InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Án týraly ańyz
Sabaqtyń maqsaty: a) Oqýshylarǵa án óneriniń qazaq halqyna qalaı daryǵandyǵy týraly, ony halyqtyń qalaı qasterlep, qurmettegeni týraly túsindirý
á) Tapsyrmalar arqyly oqýshylardyń dúnıetanymyn, oılaý qabiletterin damytý, sózder men sóz tirkesterin sóılemde durys qoldana bilýge úıretý
b) Taqyryp arqyly qazaq halqynyń mádenıetin tanyp bilýge, ónerdi súıýge, qasterleýge, qurmetteýge tárbıeleý

Sabaqtyń tıpi: Dástúrli
Túri: Jańa sabaq
Ádisi: asosıasıa, syzba,
Kórnekiligi: sýretter, slaıdtar, kespe qaǵazdar, ınteraktıvti taqta, dombyra
Pánaralyq baılanys: án-áýez, geografıa, ádebıet
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
a) Sálemdesý
á) Oqýshylardy túgeldeý
b) Nazarlaryn sabaqqa aýdarý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
«Mýzyka óneri» konspekt jazý

Adam ómiriniń san ǵasyrlyq tarıhynan syr shertetin sóz, qolóner, mýzyka - halyq tarıhynyń shejiresi.
Adamnyń qaıǵysy, qýanyshy, ómir-tirshilik qubylystary da osy ónerde beınelendi.
Biz qazaq halqynyń ejelden ónerdi súıetin ónersúıgish jáne ónerge baı halyq ekenin bilemiz. Al ónerdiń túri kóp. Mysaly, sóz óneri – sheshen adamdar, bı óneri bıshiler, qol óneri – sheberler, sýret óneri – qylqalam sheberleri, kıno-teatr ónerimen – ártister aınalysatyny bárimizge de málim. Búgingi taqyrybymyz da osyndaı ónerdiń bir túri – án óneri. Halyqpen birge jasasyp, onyń tarıhı-áleýmettik ómiri men toǵanys-tebirenisterin baıan etip kele jatqan salasy – áni men kúıi. Qaı ýaqytta kim shyǵarǵany belgisiz halyq mýzykasynda adam tańqalarlyq kórkemdikter kezdesedi. Olardy daladaǵy eshkim seppeı, eshkim baqpaı ózinen-ózi jaıqalyp ósken gúl tárizdi deýge bolady.

Jazý-syzý damymaı turǵanda týǵan ánderimizdiń sózderi men ánderin shyǵarýshylardyń aty-jóni umytylǵanmen, ol ánderdiń áýeni men mátini bizge deıin jetip, olar halyq ánderi dep atalyp ketken. Osy ánniń óziniń halyqqa qalaı jetkendigi týraly da ańyzdar óte kóp. Sol ańyzdardyń biri – bizdiń búgingi taqyrybymyz.

İİİ. Jańa sabaq:
1) Sózdikpen jumys:
a ) Mánerlep oqytý
á) eriksiz, kógildir taýly sózderimen sóz tirkesterin quraý
b) uıyp tyńdapty, jer baýyrlaı ushty sózderimen sóılemder quraý
v) eriksiz sózin sóz quramyna taldaý

Ásem sazy – krasıvaıa melodıa
Aqsha bult – oblachko
Jer baýyrlaı ushty – letat nızko
Kógildir taýly – zelenye gory
Eriksiz – nevolno
Uıyp tyńdapty – vnımatelno slýshal
Qulaǵyna quıyp alypty – horosho zapomnıl
Kómeı – gortan
a) sóz tirkesterin quraý
á) sóılem quratý
b) eriksiz sózin sóz quramyna taldaý
2) Mátinmen jumys:
«Mátin bólikteri» oıyny boıynsha mátinmen jumys
Oıynnyń sharty: 2-3 oqýshy mánerlep oqıdy, sodan keıin kartochkalar boıynsha «Kirispe» bólimi degen jazý bar oqýshy kirispesin , «Negizgi bólim» jazýy bar oqýshy negizgi bólimin, «Qorytyndy» jazýy bar oqýshy qorytyp aıtady. «Tolyqtyrý» jazýy bar oqýshy balalardan qalyp qoıǵandaryn tolyqtyrady.

