Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 saǵat buryn)
Áýelbek Qońyratbaev. Balýan
Ana tili
Taqyryby: Á. Qońyratbaev. Balýan

Maqsaty: 1. oqýshylarǵa qazaq balýany Qajymuqan Muńaıtpasuly týraly túsinik berý.
2. Shyǵarmanyń negizgi oıyn ajyratýǵa úırene otyryp, erkin sóıleý daǵdylaryn jetildirý.
3. Sporttyń paıdasy jóninde aıtyp, densaýlyqtaryn shyńdaýǵa baǵyt berý.
Kórnekilik: Qazaqtyń balýany Q. Muńaıtpasulynyń sýreti, karta, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: Aralas.
Sabaq ádisi: Suraq – jaýap, kórnekilik, Sto elementteri

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
N. Júnisbaı «Alǵashqy kezdesý»
Suraq – jaýap ádisi arqyly tekserý
- M. Óztúrik kim?
- Óztúriktiń ata – anasynyń týǵan jerden jaryqqa ketý sebebi ne?
- Ol týǵan halqymen qalaı qaýyshty?
- Mustafa týǵan jerge kelý sebebi jóninde ne dedi?
- Mustafa nelikten Óztúrik atanǵan?
- Mustafa sporttyń qandaı túrin tańdap aldy?
- «Taekovando» sport túri me, álde tóbeles ádisi me?
- Sporttyń taǵy qandaı túrin bilesińder?

Sergitý «TAEKVONDO» qımyly

İİİ. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
«Kúsh atasyn tanymaıdy» - degen maqaldyń kimderge aıtylatynyn biletin shyǵarsyńdar? / balýandarǵa/
- Alyp kúsh ıelerine baılanysty tómengi synypta ótken «Alyp bala», «Qajymuqan» áńgimelerinde basty keıipker kim edi? /jaýap/
Neni bilemin? Neni bilgim keledi? Neni bildim?
Keste arqyly «oı qozǵaý» jumysyn júrgizip kóreıik. Káne, neni bilesińder, kesteni toltyraıyq.
Balýan týraly birshama tanys ekenderińdi baıqattyńdar.
Endi neni bilgileriń keledi, sony ortaǵa salaıyq. /oqytý/
Bul málimettermen ózderińmen birlese otyryp taldaımyz.
Aldymen balalyq shaǵyna saıahat jasap kóreıik.

1871 jyly qazirgi Aqmola oblysynda dúnıege kelgen. Joqshylyq saldarynan jastaıynan eńbekke aralasqan Qajymuqan /óz aty Muqan/ Qyzyljarda I. Maslıkov deıtin saýdagerge jaldanyp jumysyn isteıdi. Malyn baǵady, shóbin shabady, júgin tasıdy. Qystyń kúni shanamen shóp alyp kele jatqanda jekken aty boldyryp qalady. Ol dáý shana shópti bir ózi súırep aýylǵa jetkizedi. Qarshadaı ǵana balanyń myna qylyǵyna úlken - kishi túgel tańdanady. Osydan bastap onyń aty shyǵa bastaıdy.
Myna «Taý tulǵa» telehabarynan kúsh atasy Qajymuqan týraly estelikter tyńdaı otyryp, alyp kúsh ıesine kóz jetkizesińder.
Osyndaı tanymal balýandyq jolǵa túsýine túrtki bolǵan sebepterdi anyqtap kórelik.

Qajymuqan on segiz jasynda Omby qalasyna kelip, qalalyq sırkte ótip jatqan balýandar kúresin kóredi. Orystyń kásipqoı balýandarynyń biri A. I. Zlobın kórermender arasynan kúreskisi keletin adam bar ma dep suraıdy. Kilemge jas óspirim Qajymuqan shyǵady. 18 mınýtqa sozylǵan beldesýde Qajymuqandy áreń jeńedi. Osy «tusaý keserden» soń - aq onyń sporttaǵy úlken joly bastalady.

«Elin súıgen er» qasıeti týraly taǵy da telehabarǵa kóz salaıyq. /ushaq jasatýy/

Uly Otan soǵysy jyldarynda ol kóshpeli sırkpen óner kórsetip, ózi jınaǵan 100 myń som qarjyny qorǵanys qoryna jiberdi. Bul qarjyǵa qurastyrǵan O - 2 ushaqta qazaq ushqyshy Qajytaı Shalabaev 120 áskerı áýe tapsyrmasyn oryndady.

Adamnyń aty abyroıyna baılanysty dep yrymdaıdy qazaq. Muqan qalaı «Qajy» atandy, onyń syryna úńileıik.
Qajymuqan týǵan jeriniń kilemi ústinde óz ómirinde tuńǵysh ret túrik alyby Nurlynyń jaýyrynyń jer ıisketti. Balýandyq asqan qasıeti úshin oǵan «Qajy»esimi berildi. Búkil dúnıe júzine ataǵy jaıylǵan balýan budan bylaı «Qajymuqan» degen atpen túsetin boldy. Bul atpen 1912 jyly mamyrdyń – 3 - i kúni Reseıde Saratov qalasynda shyqty.
Erlik is eshqashan eleýsiz qalmaıdy. Eli elep, eli qalap osyndaı ataqtar, marapattar bergen.
• Qazaq balýany
• álem chempıony
• Kásibı kúrester
• «Qurmet Belgisi» ordeni
• Klasıkalyq kúrestiń sheberi
• Áıgili «Sıgızmýnd» belbeýin aldy
• «Qazaq dalasynyń batyry» ataǵy

Alyp jaıly az aıtylǵan joq. Solardyń biri búgingi biz ótetin balalar jazýshysy Áýelbek Qońyratbaevtyń «Balýan» atty esteligi. /mazmuny aıtylady/.

Maǵynany taný
Japondardyń «jıý – jısý» kúres túri eken. Sporttyń bul túri jaıly sport muǵalimi túsindirip beredi.
Túrtip alý ádisi /jańa sózdermen jumys/
• Beıhabar
Suraqtarmen jumys:
• Qajymuqan qaı elde bolǵan saıysyn eske alady?
• Saıys qalaı aıaqtaldy?
• Medaldary jóninde estelikte ne aıtylǵan?
• Qajymuqanǵa dostary bildirgen rızashylyq sezimderi men kórsetken qamqorlyqtary jóninde kim áńgimelep beredi eken?

Oı qorytý.
Eli úshin etken eńbegi elenbeı qalmaıdy. Ómirden ótse de artynda óshpes izi qaldyrdy.
Klasıkalyq kúresten /Qajymuqan atyndaǵy júlde jyl saıyn sarapqa salynady.
Jolyn qýǵan búginde elimizdiń namysyn qorǵap júrgen klasıkalyq kúresten «Olımpıada chempıony» ataǵyna qol jetkizgen kimdi bilesińder? /Jaqsylyq Úshkempirov/
Beıjiń Olımpıadasynda erkin kúresten Taımýraz Tıgıev kúmis medalǵa qol jetkizdi.
Ózderiń sportyń qandaı túrlerin unatasyńdar?
Sonymen Batyr atamyzdyń ómiri biz úshin úlgi - ónege, atamyzdyń esimin máńgi este saqtaý maqsatynda Astanada, Semeıde, Aqmolada balýan atymen atalatyn kósheler bar.
/Interaktıvti taqtadan kórsetý/
İV. Úıge tapsyrma: Túsinip oqý, mazmunyn aıtý.
V. Baǵalaý.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama