InfoHub Logo

Memlekettik búdjettik bilim berý mekemesi
M.O.Áýezov atyndaǵy №6 jalpy bilim beretin orta mekteptiń
Bastaýysh synyp muǵalimi Karlıbaeva Bazarkúl
Qyzylorda oblysy, Baıqońyr qalasy.

Taqyryby: Júzden júırik
Maqsaty: Oqýshylardy kópshilik aldynda erkin sóıleýge, óz bilimin kórsetýge, shyǵarmashylyqpen jumys isteýge úıretý.
Kórnekiligi: kitap sýreti, óner-bilim jaıynda qanatty sózder, túrli-tústi konvert.
Barysy: I.Synaý suraqtary.
Bul kezeńde barlyq oqýshylar oqý baǵdarlamasyna saı daıyndalǵan synaý suraqtaryna jaýap beredi. 5upaıdan jınaǵan oqýshy ekinshi kezeńge ótedi.

1. Jaıaý Musa qaı jerde týǵan?
2. Shoqan Ýalıhanovtyń ájesiniń aty kim?
3. Qazaqstanda qansha kól, ózen bar?
4. Beıimbet Maılınniń «Kúlpash» áńgimesindegi keıipkerlerdi ata?
5.Shoqannyń shyn aty kim?
Ádilqazy alqasymen tanystyrý.
II kezeń tómendegideı bólimnen turady.
1. Azamattyń ajary.
2. Poezıalyq mınýt.
Bul bólimniń shartyna baılanysty ár oqýshy ózderiniń súıikti óleńderin oqıdy

III.Kóńil oıaý, kózi ashyq.
Negizgi sharty: qyzyl, sary, jasyl, aq, kók tústi konverttiń ishinde 5 túrli taqyrypta maqal-mátel berilgen. 1mınýt ishinde taqyrypqa saı maqal-mátel aıtyp shyǵý.
a) Óner-bilim týraly maqal-mátel.
á) Eńbek týraly.
b) Otan týraly.
v) Jaqsy - jaman.
g) Dostyq týraly.
IV. Jaqsy sóz –jarym yrys.
(mınýt ishinde tıym sóz aıtý)

V. Juldyzdy sát.
1. Kókjıek tustaryn anyqtaıtyn arnaýly qural qalaı atalady?
2. Kókjıektiń negizgi neshe tustary bar?
3. Basty baılyq?
4. Adam denesiniń tiregi?
5. Bir zattyń kólemin kishireıtkenin kórsetetin san?
6. Uıa salmaıtyn qus?
7. Kel, balalar, oqylyq» óleńiniń avtory kim?
8. Zattyń qımylyn bildiretin sóz taby?
9. Jyl basy qalaı atalady?
10. Jer betin qaǵazǵa kishireıtip salynǵan beınesi?
VI. Qulaqtan kirip boıdy alar.

1-shi bastaýshy:
Qulaqtan kirip boıdy alar,
Ásem án men tátti kúı.
Kóńilge túrli oı salar,
Ándi súıseń menshe súı
dep Abaı atamyz aıtqandaı Qarakózdiń oryndaýynda «Ánshi balapan» áni.
2-shi bastaýshy:Ónerpazdar sharyqtaǵan, shalqyǵan,
Belgisindeı araılanyp atqan tań.
Malıkanyń sábı únin, shatty ánin,
Estigender tańdaı qaǵyp, tań qalǵan.
Malıkanyń oryndaýynda «Úsh qońyr» áni.

1-shi bastaýshy:
Al, qalaıyq , turmaıyq,
Ándeteıik jyrlaıyq.
Ortamyzdy ashaıyq,
Dýmandatyp bı bılep
İnjý –marjan shashaıyq.
Bir top oqýshylardyń oryndaýynda «Kıiz basý»bıi.
2-shi bastaýshy: Shalqytyp búgin biz bir áýen salaıyq,

Ónerpazdar, órenderge tamsanaıyq.
Arnaýmen bastap bersin bizge búgin,
Kúmis kómeı ánshini , qarsy alaıyq.
Qarakózdiń oryndaýynda «Uıat bolmasyn»ánin qabyl alyńyzdar.
1-shi bastaýshy: «Júzden júırik» atty saıysymyzdyń qorytyndysyn aıtý úshin sóz kezegin ádilqazylar alqasyna beremiz.
Qorytyndy: Ádil qazy alqasy saıys múshelerin marapattaıdy.