InfoHub Logo

Talapkerler álemdik tájirıbede ti­zimdegi júzdegen JOO-dan ózine keregin irikteý úshin eń aldymen bir nár­sege basa nazar aýdarady. Bul – ýnı­versıtettiń bedeli, túlekteriniń qazirgi qyzmeti, ıa saıtynda kórsetilgen jaqsy jarnamasy da emes, JOO-nyń talapker qalaǵan mamandyqty oqy­týdaǵy jetistigi. Óıtkeni ataǵy jer ja­ra­tyn ýnıversıtettiń ózi belgili bir mamandyqtardy daıarlaýda aqsap turýy múmkin. Sondyqtan shetelde talapkerler birinshi ózine «Meniń mamandyǵymdy qaı ýnıversıtet sapaly oqytady?» degen suraqty qoıady. Al osy saýaldyń jaýabyn tabý úshin álbette JOO arasynda júrgizilgen reıtıńke júginedi.

Mundaı saraptamalyq jumys ná­tıjesi búginde bizde de jarıala­nyp tu­rady. «Atameken» Ulttyq kásip­kerler palatasy Bilim jáne ǵylym mınıstr­liginiń tapsyrysymen úsh jyldan beri jasap kele jatqan úzdik ýnıversıtetterdiń toptamasy bar.

Elimizde ýnıversıtetter tym kóp, mundaı mazmundaǵy syn negizinen sońǵy 3-5 jyldyń kóleminde jıi aıtylyp keledi. Tipti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta Qazaqstan halqyna al­ǵashqy Joldaýynda elimizdegi JOO sanyn qysqartýdy tapsyrǵan bolatyn. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi osy aýqymdy isti júzege asyrýda. Sondaı-aq bilim berý granttaryn bólýde de pala­tanyń «JOO reıtıńi» nátıjeleri negizge alynady.

Talapkerler álemdik tájirıbede ti­zimdegi júzdegen JOO-dan ózine keregin irikteý úshin eń aldymen bir nár­sege basa nazar aýdarady. Bul – ýnı­versıtettiń bedeli, túlekteriniń qazirgi qyzmeti, ıa saıtynda kórsetilgen jaqsy jarnamasy da emes, JOO-nyń talapker qalaǵan mamandyqty oqy­týdaǵy jetistigi. Óıtkeni ataǵy jer ja­ra­tyn ýnıversıtettiń ózi belgili bir mamandyqtardy daıarlaýda aqsap turýy múmkin. Sondyqtan shetelde talapkerler birinshi ózine «Meniń mamandyǵymdy qaı ýnıversıtet sapaly oqytady?» degen suraqty qoıady. Al osy saýaldyń jaýabyn tabý úshin álbette JOO arasynda júrgizilgen reıtıńke júginedi.

Mundaı saraptamalyq jumys ná­tıjesi búginde bizde de jarıala­nyp tu­rady. «Atameken» Ulttyq kásip­kerler palatasy Bilim jáne ǵylym mınıstr­liginiń tapsyrysymen úsh jyldan beri jasap kele jatqan úzdik ýnıversıtetterdiń toptamasy bar.

Elimizde ýnıversıtetter tym kóp, mundaı mazmundaǵy syn negizinen sońǵy 3-5 jyldyń kóleminde jıi aıtylyp keledi. Tipti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta Qazaqstan halqyna al­ǵashqy Joldaýynda elimizdegi JOO sanyn qysqartýdy tapsyrǵan bolatyn. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi osy aýqymdy isti júzege asyrýda. Sondaı-aq bilim berý granttaryn bólýde de pala­tanyń «JOO reıtıńi» nátıjeleri negizge alynady.

Otandyq JOO-da oqýdy qalaǵan talapkerler aldymen mamandyqty tańdaý úshin «JOO reıtıńi» nátıjesindegi bilim berý baǵdarlamalarynyń kórsetkishine kóńil aýdarýy kerek. Osy rette kókeıde «Bul reıtıń qanshalyqty ádil ári sapaly júrgizildi?» degen saýal týatyny túsinikti.

Reıtıńtiń obektıvti baǵalanýy úshin byltyr 2036 bilim berý baǵdarlamasy, 109 JOO nátıjesi zerttelip, 58 myń 894 túlektiń kásibı biliktiligine taldaý jasalǵan. Bul jumysqa bilim berý baǵdarlamalaryn ázirleýde tájirıbesi bar 700 sarapshy tartylǵan. Osydan-aq aıqyn kórýge bolady – bir sarapshy qatelesip qalar, biraq 700 adamnyń múlt ketýi múmkin emes.

