege barynsha qabiletti 50 eldiń qataryna kirý strategıasy». (Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýy). Astana, 2006 jylǵy 1 naýryz
7. Nazarbaev N.Á. «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan » (Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýy). Astana, 2007 jylǵy 28 aqpan. 2000 j.
I.V.Gete
Árbir tarıhı kezeńde, qoǵamda týyndaǵan talaptarǵa saı keleshek urpaqqa beriletin bilimniń mánine jańa sıpat berilip, jańa ustanymdar qarastyrylýda. El prezıdenti
N. Nazarbaev óz Joldaýynda «Ulttyq básekelestik qabileti birinshi kezekte onyń bilimdilik deńgeıimen aıqyndalady» deı kelip, bilim salasynda túbirli ózgeristerge ázirliktiń qajet ekenin basa aıtty.
Qazirgi tańdaǵy bilim salasynda, júrgizilip jatqan reformanyń basty maqsaty – oı-órisi jańashyl, shyǵarmashylyq deńgeıde qyzmet ete alatyn, dúnıe - tanymy joǵary, bilimdik básekege qabiletti jan - jaqty qalyptasqan jeke tulǵa tárbıeleý.
Prezıdentimiz N. Nazarbaev elimizdiń damyǵan, órkenıetti elý eldiń qataryna qosylý úshin birinshi kezekte ǵylym men bilimniń damýyna, onyń negizgi orta mektep túlekteriniń bilim sapasyna basa nazar aýdarý qajet ekendigin aıta kelip, ókimetke naqty mindetter júktedi.
Osy mindetterdi alǵa tartyp, elimiz oqytýdyń jańa kezeńine kóshti. Ol - nátıjege baǵyttalǵan bilim berý. Nátıjege baǵyttalǵan bilim berý degenimiz – jeke tulǵanyń quzyrlyǵyn qalyptastyrý. Quzyrlyq – ol tereńnen beriletin bilim.
«Quzyrlylyq – tek kásibı bilimi emes, tulǵanyń jalpy mádenıetimen shyǵarmashylyq áleýetin damytý qabileti» degen bolatyn T.G. Braje.
Oqýshynyń quzyrlylyǵyn qalyptastyrý úshin muǵalimniń ózi bir-quzyrlyqqa jetýi kerek. Búgingi tańda muǵalimge qoıylatyn talap ta kúshti. Jańa formasıa muǵaliminen tek óz pániniń tereń bilgiri bolý ǵana emes, tarıhı tanymdyq, pedagogıkalyq, psıhologıalyq jáne aqparattyq saýattylyq talap etilýde. Ol zaman talabyna saı bilim berýde jańalyqqa jany qumar, shyǵarmashylyqpen jumys istep, oqytýdyń jańa tehnologıasyn meńgergen jan bolǵanda ǵana biligi men bilimi joǵary jetekshi tulǵa retinde ulaǵatty sanalady.
QR «Bilim týraly» zańynda aıtylǵan «Bilim berý júıesiniń basym mindetteriniń biri – jeke adamnyń shyǵarmashylyq, rýhanı jáne dene múmkindikterin damytý, adamgershilik salaýatty ómir saltynyń berik negizderin qalyptastyrý, jeke basynyń damýy úshin jaǵdaı jasaý arqyly ıntellektisin damytý» degen sózderin basshylyqqa ala otyryp, búgingi bilim berý salasynyń aldynda júıelenip, daıyndalyp bergen bilimdi, daǵdylardy meńgeretin, qaıtalaıtyn ǵana emes, shyǵarmashylyq baǵytta jumys jasaı alatyn, tyń jańalyqtar ashatyn, birtýma oılaý qabiletterimen erekshelenetin jeke tulǵa qalyptastyrý mindeti tur.
Iaǵnı, bilim berý júıesiniń negizgi maqsaty - quziretti oqýshy daıyndap shyǵarý úshin, eń aldymen, mektepke shyǵarmashylyq qabileti damyǵan, jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy jete meńgergen, mamandyq sheberligi qalyptasqan muǵalim daıarlaý qajet. Bir ýaqytta pedagog, psıholog jáne oqý prosesin uıymdastyrýshy tehnolog bola bilý kerek. Sonymen qatar oqýshynyń shekteýsiz qabiletin damyta alatyndaı bilim berýdiń keńistigin qurýǵa qabiletti bola bilýi shart. Budan muǵalimniń mamandyq sheberligi anyqtalady.
