InfoHub Logo

Dúnıetaný
Sabaqtyń taqyryby: Kóktem qarbalasy.

Maqsaty:
1. Kóktemniń janýarlar tirshiligine óte eleýli ózgerister ákeletinin uǵyndyrý.
2. Óli tabıǵattyń kóktemgi ózgeristeriniń tiri tabıǵatqa tıgizer áseri jaıly túsinik bere otyryp, oqýshy oıyn damytý.
3. Ekologıalyq tárbıe berý.
Kórnekilikter: Sýretter, kodoskop, taratpa materıaldar.
Ádisi: Problemalap oqytý, suraq – jaýap ádisi, STO elementteri

Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Suraq - jaýap ádisi:
1. Úıge ne berildi? (Quralaı jeli)
2. Quralaı degenimiz ne?
3. Quralaıdyń kózindeı degendi estýleriń bar ma?
4. Quralaıdyń túsi qandaı?
5. Quralaıdyń jaýlaryn ata.
6. Quralaıdy anasy shóp arasyna tastap ketkende qaıda ketedi dep
oılaısyńdar? (problemalyq suraq)
7. Kóktem ortasynda jaýyn-shashyndatyp, qatty soǵatyn jeldi nege «Quralaı jeli» deıdi?
Mátinniń mazmunyn aıtý.
«Toptastyrý» oıyny
Janýarlar tirshiligine ne qajet?
Aýa, jaryq, qorek, sý, jylý

İİİ. Jańa sabaq.
1. Maǵynany ashý
«Aıý týraly» ertegi
/Jańa sabaq pen úı tapsyrmasyn jalǵaıtyn kópir/
- Balalar, qysta aıý qaıda bolady dep oılaısyńdar?
- Nege ol qardy bilmeıdi? /problemalyq suraq/
Nege ol uıqyǵa ketedi?
Qoregi jemis – jıdek, shóp tamyrlary. Onyń barlyǵy qysta qardyń astynda qalady. Qatty aıazda arshyp jeý qıynǵa soǵady.

Muǵalimniń túsindirmesi.
Sondyqtan kúzde semirip denesine maı jınamasa, aıý apanda jatpaıdy. Qys boıy doldanyp ash qursaq kún keshedi. Mundaı aıýlar óte qaýipti.

2. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Álemde talaı qyzyq bar. /qosymsha túsinik/

Janýarlar ár túrli qalypta uıyqtaıdy. Jarqanattar, saısaqtarmen butaqty búrip, aıaqtaryna asyla, basyn tómen salbyratyp uıyqtasa, úı janýarlary kópshilik jaǵdaıda túregep turyp, al túlki bolsa, óziniń úlpildegen quıryǵyn basyna jastyq etip, buıyǵyp uıyqtaıdy.
Al aq aıý /kún jyly bolsa/ baýyryn jerge tósep uıyqtaıdy. Kún salqynda bir jaq búıirinen jatyp aıaqtaryn baýyryna jınap alady.
Qońyr aıý uıyqtaǵanda shalqasynan jatady. Keıbireýleri otyryp ta uıyqtaıdy.
Al qańtar, aqpan aılarynda balalaıdy. Onyń balasy ádette ekeý bolady.
- Aıýdyń balasyn qalaı ataımyz? /Qonjyq/
- Aıý uıqyda. Balasy qalaı kún kóredi? /Emedi/
- Endeshe janýarlardyń qaı tobyna jatqyzamyz? /Sútqorektiler/

3. Oı qozǵaý.
- Qannen qapersiz uıyqtap jatqan aıýdy apannyń tóbesine syrt – syrt etip denesine tamǵan tamshy oıatyp jiberdi. Oıana bastaǵan aıý ne bolǵanyn túsinbesten apannan syrtqa shyqsa, aınala qaptaǵan sý. Mańaı tipti ózgergen.
- Bul sý qaıdan paıda boldy dep oılaısyńdar? /Kún jylyndy. Qar eridi. Topyraq jibidi. Báısheshek gúl atty. t. b./
- Rasynda da kúzde uıyqtap, qar ketkende oıanǵan aıý qardy kórdi me?

♦ Oqýlyqpen jumys. / oqytý/
- Eger aıý balasyn qys ortasynda týsa, onyń uıqysy qandaı dep oılaısyńdar? /Sergek. álsin - álsin oıanyp turady./
♦ Muǵalimniń beretin qosymsha túsinigi.
Kóktemde sonymen jan – janýarlar tóldeıdi. Kóbiniń qalyń eski júni túsip, ornyna juqa, jańa jún shyǵady. Muny «túleý» deıdi.
♦ Sabaqtyń mazmunyn jergilikti tabıǵatpen baılanystyrý.
- Óz jerimizde uıqyǵa ketken qandaı janýarlardy bilesińder?
/sarshunaq, borsyq, kesirtke, jylan, baqa./

IV. Oı qorytý.
♦ Tirek sózdermen jumys.
Oıandy. Balalady. Túleıdi. Paıdaly.

4. Toptastyrý strategıasy.
AIÝ
Tiri
Paıdaly janýar
Sútqorekti

Paıdasy: eti óte qundy dári, etin týberkýlez (ókpe), ish aýrýlary, sary aýrý, kóz qaryǵýy, qaterli jaralar emdeýge paıdalanady.
Qorǵaýǵa alynǵan.

V. Úıge tapsyrma: Mátindi oqý, taqpaq, ertegi, jumbaq jattaý.
Vİ. Baǵalaý.