Ár talapker ózine unaǵan mamandyq­ty, ıaǵnı kásipti bolashaqta nan taýyp jeý úshin, ózin-ózi asyrý úshin ıgeredi. Osy oraıda suranystaǵy mamandyqty tańdaý bar da, suranysqa ıe maman bola bilý bar. Sonyń ekinshisi árbir talap­kerdi jáne stýdentti, ásirese tú­lek­ti tolǵandyratyny sózsiz. Sebebi su­ra­nystaǵy mamandyqty bitirse de, suranysqa ıe maman bola almaı júr­gender óte kóp. Sondyqtan da talapker ýnıversıtetti tańdar aldynda «Bul JOO maǵan unaǵanymen, turǵylyqty jerime qolaıly bolǵanymen, bolashaq jumyssyzdardy daıyndamaı ma?» dep alańdaǵany jón.

Mamandyq alyp, kásibin ıgerip ketý úshin aldymen durys oqý ornyn tańdaý kerek. Bul jerde eń birinshi ol oqý ornynyń statýsy men onda dáris beretin oqytýshylar quramyn bilý mańyzdy. Sol salany bitirgen túlekterdiń ataqtylary kimder, qaı salada jumys istep júr, degen kishigirim izdenis, zertteý jumysyn da júrgizgen artyqtyq etpeıdi. Adam jan dúnıesine, júrek qalaýyna saı keletin salada ǵana zor tabysqa jete alady. Mamandyq - ol sizdiń bolashaǵyńyz, tabysyńyz, ómirińiz. Ózińizdi qyzyqtyrǵan salany durys tańdaı bilýdiń ómirlik mańyzy bar.

QAZUÝ JOǴARY KÓRSETKİSHTERGE QOL JETKİZDİ

Álemniń 1200-den astam ýnıversıtetterin bes pándik baǵyt boıynsha saraptaǵan «QS World University Ranking by Subject 2021» pándik reıtıńiniń nátıjeleri boıynsha ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ óziniń kórsetkishterin jaqsartyp, pozısıasyn nyǵaıtty. QazUÝ ótken jylmen salystyrǵanda «Óner jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar» páni boıynsha óz kórsetkishterin 277-den 156-shy orynǵa, «Áleýmettik ǵylymdar jáne menedjment» páni boıynsha 351-den 257-shi orynǵa kóterip, oń nátıjege qol jetkizdi.

QazUÝ «Qazirgi til bilimi» mamandyǵy boıynsha da úzdikter qatarynan tabylyp, álemniń úzdik JOO arasynda 52-shi orynǵa ıe boldy. Ýnıversıtet kelesi mamandyqtar boıynsha: «Aǵylshyn tili men ádebıetinen» – 101-150, «Lıngvısıka» jáne «Quqyqtanýdan» – 151-200 úzdik toptaryna, «Ekonomıka jáne ekonometrıkadan» – 251-300 , «Matematıkadan» – 301-350 jáne «Fızıka jáne astronomıadan» – 501-550 aldyńǵy toptaryna endi.

Bul reıtıńke birqatar mamandyqtar alǵashqy ret qatysyp, birden úzdik atandy. Máselen, «Tarıh» mamandyǵy 151-200, «Bıznes jáne menedjment» – 401-450, «Kompúterlik ǵylymdar jáne aqparattyq júıeleri» – 501-550, «Hımıa» mamandyǵy – 551-600 aldyńǵy toptaryna kirdi.

QS World University Ranking by Subject reıtıńiniń ádistemesi tórt negizgi kórsetkishke negizdelgen: akademıalyq bedel, jumys berýshiler arasyndaǵy bedel, ǵylymı maqalalarǵa silteme jáne Hırsh ındeksi. Pándik reıtıń 95 myńnan astam akademıalyq sarapshylardyń, 45 myńdaı jumys berýshi sarapshylardyń pikirlerin eskere otyryp, sondaı-aq «Scopus» málimetter bazasynan alynǵan aqparattar negizinde jasaldy.

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ ulttyq pándik reıtıńterde de joǵaryda kórsetilgen oqý baǵdarlamalary boıynsha qazaqstandyq ýnıversıtetter arasynda jetekshi oryn alady. QazUÝ halyqaralyq deńgeıdegi ǵylymı-zertteý ýnıversıtetine aınala otyryp, álemdik ýnıversıtetterdiń ınstıtýsıonaldyq reıtıńinde de jáne pándik reıtıńte de tabysqa jetip, únemi alǵa jyljyp keledi. Sonymen, 2020 jyly QS World University Ranking álemdik reıtıńiniń nátıjeleri boıynsha jetekshi qazaqstandyq ýnıversıtet (QazUÝ) álemdegi eń úzdik ýnıversıtetter tiziminde 165 orynǵa ıe boldy. Bul topta TMD elderinen tek Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti jáne ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ ǵana bar.

Mádenıettaný mamandyǵynyń 2 kýrs stýdenti: Toqan A.N Óndiristik tájirıbe jetekshisi: Esbolova M.A

---