Qazirgi tańdaǵy bilim berý salalarynda burynǵy bilimmen salystyrǵanda kóp aıyrmashylyq bar. Búgingi bilim salasynda aqparattyq-komýnıkatıvtik quraldar, tehnıkalyq quraldar, aýdıo-vızýaldy quraldardy keńinen paıdalanyp, oqýshynyń tek kitaptan oqyp, qulaqpen estip qana qoımaı, ony is júzinde kórýge de kóp múmkindigi bar. Sondyqtan da muǵalim óziniń sheberliginiń, izdenimpazdyǵynyń arqasynda eń joǵary degen nátıjege jetýge quziretti.
Men de óz sabaqtarymda ár-túrli ádisterdi keńinen qoldanýǵa tyrysamyn. Men sabaq bereten orys tildi synyptarda qazaq tilin oqytýdyń basty maqsaty – oqýshylardyń sózdik qoryn molaıtý, qazaq tiline tán dybystardy durys oqyp, aıta bilýge, saýatty jazýǵa, bir-birimen sóılese bilýge daǵdylandyrý, oıyn qazaqsha jetkize alatyndaı dárejege jetkizý.
Mundaı jetistikterge jetý úshin árbir muǵalim óz pániniń has mamany ǵana emes, oqýshylardyń sol pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrýshy dáneker sheber ustaz bola bilý kerek. Óziniń ár sabaǵyn túrlendirip, oqýshylardyń ynta-nazarlaryn osy pánge aýdarta bilý kerek. Sol sebepti men de ár sabaǵymdy túrlendirip, óz dárejesinde ótkize bilýge tyrysamyn.
Osy maqsatta , men, tómendegi bes ádisti keńinen qoldanamyn. Olar:
6. Suraq-jaýap ádisi.
7. Dıalog ádisi
8. Aýdarma ádisi
9. Sýret ádisi
10. Test ádisi
1. Suraq-jaýap ádisi - orys tildi synyptarda qoldanylatyn eń tıimdi ádisterdiń biri. Bul ádis, ásirese, orys tilinde ótilgen sabaqtardan keıin oqýshynyń birden qazaqsha sóılep ketýi qıynǵa soǵady. Sondyqtan da bul ádis balanyń tilin jattyqtyrý úshin óte paıdaly. Mysaly, oqýshydan synypqa kirgen muǵalim birden sabaq, bolmasa úı tapsyrmasyna ne berilgenin suramaı turyp:
- Qazir qaı mezgil?
- Qaı aı, neshesi?
- Aptanyń qaı kúni?
- Bul kúni qandaı sabaqtar bolatyn edi?
- Jańa qandaı sabaq boldy?
- Qazir qandaı sabaq?
degen sekildi jeńil suraq-jaýap alýdan bastaǵan óte tıimdi . Osy ádisti paıdalaný oqýshynyń sabaqqa da qyzyǵýshylyǵyn arttyrady, bir jaǵynan balanyń tilin jattyqtyryp, osy sabaqqa zeıini men yntasy arta túsedi. Suraq-jaýap ádisi tek sabaqtyń basynda ǵana emes, ortasynda, sońynda da paıdalanýǵa tıimdi.
2. Dıalog ádisi – oqýshynyń oqýshymen, oqýshynyń muǵalimmen qarym-qatynasyn jaqsartý úshin óte paıdaly ádis. Oqýshy muǵalimniń bergen tapsyrmasyn oryndaı otyryp, óz oıyn anyq jetkize bilýge, ashyp aıtýǵa úırenedi, muǵalimmen tikeleı baılanysqa túse alady.
Mysaly, men, 7-synyptaǵy «Mamandyq» taqyrybyn ótkende oqýshyǵa óz dosyńmen bolashaq mamandyǵyń týraly áńgimeles dep tapsyrma berdim. Osy tapsyrmany oryndaý barysynda oqýshylar bir-birine óz oılaryn ashyp aıta bildi, bir-biriniń súıikti mamandyqtary týraly tanysty jáne bir-birimen tikeleı baılanysta boldy. Sonymen qatar juptasyp jumys jasaýdy úırendi. Óz oılaryn osy kúngi mamandyq ıelerin qatystyra otyryp, oń nátıjeler shyǵardy.
