Kıiz úıdiń qurylysy
Seksıasy: Tehnologıa
Ǵylymı jobanyń taqyryby: Kıiz úıdiń qurylysy
Kıeli kıiz úıimiz
Kıiz týyrlyqty, aǵash ýyqty qazaqpyz.
Mazmuny
1 Shańyraq
2 Esik pen tór
3 Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!
4 Qazan - oshaq
5 Baqan, adalbaqan
6 Tabaldyryqty baspa!
7 Kıiz úıge baılanysty qarǵystar
8 Paıdalanǵan ádebıet
9 Syrtqy silteme
KİRİSPE
Men bul taqyrypty tańdaǵan sebebim: Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıǵy kóshpendi turmys – tirshiligine, salt - dástúrine saı qalyptasyp, jalǵasyn taýyp kele jatyr Ata - baba dástúrin jalǵastyrý urpaq paryzy. Jumystyń maqsaty kıiz úıdiń qurylysymen, ony qurý dástúrimen tanystyrý, umyt bolyp, qoldanystan shyǵyp bara jatqan muralarymyzdy jańǵyrtý
Kıiz úı[1] — Ortalyq jáne Orta Azıa halyqtarynyń negizgi baspanasy; Ortalyq jáne Orta Azıa halyqtarynyń kóshpeli turǵyn úıi.[2]
Ol — kóshpendilerdiń tez jyǵyp, shapshań tigýge, ıaǵnı kóship - qonýǵa yńǵaıly úıi.
Kóshpendilerdiń kıiz úıi — tarıhymyzdaǵy eń birinshi sáýlettik qurylys. Kıiz úıdiń ishi qysta jyly, jazda salqyn. Sondyqtan, shopandar da, týrıser de paıdalanady. Kıiz úı jer silkinisinde de yńǵaıly, óıtkeni ol ońaılyqpen buzylmaıdy. Qazaqstan jer silkinisinen zardap shekken elderge shatyrdyń ornyna kıiz úıler aparyp júr.
Shańyraq Kıiz úıdegi keńistik — qazaq dúnıetanymynyń toǵysqan jeri. Osynda adam dúnıege keledi, úılenedi jáne sońǵy saparǵa attanady. Iaǵnı adamnyń túzdegi tirshiligin qospaǵandaǵy ómiri osynda ótedi.
Shańyraq Kıiz úı — ǵalamnyń modeli. Búkil ǵalam men adam arasyn baılanystyrýshy. Rýhanı mádenıet retinde qarastyrsaq, kıiz úı baspanaǵana emes arǵy álemmen baılanystyryp, qaskóı rýhtardan qorǵaıtyn kıeli oryn. Qazaq úıdiń kıesi shańyraqtan bastaý alady. Shańyraq — qasıetti. Shańyraq únniń sımvoly. Shańyraq kóterilip jatqanda eshkim sóılemeıdi. Óıtkeni uly is atqarylyp jatqanda únsizdik ornaýy tıis. «Jeti ýyq shanshylǵansha jetesiz ǵana sóıleıdi» degen sóz osynyń dáleli. Shańyraqtyń tórt kúldireýishi — tórt tarapty bildiredi. Ýyqtardy kúnniń shashyrandysy dep uǵyńyz. Erterekte shańyraqqa úrlegen qaryn baılap qoıatyn bolǵan.
Onyń mánisi, qut quıylady dep eseptegen. Shańyraqtyń astynda oshaq ornalasady. Oshaq — adamnyń oty. Shańyraqtyń ústinde Allanyń oty mazdasa, tómende adamnyń oty laýlaıdy.
Esik pen tór
Kıiz úıdiń esigi ádette shyǵysqa qaratylady. Bul — kúnniń sáýlesi úıge birinshi tússin degendi bildiredi.
Esikke qarama - qarsy bette — tór. Tórdegi adam esikke qarap otyrady. Eger ol maldas quryp otyrsa, onyń ákesi joq dep esepteńiz. Ákesi tiri adam maldas qurmaıdy. Otyrýdyń óziniń osyndaı tańbalyq máni bar.
Tórdegi adam tórelik aıtady. Tórge aq pen qara tústi syrmaq tóseledi. Mánisi, tór — aq pen qaranyń ara jigin ajyrata alatyn adamnyń orny. Tórde otyryp, bılik aıtqandar memleket bıligine deıin kóterilgen.
Muny Orhon - Enıseı jazbasyndaǵy «tór» sóziniń memleket maǵynasynda qoldanylǵanynan baıqaýǵa bolady.
Qazaqta: «Edil úıdiń — esigi, Jaıyq úıdiń — japsary, Túrkistan — uly tórimiz» degen sóz bar.
Shyńǵys dáýirindegi Aq orda, Kók orda, Altyn orda degenderdiń ózi — keńeıtilgen kıiz úıdiń kóshirmesi ispetti. Sosyn tórge qyz bala otyrǵan. Óıtkeni, qyz - qonaq. Babalardan qalǵan bir sóz — «Qyz bala — tór ıesi, ul bala — úı ıesi».
Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!
Bosaǵa — ekeý. Oń jaq bosaǵa jáne sol jaq bosaǵa.
Sol jaq bosaǵaǵa kebeje, saba, mes, kúbi t. b. qoıylady. Sol jaq bosaǵaǵa kelgen dúnıeni ǵalymdar «qut» kategorıasymen belgileıdi. Óıtkeni joǵarydaǵy atalǵan ydystarǵa aıran, irkit, qymyz, shubat t. b. quıylady.
Demek sol jaq bosaǵa — áıeldiń sımvoly. Dál osyndaı túsinik álemniń birqatar elderinde de bar. Al qazaq shuńǵyl ydysty da áıeldiń sımvoly retinde baǵalaıdy. «Aıaǵyn kórip, asyn ish, anasyn kórip, qyzyn al» degen maqaldaǵy «aıaq» osyndaı maǵynasy úshin de maqalǵa engen.
Sol bosaǵadan kirgen dúnıe syrtqa shyqpaıdy, qapqa túsedi. Qazaq muny «qapqa túsken — qatyndyki» dep bir - aq qaıyrady.
Al oń bosaǵa — erkektiń sımvoly. Oń jaqqa er - turman, at ábzelderi, búrkit t. b. qoıylady. Qatty jaýyn - shashynda maldyń jas tólin de oń bosaǵaǵa kirgizetin bolǵan. Oń jaq — aralyq meje. Bosaǵa attap kelgen kelindi oń jaqta qarsy alady. Aıaǵyna «bıazy bolsyn» dep aqsarbastyń terisin tóseıdi. Bosaǵany pák bolyp attaǵan boıjetken aralyq mejeden ótip, januıalyq ómirin bastaıdy. Úılengen soń, tósek - ornymen sol jaqqa ótedi.
Qaıtys bolǵan adamdy da qazaq aq kıizge jatqyzyp, oń jaqtan shyǵarady. Demek oń jaq bir áleýmettik satydan ekinshi áleýmettik satyǵa nemese bir álemmen ekinshi álemge ótkizetin kópir ispettes. Olaı bolsa, «Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!» degen tilektiń keıingi joldarynda áke - shesheń aman bolsyn degen astar jatyr.
Qazan - oshaq
Shańyraqty kótergende baqannyń ekinshi ushy tıgen jerge, ıaǵnı úıdiń dál ortasyna oshaq ornalasady.
Oshaq ornalasqan soń, qazan asylady. Al qazan asylǵan soń mindetti túrde oǵan birdeme quıylýy kerek.
Qazannyń bos turýy jaman yrymǵa sanalady. Qut degen túsinikti sarqa quıyp alatyn sımvoldyń basy osy — qazan. Onyń bizge jetken keremet úlgisi — Túrkistandaǵy Taıqazan. Qazaqtyń qazandy qatyn - balamen birge ataıtyny da osydan kelip shyǵady. Qaıda kóshse de qazanyn tastamaıtyn ǵuryp búgingi kúnge deıin jalǵasyp keledi.
Qazandy tatýlyqtyń belgisi retinde de mansuqtaıtyn ańyzdar bar. Onyń biri: «jaýlasqan myń batyrdyń naızasynyń ushy eritilip, qazan quıylǵan eken» dep bastalady. Olaı bolsa qazandy bereke - birliktiń sımvoly retinde de tanıdy.
Baqan, adalbaqan
Baqan da erkektiń sımvoly. Baqandy áıel adam ustamaıdy. Baqan álemdi tirep turǵan nárse. Al adalbaqannyń róli budan da joǵary. Tósek - ornymen sol jaqqa shyqqan erli - zaıyptylar jastary óse kele tórge bir taban jaqyndasa, adalbaqanǵa eki taban jaqyndaıdy.
Adalbaqan — álem aǵashynyń sımvoly. Álem aǵashy, álem báıteregi degenińiz — Ertóstik ertegisinde aıtylatyn, samuryq qus qonatyn, arǵy álem men bergi álemdi jalǵastyrǵan ǵajaıyp aǵash. Adalbaqanǵa jaqyndaǵan adam — adaldyqqa jaqyndaǵan adam. Dál osy jastaǵylardyń densaýlyǵy syr berip, jany kúızelgende «Tórimnen kórim jaqyn» dep qınalatyny da bar.
Tabaldyryqty baspa!
Ertedegi túsinik boıynsha, álem úsh satydan turady. Aspan — rýhtar mekeni. Ondaǵy adamdar belbeýdi basynan baılasa, jerdegiler belinen, al tómendegiler aıaǵynan baılaıdy. Tabaldyryq sol tómendegi álemmen baılanysqa túsiretin mánge ıe.
Mysaly, erterekte shala - jansar týylyp, ólip qalǵan maldyń tólin tabaldyryqtyń astyna kómetin bolǵan. Túsikti de sóıtken. «Tabaldyryqty baspa!» deıtin tyıymnyń shyǵý sebebi, mine, osymen baılanysty.
Otalmaǵan myltyq pen qappaǵan qaqpandy domdaý úshin tabaldyryqtyń astyna qoıyp, boıyn taza ustaıtyn áıel adamǵa attatatyn bolǵan. Sebep, arǵy álem men bergi álemniń arasyndaǵy qaskóı rýhtar myltyq pen qaqpandy baılap tastady deıtin túsinik.
Kıiz úıge baılanysty qarǵystar
«Shańyraǵyń shart synyp, shandyryńa qadalsyn, kúldireýishiń kúrt synyp k…ińe qadalsyn». Muny kezinde Radlov jazyp alǵan.
«Kók shóbiń basylmasyn, kúliń shashylmasyn». Bir qaraǵanda táp - táýir sóz sekildi kóringenimen bul qarǵystyń salmaǵy zil batpan. Bul — úıińniń aınalasyn jaıqalǵan shóp bassyn, ony taptaıtyn úıińde adam qalmasyn, balalaryń, úrim - butaǵyń joıylsyn degen sóz. (Erterekte balalardy «kúlshashar» dep te ataǵan). Bul qarǵysty Mońǵolıa qazaqtarynan Aqedil Toıshanuly jazyp alǵan.[3]
Kıiz úı (onyń qurylymy, ishki bezendirilýi). Qyrǵyz - qaıcaqtardyń úıi onyń kóshpeli ómirine yńǵaıly: ortasha kólem men salmaqtaǵy kıiz úıdi bir túıege artýǵa bolady. Ol keregelerden, jińishke ýyqtar men birneshe kıiz jabdyqtardan turady. Birinshisi úıdiń negizi, al ekinshisi sýyq pen aıazdan qorǵaıdy. Kıiz úıdiń aǵash quramy úsh bólikten turady: kerege, ýyq jáne shańyraq. Tómengi bólik nemese kerege - túıisken jerleri qaıyspen baılanǵan, kóshýge kıiz úıdi jyqqanda jeńil jınalyp, tikkende keriletin torkóz aǵashtar. Kıiz úıdiń kólemi ekiden segiz keregege deıin barady1, olardy biriktire baılaǵanda qanat dep atalady.
Ýyqtar nemese ıilgen úshkir aǵashtar kıiz úıdiń kúmbezin quraıdy, olardyń tómengi jaǵy keregege baılanady, al joǵarǵy úshkir jaǵy kıiz úıdiń tóbesi - shańyraqtyń janynan jasalǵan tesikterge engiziledi. Shańyraq dep birneshe doǵa etip ıilip, kóldeneń shybyqtarmen bekitilgen aǵash dóńgelekti aıtady. Ol kıiz úıdiń jaryq kiretin jáne tútin shyǵatyn tesik qyzmeti atqarady. Ol qajetinshe ashylyp nemese qymtalyp otyratyn kıiz túndikpen jabylady.
