InfoHub Logo

Basy birde qula, birde bula Kimasar deıtuǵyn, aıaǵy birde bar, birde joq Almatınka deıtuǵyn qurydym aryqtyń jaǵasynda, Kóktóbeniń eteginde, jyqpyl-jyqpyl jataǵan kóp úılerdiń jeteginde, eki qumyrsqa qatar jaryssa biri syımaı qalatyn sýyrpaqtaı kóshe bar. Onyń da etegin kesip alyp Sergeı Lýganskııdiń bóksesin qymtapty da keýdesin tyrtıtyp Táttimbetke kıgizgen bolypty. Yrsıǵan sarbalshyq jarǵa jarmasyp kók darbazaly, eki etajdy, eki bólmeli, qonaq kelip qalǵanda qańyltyr qalpaqty bıik baspaldaǵy da úshinshi bólmege aınalyp ketetin shómeledeı ǵana shoshaq úı tur. Lýganskııge jegjattyǵy bolmaǵan soń syımaı qalyp, túbi uly kúıshige jıensharlyǵym bar edi dep Táttimbettiń nómir birinshi úıinde meniń bir dosym otyr. Sozaǵy men qazaǵyn alaqanynan túsirmeıtin Asqar Súleımenov bir kezde:

— Sozaqtyń mańdaıyna bitken marqasqalarynyń biri osy! — dep tanystyrǵan edi. Odan beri de shırek ǵasyr ótipti...

... Qazaq qashanda perzentke zar, ıá qudaı, berdiń be, bermediń be dep, qudaıdan surap alǵan jalǵyz ul dúnıege kelgende shúkirshilik etip, ata-anasy atyn «Iá qudaı» qoıǵan eken, aıaǵyn nyq basyp, azý tisi shyqqan soń Almatyǵa kelip alyp Iakýda atanyp júrgen meniń dosym Amandyqov osy!..

Samaı men saqal-murtqa aq túspeı, mynaý byrs-byrs bet-aýyzǵa daq túspeı turǵanda bizdiń de túndeletip júretin kezderimiz bolatyn. Itten de nahal shaǵymyzda kók qaqpany kúzetken uıalas kókala ıtterdi abalatyp kirgenimde:

— Áı, tımeńder-aı! — dep shoshaq úıdiń astyndaǵy syǵyraıǵan jetim terezeden álde kim ún qatatyn. Meni qasqyr ıt túgili qaskóıden de aıyryp alatyn qımas dosym osy Iá qudaı Amandyqov bolatyn... Adam ıtten de qabaǵan bop turǵan mynaý zamanda ajdahanyń aýzynan da aıyryp alatyn dosyńnyń bolǵanyna ne jetsin!..

Astyńǵy etajdaǵy aıadaı as bólmeniń teń jartysyn alyp, kómeıi ottan bosamaıtyn abajadaı peshtiń ústinde qazmoıyn qumǵan tanaýynan túkirip turar edi, qudaıdyń qutty kúni qaptaly qonaqtan, beli tamaqtan bosamaıtyn uzyn stoldyń ar jaǵynda, qulap ketetindeı irgeni qaqpaqtaı jaýyrynymen tirep, tildeı taqtaı oryndyqtyń ústinde alpamsadaı bop jatqan dosym qarakóleńkede:

— Áı, kim de bolsań shoshalanyń mańdaıyna qolyńdy suǵa kel, sonda saǵan saqtaǵan sazan bar! — deıtuǵyn.

Osy úıde áıteýir adam baryn alakeýimde dosymnyń qas mańdaıynan qaq jaryp bitken nysanaly bir ýys aq tulymynan biletinmin de qonaq kelmeı qalsa kóshedegi kóldeneń ótkendi dámge shaqyryp, qaqpasyna jalaý baılap otyratyn ádetinen qalaı jańyldy eken dep:

— Naǵyp jalǵyz otyrsyń? — deıtinim bar.

— Ekeý edik, endi úsheý boldyq, — deıdi.

Bireýi ózi, ekinshisi men, úshinshisi... Táttimbet pe, Súgir me, áıteýir, keldi-ketti bir kúı. Atyn da aıtpaıdy, avtoryn da aıtpaıdy. Kúni búginge deıin aıtpaı júr. Meniń qulaǵymda da kúni búginge deıin kóne dombyranyń kómeıinen juqqan qońyr ún júr. Táttimbet bolsa da, Súgir bolsa da jatyrqaıtyn men joq, al óziniki bolsa kúni búginge deıin jasyrǵan ez obaly ózine!..

