InfoHub Logo

Jol erejesi, Baǵdarsham, Kólik

Jol belgileri

Qıylysta, jol shetinde, buryshta.
Túrli - túrli belgiler bar turatyn.
Júresiń be, júrmegeniń durys pa.
Ne isteý kerek? Soǵan qarap uǵasyń,
Qyzyl sheńber ishindegi tańbalar,
Áldenege qatań tyıym salady.
Ómirińdi qorǵaýǵa olar arnalar,
Bilemegen ókinishke qalady.

«Myna jerge kirmegeniń jón» deıdi,
«Myna jermen júrmegeniń jón» deıdi,
«Keri buryl, toqtama ne burylma,
Sonda saǵan eshbir qaýip tónbeıdi».
Belgilerdiń mánin bilý — myqty kúsh,
Kelesisi — sheti qyzyl úsh burysh.
Bul belgiler eskertedi, bilip al,
Kóńil bólmeı ótip ketpe typ - tynysh.

Qıylys pa, burylys pa aldyńda.
Temir jolǵa taıap álde qaldyń ba,
Ózen bar ma, kópir bar ma, or bar ma?
Mekeni me jabaıy ań men maldyń da?
Sonyń bárin bilip al da abaı bol,
Seniń aman júrgenińdi qalaıdy ol.
Belgilerdiń syryn eske saqtap al,
Bolashaqta júresiń ǵoı talaı jol.

Retteýshi

Baqylap jol tártibin,
Ótkizetin ár kúnin.
Retteýshini kórdim men.
Qıylystan dál búgin.
Ala taıaq qolynda
Aıtary kóp onyń da.
Ne isteý kerek, tursa
Retteýshi jolyńda.

Tik kóterse taıaqty,
Baspa alǵa aıaqty.
Baǵdarshamnyń bul belgi
Sary shamy sıaqty.
Keýdesimen burylsa,

Qarap saǵan betpe - bet.
Turǵany onyń, uǵynsań,
Joldy japtym, ópte dep.

Arqa jaǵyn qaratsa.
Ótip ketpe ańǵarmaı.
Baǵdarshamnyń bul beli -
Qyzyl túsi janǵandaı,
Oń ıyq, ne sol ıyq,
Burylǵanda sen jaqqa.
Turyp qalma mólıip,
Alǵa qaraı tez atta.
Retteýshi buryldy.
Bir qyryndap tik turyp
Jasyl jandy degendi
Júrginshige uqtyryp.
Retteýshi bar kóshege.
Tap bolsa eger kimde - kim.
Tek sol bergen belgige
Kóný onyń mindeti.

Baǵdarsham

Joldy kesip ótýge men qamdansam,
Qıylysta qarsy alady baǵdarsham.
Menikindeı ekeý emes, úsh kózdi,
Ár kóziniń túsi bólek, ańǵarsań.

Kózi alysty qalt jibermeı qyraǵy,
Bir kóz jansa, qalǵany óship turady.
Qyzyl, sary, jasyl tústi kózderdiń
Bas árpinen úsh túrli uǵym shyǵady:
Q — Qyzyl tús — qımyldama, baspa alǵa,
Qıylysta qarap turma aspanǵa.
S — Sary tús — sál sabyr et, daıyndal,
J — Jasyl tús, júre bergin, jasqanba.

Joldan ótkende

Dastan degen balamyn,
Mektepke endi baramyn.
Júrýdi de úırendim,
Kóshesinde qalanyń.
Jol shetine kelgende,
Toqtaı qalyp men demde.
Kóz salamyn arnaıy
Belgisi bar jerlerge.
Qaýipti ǵoı kóshe tym,
Qýmaı joldyń tótesin.
Jolaqtardy izdeımin
Jaıaý adam ótetin.
Asyqpaımyn aptyǵyp,
Aldym muny jaqsy uǵyp.
Kúısandyqtyń tilindeı,
Qatar - qatar aq syzyq.
Ortasynda tura qap,
Ońǵa, solǵa bir qarap,
Joldyń arǵy shetine
Jetip alam jyldam - aq.

Kólikke mingende

Qalamyzda qyrandaı,
Samǵar kólik tabylar.
Troleıbýs pen tramvaı,
Avtobýstar taǵy bar.
Avtobýsqa asyǵyp,
Joldy kesip ótpeımin.
Dop tepkendeı asyryp,
Bos qalbyrdy teppeımin.
Jol shetine tramvaı
Kele almaıdy kútseń de.
Bolý kerek tym abaı,
Mingende ne túskende.
Ózim barar baǵyttyń,
Nómirin de bilemin.
Erejege qanyqpyn,
Artqy esikten kiremin.
Jurt aıaǵyn baspaımyn
Búldirmeımin, shashpaımyn.
Jol aqysyn «qoıansha»,
Tólemesten qashpaımyn.
Sharshap keıde júrsem de,
Oryn berem úlkenge.
Qatty shýlap turmaımyn,
Qurbylarmen kúlsem de.
Aıaldama attaryn
Jańylmastan jattaımyn.
Jolda júrý tártibin
Men osylaı saqtaımyn.