- Mánerlep oqytý (2-3 oqýshyǵa)
- Karta boıynsha áńgimeletý (suraqtar beriledi, oqýshylar karta boıynsha mátindi tanystyrady)
3) Oqýlyqpen jumys:
1-tapsyrma
1. Halqymyz nelikten ánshi halyq atanǵan?
2. Án ónerine, ánshilerge degen kózqarasyń qandaı?
3. Óner jaıynda, mýzykalyq aspaptar jaıynda qandaı ańyz áńgimeler bilesińder?
Al endi balalar bárimiz de qazaq elinde turyp, qazaq balasy bolǵandyqtan árqaısymyzdyń da kómeıimizde jyr, kókiregimizde án saırap tur deýge bolady.

Adam janyn tebirentetin ónerden ózge ǵalamat joq, ónersiz ómir tul bolsa, ónerden habarsyz adam rýhanı jetim deýge bolady. Biz mýzykamen muńaıa da alamyz, qýana da alamyz, oılana da alamyz. Mýzykada adamnyń kóńil-kúıi, sezimi bar. Ún arqyly sanamyzǵa nur tógip, ómir syryn shertetin aqyndar jyrlaǵan óleńder taqyryptary da árqıly.Olar óz óleńderine arqaý etken taqyryptardyń biri ana taqyrybyndaǵy óleńder. 8 naýryz halyqaralyq áıelder , analar merekesi bolǵandyqtan, biz qazir sol ana taqyrybynda jazylǵan óleńderdiń birnesheýiniń avtory men sazgerin taýyp oryndap kóremiz.

2-tapsyrma:
1) Álemniń jaryǵyn
Syıladyń sen maǵan,
Dalanyń ár gúlin
Jınadyń sen maǵan,
2) Árqashan kún sónbesin
Aspannan bult tónbesin
Qasymda bolsyn mamam
Bolaıyn men de aman
3) Mereke kúnińmen
Qarsy alam ózińdi
Sábılik sezimmen
Arnaımyn sózimdi.

a) Óleńderdi sóz quramyna qaraı taldaý
3-tapsyrma:
Án, ánshi sózderimen tirkese alatyn syn esimderdi tabý, ony túrlerine qaraı ajyratý, orys tiline aýdarý
4-tapsyrma:
«Meniń súıikti ánim men ánshim» taqyrybynda (esse)
5-tapsyrma:
Ártis, halyq ártisi, eńbek sińirgen ártis, jeke konsert, Respýblıka saraıy, Qazaq estradasynyń tanymal juldyzdary, oryndaýshy, qarjylyq, qoldaý, oryndaý sózder men sóz tirkesterin qatystyryp jaı sóılemder qurastyrý.
6-tapsyrma:
Suhbat (dıalog qurý)

Erjan men Alma suhbaty
- Búgin Respýblıka saraıynda Qazaq estrada juldyzdarynyń konserti bolady. Men eki bılet satyp aldym. 5-qatar, 18, 19 oryndar. Zaldyń dál ortasy. Barmaımyz ba?
- Konsert saǵat neshede bastalady?
- Keshki saǵat jetide bastalady.
- Konsertke kim qatysady?
- Konsertke qazaq estradasynyń tanymal juldyzdary Bıbigúl Tólegenova, Roza Rymbaeva, Nurlan Ónerbaev, Beıbit Seıdýalıeva, Tolqyn Zabırova, «Mýz-Art» toby, «Jigitter» kvarteti án aıtady.
- Belgili ánshiler jınalǵan bul konsert kele jatqan Naýryz meıramyna arnalǵan ba?
- Iá, dál solaı.
- Onda keshke saǵat neshede kezdesemiz?
- Respýblıka saraıynyń aldynda saǵat alty jarymda kezdeseıik. Keshikpeı kel!
- Jaraıdy, kóriskenshe.

Sergitý sáti:
Qulaqtan kirip boıdy alar
Ásem án men tátti kúı
Kóńilge túrli oı salar
Ándi súıseń menshe súı
Baǵalaý.
Úı tapsyrmasy: «Án óneriniń qazirgi jaǵdaıy» esse jazý