Ǵylymı jobanyń taqyryby: Kıiz úıdiń qurylysy
Kıeli kıiz úıimiz
Kıiz týyrlyqty, aǵash ýyqty qazaqpyz.
Mazmuny
1 Shańyraq
2 Esik pen tór
3 Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!
4 Qazan - oshaq
5 Baqan, adalbaqan
6 Tabaldyryqty baspa!
7 Kıiz úıge baılanysty qarǵystar
8 Paıdalanǵan ádebıet
9 Syrtqy silteme
KİRİSPE
Men bul taqyrypty tańdaǵan sebebim: Qazaq halqynyń ǵasyrlar boıǵy kóshpendi turmys – tirshiligine, salt - dástúrine saı qalyptasyp, jalǵasyn taýyp kele jatyr Ata - baba dástúrin jalǵastyrý urpaq paryzy. Jumystyń maqsaty kıiz úıdiń qurylysymen, ony qurý dástúrimen tanystyrý, umyt bolyp, qoldanystan shyǵyp bara jatqan muralarymyzdy jańǵyrtý
Kıiz úı[1] — Ortalyq jáne Orta Azıa halyqtarynyń negizgi baspanasy; Ortalyq jáne Orta Azıa halyqtarynyń kóshpeli turǵyn úıi.[2]
Ol — kóshpendilerdiń tez jyǵyp, shapshań tigýge, ıaǵnı kóship - qonýǵa yńǵaıly úıi.
Kóshpendilerdiń kıiz úıi — tarıhymyzdaǵy eń birinshi sáýlettik qurylys. Kıiz úıdiń ishi qysta jyly, jazda salqyn. Sondyqtan, shopandar da, týrıser de paıdalanady. Kıiz úı jer silkinisinde de yńǵaıly, óıtkeni ol ońaılyqpen buzylmaıdy. Qazaqstan jer silkinisinen zardap shekken elderge shatyrdyń ornyna kıiz úıler aparyp júr.
Shańyraq Kıiz úıdegi keńistik — qazaq dúnıetanymynyń toǵysqan jeri. Osynda adam dúnıege keledi, úılenedi jáne sońǵy saparǵa attanady. Iaǵnı adamnyń túzdegi tirshiligin qospaǵandaǵy ómiri osynda ótedi.
Shańyraq Kıiz úı — ǵalamnyń modeli. Búkil ǵalam men adam arasyn baılanystyrýshy. Rýhanı mádenıet retinde qarastyrsaq, kıiz úı baspanaǵana emes arǵy álemmen baılanystyryp, qaskóı rýhtardan qorǵaıtyn kıeli oryn. Qazaq úıdiń kıesi shańyraqtan bastaý alady. Shańyraq — qasıetti. Shańyraq únniń sımvoly. Shańyraq kóterilip jatqanda eshkim sóılemeıdi. Óıtkeni uly is atqarylyp jatqanda únsizdik ornaýy tıis. «Jeti ýyq shanshylǵansha jetesiz ǵana sóıleıdi» degen sóz osynyń dáleli. Shańyraqtyń tórt kúldireýishi — tórt tarapty bildiredi. Ýyqtardy kúnniń shashyrandysy dep uǵyńyz. Erterekte shańyraqqa úrlegen qaryn baılap qoıatyn bolǵan.
Onyń mánisi, qut quıylady dep eseptegen. Shańyraqtyń astynda oshaq ornalasady. Oshaq — adamnyń oty. Shańyraqtyń ústinde Allanyń oty mazdasa, tómende adamnyń oty laýlaıdy.
Esik pen tór
Kıiz úıdiń esigi ádette shyǵysqa qaratylady. Bul — kúnniń sáýlesi úıge birinshi tússin degendi bildiredi.
Esikke qarama - qarsy bette — tór. Tórdegi adam esikke qarap otyrady. Eger ol maldas quryp otyrsa, onyń ákesi joq dep esepteńiz. Ákesi tiri adam maldas qurmaıdy. Otyrýdyń óziniń osyndaı tańbalyq máni bar.
Tórdegi adam tórelik aıtady. Tórge aq pen qara tústi syrmaq tóseledi. Mánisi, tór — aq pen qaranyń ara jigin ajyrata alatyn adamnyń orny. Tórde otyryp, bılik aıtqandar memleket bıligine deıin kóterilgen.