3. Aýdarma ádisi – orys tildi synyptarda eń qajetti ádisterdiń biri. Eń aldymen, sózdik arqyly jumys jasalyp, oqýshylarǵa mátin boıynsha bólikter berip aýdarma jasatý. Bul jumys kúndelikti sabaqta qoldanylýy tıis. Sebebi, oqýshy eki tildi qatar meńgere otyryp til úırenýge tez jattyǵady. Aýdarma jumysyn ásirese sózderdiń omonım, sınonımderin tabý kezinde kóbirek paıdalanǵan jón. Mysaly, bas- golova, bas – najmı, bas – topaı. Osy sózderdi jeke-jeke sóılem quratý arqyly ajyrata bilýge úıretý.
Sınonım sózderdiń de orys tilinen aýdarǵanda týra aýdarmasynyń maǵynasy keıde sáıkes kelmeıtindigin túsindirip ótý kerek. Mysaly: Chıstıt kartoshký – kartopty arshý,
al týra aýdarǵandaǵy maǵynasy – kartopty tazalaý. Osy sekildi qarapaıym mysaldar keltirip otyryp sabaq saıyn túsindirilse bala aýdarma jasaýǵa da tez daǵdylanady
4. Sýret ádisi – oqýshylardyń oılaý qabiletterin damytý , sózdik qoryn molaıtý, oılaryn ashyp aıta bilý úshin tıimdi ádis. Bul ádisti qazaq tildi synyptarda da paıdalanýǵa bolady. Sýret ádisiniń eń tıimdi jaǵy, bala sýretti kórip qana qoımaı, ondaǵy nárselermen tanysady, jadynda saqtaı da alady. Taqyrypqa saı sýretterdi bere otyryp jańa taqyryp mazmunyn ashýǵa da bolady. Mysaly, 7-synypta «Jyl mezgilderi» taqyrybyn óterde 4 mezgildiń sýretin berip, oqýshylardyń sýret týraly oılaryn ortaǵa salǵyzyp baryp, taqyryp ashyldy.
Conymen qatar, 8 – synypta «Tarıhı ǵajaıyptar» taqyrybynda ótkizgen ashyq sabaǵymda osy sýretke baılanysty «Sýretti dıktant» ádisin paıdalandym. Mátinde berilgen Altyn adamnyń sýretin jáne janyna sózder men sóz tirkesterin berip, oqýshylardan 10 mınýttyq dıktant alyndy.
Osy dıktant mazmuny arqyly oqýshylardyń jańa leksıkalyq taqyrypty qalaı meńgergendikteri kórindi, olar Altyn adamnyń Esik qorǵanynan tabylǵandyǵyn, onyń sol kezdegi salt-dástúr boıynsha jerlengendigin, janyna tabylǵan zattardyń barlyǵynyń sol kezdegi óz dástúrleri ekendigin ashyp aıtyp, tek sóılem qurap qana qoımaı tarıh pánin alǵan bilimderin de ortaǵa saldy. Osy ádis arqyly oqýshylardyń jaqsy nátıjege jetkendigin kórdim, oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy da arta tústi. Sýretti ádistiń qazaq tiline tán dybystardy ótken kezde tıimdiligi zor. İshinde osy dybystar kezdesetin sýretterdi bere otyryp salystyryp túsindirý. Mysaly, ken men keń sóziniń aıyrmasyn túsindirý.
Almaty qalasy, 1969-1970 jyl,
Esik qorǵany, áshekeıler,
altyn buıymdar, qarý-jaraq,
jerlengen, arheolog, 17-18 jasar,
dástúr boıynsha, 2500 jyl buryn
2000 jyly, Atyraý, Z. Samashev,
syrt kıimi, b.z.d. İİİ-IV ǵasyr
aralyǵynda, dúnıejúzilik mádenıet
5. Test ádisi – oqýshylardyń leksıka-gramatıkalyq bilimderin bekitý, tekserý, baǵalaý maqsatynda qoldanylatyn eń qajetti ádis. Testtiń túri kóp. Oqýshylarǵa beriletin test túrleri júıeli, jeńil, túsinikti bolý shart. Sondyqtan da men, óz sabaǵymda myna test túrlerin keńinen paıdalanamyn.