Muny Orhon - Enıseı jazbasyndaǵy «tór» sóziniń memleket maǵynasynda qoldanylǵanynan baıqaýǵa bolady.
Qazaqta: «Edil úıdiń — esigi, Jaıyq úıdiń — japsary, Túrkistan — uly tórimiz» degen sóz bar.
Shyńǵys dáýirindegi Aq orda, Kók orda, Altyn orda degenderdiń ózi — keńeıtilgen kıiz úıdiń kóshirmesi ispetti. Sosyn tórge qyz bala otyrǵan. Óıtkeni, qyz - qonaq. Babalardan qalǵan bir sóz — «Qyz bala — tór ıesi, ul bala — úı ıesi».
Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!
Bosaǵa — ekeý. Oń jaq bosaǵa jáne sol jaq bosaǵa.
Sol jaq bosaǵaǵa kebeje, saba, mes, kúbi t. b. qoıylady. Sol jaq bosaǵaǵa kelgen dúnıeni ǵalymdar «qut» kategorıasymen belgileıdi. Óıtkeni joǵarydaǵy atalǵan ydystarǵa aıran, irkit, qymyz, shubat t. b. quıylady.
Demek sol jaq bosaǵa — áıeldiń sımvoly. Dál osyndaı túsinik álemniń birqatar elderinde de bar. Al qazaq shuńǵyl ydysty da áıeldiń sımvoly retinde baǵalaıdy. «Aıaǵyn kórip, asyn ish, anasyn kórip, qyzyn al» degen maqaldaǵy «aıaq» osyndaı maǵynasy úshin de maqalǵa engen.
Sol bosaǵadan kirgen dúnıe syrtqa shyqpaıdy, qapqa túsedi. Qazaq muny «qapqa túsken — qatyndyki» dep bir - aq qaıyrady.
Al oń bosaǵa — erkektiń sımvoly. Oń jaqqa er - turman, at ábzelderi, búrkit t. b. qoıylady. Qatty jaýyn - shashynda maldyń jas tólin de oń bosaǵaǵa kirgizetin bolǵan. Oń jaq — aralyq meje. Bosaǵa attap kelgen kelindi oń jaqta qarsy alady. Aıaǵyna «bıazy bolsyn» dep aqsarbastyń terisin tóseıdi. Bosaǵany pák bolyp attaǵan boıjetken aralyq mejeden ótip, januıalyq ómirin bastaıdy. Úılengen soń, tósek - ornymen sol jaqqa ótedi.
Qaıtys bolǵan adamdy da qazaq aq kıizge jatqyzyp, oń jaqtan shyǵarady. Demek oń jaq bir áleýmettik satydan ekinshi áleýmettik satyǵa nemese bir álemmen ekinshi álemge ótkizetin kópir ispettes. Olaı bolsa, «Keregeń keń bolsyn, eki bosaǵań teń bolsyn!» degen tilektiń keıingi joldarynda áke - shesheń aman bolsyn degen astar jatyr.
Qazan - oshaq
Shańyraqty kótergende baqannyń ekinshi ushy tıgen jerge, ıaǵnı úıdiń dál ortasyna oshaq ornalasady.
Oshaq ornalasqan soń, qazan asylady. Al qazan asylǵan soń mindetti túrde oǵan birdeme quıylýy kerek.
Qazannyń bos turýy jaman yrymǵa sanalady. Qut degen túsinikti sarqa quıyp alatyn sımvoldyń basy osy — qazan. Onyń bizge jetken keremet úlgisi — Túrkistandaǵy Taıqazan. Qazaqtyń qazandy qatyn - balamen birge ataıtyny da osydan kelip shyǵady. Qaıda kóshse de qazanyn tastamaıtyn ǵuryp búgingi kúnge deıin jalǵasyp keledi.
Qazandy tatýlyqtyń belgisi retinde de mansuqtaıtyn ańyzdar bar. Onyń biri: «jaýlasqan myń batyrdyń naızasynyń ushy eritilip, qazan quıylǵan eken» dep bastalady. Olaı bolsa qazandy bereke - birliktiń sımvoly retinde de tanıdy.