a) Qosymshaly test – qazaq tilinen jalǵaýlardy ótkende berýge tıimdi. Mysaly:
Kóp núkteniń ornyna tıisti septik jalǵaýyn qoıyp jaz:
1) balyq
a) nan
2) oqýshy
á) dyń
3) qyz
b) di
4) dápter
v) men
5) qalam
g) qa
á) Tolyqtyrýdy qajet etetin test – sóılem aıaqtalmaı kóp núkte beriledi, sonyń ornyna ekinshi baǵanadan kerekti sózder men sóz tirkesterin ornalastyrý kerek. Mysaly:
1) Balalar balabaqshaǵa ..... a) jatyr
2) Synypqa ... keldi. á) tap-taza
3) Sabaq bastalǵaly ...b) keldi
4) Synyp ishi ...v) gúl
5) Esik aldyna ... otyrǵyzdy. g) jatyr
b) Eske salýshy testter - ótilgen taqyryp boıynsha tanys sózder berip, eske túsirý arqyly jaýabyn tabý. Mysaly:
Birde esim tulǵasynda, birde etistik tulǵasynda júretin etistiktiń túri ...
a) kósemshe á) esimshe b) etis
v) Tańdamaly test – birneshe jaýaptyń ishinen durysyn tańdaý. Mysaly:
Qys aıyn ata? Jazda ne pisedi?
a) aqpan a) kún
á) sáýir á) nan
b) tamyz b) jemister
Men kúndelikti sabaqtarymda osy test túrlerin kóp qoldanamyn. Nátıjesi de óte joǵary. Kúndelikti alynatyn testten góri, osy test túrleri arqyly oqýshylardyń sabaqqa degen belsendiligi arta tústi.
Óz sabaqtarymda osy kórsetilgen ádis-tásilderdi keńinen paıdalanyp júrmin, bergen nátıjesi de aıtarlyqtaı. Osy ádis-tásilderdiń kómegimen ózim sabaq beretin 10-A synyp oqýshysy Achkasova Anastasıa ózge ult bola tura, osy pándi súıip oqyp , pándik olımpıada jáne basqa da jarystarǵan qatysyp júr. Nátıjesiz emes, oblystyq, aýdandyq pán olımpıada, baıqaýlarǵa qatysyp júldeli oryndar alyp, alǵys hattarmen marapattalyp júr.
Qaı pánniń muǵalimi bolmasyn, óziniń pánine degen oqýshynyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý basty mindeti bolyp sanalady. Bilimdi árqashanda júıeli, qurylymy jaǵynan mazmundy etip berý, ár túrli ádis tásildermen túrlendirý ár muǵalimniń óz sheberligine baılanysty. Sondyqtan da izdenimpaz, ózine talaptar qoıa biletin, kásibı deńgeıi joǵary, rýhy bıik, daralyq sapalary jetilgen muǵalimniń shyǵar shyńynyń bıik bolý múmkindigi mol. Nátıjege jetý úshin ylǵı da izdenip, talaptaný qajet.
Elbasynyń joldaýynda aıtylǵan «Keleshekte muǵalim mamandyǵy eń bedeldi ári joǵary aqy tólenetin mamandyqtardyń biri bolý kerek. Árıne muǵalimniń ózi de ýaqyt talabyna sáıkes bolýy mindetti» degen sózderin basshylyqqa ala otyryp, men de óz bilimimdi ári qaraı jetildirip , oqýshylardyń bilimi men biligi saı nátıjege baǵyttalǵan quziretti tulǵa daıyndaýǵa atsalysamyn.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Qudaıbergeneva K.S. Quzyrlylyq amalynyń negizgi ugymdary. Almaty-2007.
2. QR «Bilim týraly» zańynda
3. Qazaq tili men ádebıeti orta mektepte.
4. Qazaqstan muǵalimi.
5. «Nátıjege baǵyttalǵan bilim berýde jeke tulǵa qalyptastyrýdaǵy muǵalim roli» taqyrybyndaǵy pedagogıkalyq oqý materıaldary. Óskemen, 2006.
6. Nazarbaev N.Á. « Qazaqstannyń álemdegi básekege barynsha qabiletti 50 eldiń qataryna kirý strategıasy». (Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýy). Astana, 2006 jylǵy 1 naýryz
7. Nazarbaev N.Á. «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan » (Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýy). Astana, 2007 jylǵy 28 aqpan. 2000 j.
You Might Also Like
-
Shalqar aýdandyq Kórkemsýret lıseıi