Baqan, adalbaqan
Baqan da erkektiń sımvoly. Baqandy áıel adam ustamaıdy. Baqan álemdi tirep turǵan nárse. Al adalbaqannyń róli budan da joǵary. Tósek - ornymen sol jaqqa shyqqan erli - zaıyptylar jastary óse kele tórge bir taban jaqyndasa, adalbaqanǵa eki taban jaqyndaıdy.
Adalbaqan — álem aǵashynyń sımvoly. Álem aǵashy, álem báıteregi degenińiz — Ertóstik ertegisinde aıtylatyn, samuryq qus qonatyn, arǵy álem men bergi álemdi jalǵastyrǵan ǵajaıyp aǵash. Adalbaqanǵa jaqyndaǵan adam — adaldyqqa jaqyndaǵan adam. Dál osy jastaǵylardyń densaýlyǵy syr berip, jany kúızelgende «Tórimnen kórim jaqyn» dep qınalatyny da bar.
Tabaldyryqty baspa!
Ertedegi túsinik boıynsha, álem úsh satydan turady. Aspan — rýhtar mekeni. Ondaǵy adamdar belbeýdi basynan baılasa, jerdegiler belinen, al tómendegiler aıaǵynan baılaıdy. Tabaldyryq sol tómendegi álemmen baılanysqa túsiretin mánge ıe.
Mysaly, erterekte shala - jansar týylyp, ólip qalǵan maldyń tólin tabaldyryqtyń astyna kómetin bolǵan. Túsikti de sóıtken. «Tabaldyryqty baspa!» deıtin tyıymnyń shyǵý sebebi, mine, osymen baılanysty.
Otalmaǵan myltyq pen qappaǵan qaqpandy domdaý úshin tabaldyryqtyń astyna qoıyp, boıyn taza ustaıtyn áıel adamǵa attatatyn bolǵan. Sebep, arǵy álem men bergi álemniń arasyndaǵy qaskóı rýhtar myltyq pen qaqpandy baılap tastady deıtin túsinik.
Kıiz úıge baılanysty qarǵystar
«Shańyraǵyń shart synyp, shandyryńa qadalsyn, kúldireýishiń kúrt synyp k…ińe qadalsyn». Muny kezinde Radlov jazyp alǵan.
«Kók shóbiń basylmasyn, kúliń shashylmasyn». Bir qaraǵanda táp - táýir sóz sekildi kóringenimen bul qarǵystyń salmaǵy zil batpan. Bul — úıińniń aınalasyn jaıqalǵan shóp bassyn, ony taptaıtyn úıińde adam qalmasyn, balalaryń, úrim - butaǵyń joıylsyn degen sóz. (Erterekte balalardy «kúlshashar» dep te ataǵan). Bul qarǵysty Mońǵolıa qazaqtarynan Aqedil Toıshanuly jazyp alǵan.[3]
Kıiz úı (onyń qurylymy, ishki bezendirilýi). Qyrǵyz - qaıcaqtardyń úıi onyń kóshpeli ómirine yńǵaıly: ortasha kólem men salmaqtaǵy kıiz úıdi bir túıege artýǵa bolady. Ol keregelerden, jińishke ýyqtar men birneshe kıiz jabdyqtardan turady. Birinshisi úıdiń negizi, al ekinshisi sýyq pen aıazdan qorǵaıdy. Kıiz úıdiń aǵash quramy úsh bólikten turady: kerege, ýyq jáne shańyraq. Tómengi bólik nemese kerege - túıisken jerleri qaıyspen baılanǵan, kóshýge kıiz úıdi jyqqanda jeńil jınalyp, tikkende keriletin torkóz aǵashtar. Kıiz úıdiń kólemi ekiden segiz keregege deıin barady1, olardy biriktire baılaǵanda qanat dep atalady.
Ýyqtar nemese ıilgen úshkir aǵashtar kıiz úıdiń kúmbezin quraıdy, olardyń tómengi jaǵy keregege baılanady, al joǵarǵy úshkir jaǵy kıiz úıdiń tóbesi - shańyraqtyń janynan jasalǵan tesikterge engiziledi. Shańyraq dep birneshe doǵa etip ıilip, kóldeneń shybyqtarmen bekitilgen aǵash dóńgelekti aıtady. Ol kıiz úıdiń jaryq kiretin jáne tútin shyǵatyn tesik qyzmeti atqarady. Ol qajetinshe ashylyp nemese qymtalyp otyratyn kıiz túndikpen jabylady.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