Asyly, Asqarsha aıtqanda «Sozaqtyń marqasqalarynyń» qolynan dombyra túsken emes. Biraq, tar jerde, tóbedegi jalǵyz shamdy óshirip tastap, pesh kómeıinen jalpyldaǵan tarǵyl saǵymda káıip bolyp otyryp tyńdaǵan qońyr ún tula boıyńdy balqytyp, kóńilge muń, kózge jas úıiriltip, janaryńdy ysytqanda fánı jalǵandy umytyp, qıalyń qıannan asyp ketetinin sózben jetkizý qıyn-aq...

... Qos tekemet, qos kórpe, qos-qostan jastyq qushaqtap qańyltyr qalpaqty baspaldaqqa shyqqanymyzda Jetiqaraqshynyń súńgideı súıir tumsyǵy tas tóbeni túrtip turatyn edi. Bir bólmeni qaq bólip, bala-shaǵasyna berip, qonaǵyna saılap, ózi baspaldaqqa qonys tepkende báıbishesiniń qaı qýysta qap ketkenin bile almaı-aq qoıdym. Kúni búginge deıin bile almaı júrmin...

Táttimbet pen Súgirdiń qaısysyna júginerdi bilmeı adasyp júrgenimde tún ortasy da bolyp qalǵan eken. Adasqan jalǵyz men emes, Kóktóbeniń bytqylynan estilgen bytpyldyqtyń bydyq únine qaraǵanda astananyń ala saǵymdy aspany bódeneni de mezgilden adastyrǵan sıaqty. Aýlanyń túkpirinen qıyǵynyń qoraz aıqaılaıdy. Kórshiniń kópek ıti úrse de kóńilimen Sozaǵyna júgiretin Iá qudaı qorazdy da qoraǵa bolsyn dep ustaıtyn kórindi. Kósilip jatýǵa kelmese de kóńilin ósirip jatýǵa, aldanyshqa jaraǵan jar jaǵasyndaǵy shómeledeı shoshaq úıden onyń kóshpeı otyrǵanynda osyndaı bir gáp bar eken. Qarataýdyń pushpaǵyn Alataýdyń bókterine kóshirip ákelgendeı baspaldaq ústinde jatyp ta aspandaǵy juldyzdardy aıaǵymen tebetin qaıran Iahańnyń siberligi men seriliginde shek bolsashy!.. Biraq... bydyq bódene, saqaý qoraz, shalapqa da shashalatyn kári shóńgedeı qaqalyp úretin kórshiniń kópek ıti... Qarataý qaıda?! Sozaq qaıda?! El qaıda?!.

Bozala tańda boztorǵaı
Qanattary qaltyrap:
Janyma samal soq deıdi.
Jalǵyz qaýyrsyny jaltyrap:

«Jamaýsyz ómir joq», deıdi. Aqyn Amandyqov osy bir shýmaǵynda jamaýly tirliktiń ádibin ǵana ilip ketipti de sonyń artynsha ile-shala:

Kósheli jigit kelte qol

Ólmese shyǵar erteń ol! — dep ózine de, ózgege de basý aıtypty. Aqynnyń janyn jubatatyn óleńi, jaqynnyń da janyn jubatatyn óleń ǵoı... Biraq, ekeýiniń de upaıy eldiki.

Áste bir shyr etip túsken shı jórgegin umytqan múskene bolmasa, el degende, jer degende anyq júregi ezilmeı tura ma. Qarataýdyń tasyn tiriltip, taǵysyn tabyndap jaıyp otyratyn ári ańshy, ári ánshi, ári kúıshi, ári kúıshil Iahańnyń myna bir:

Taýda uıqyńdy tańǵy aýada bólip pe eń?

Taýǵa shyǵyp tarǵyl jýa terip pe eń?

Taýda otyryp túsip ketken ıneńdi

Taýyp alar mıdaı dala kórip pe eń!? — deıtuǵyn joldarynan soń men de Sozaqqa bir emes, úsh baryp qaıtqam. Táken aǵamyzdyń aqbozdaryn kóremin be dep, Asqardyń qara shaldaryn kóremin be dep, kúı dese úıi kúıip bara jatsa da ýáhám dúnıeni umytyp ketetin Tólegen Toqbergenovtiń kop dostaryn kórem be dep, Iahańnyń ań aýlap júrip aıdalada tigip ketken ıtarqa qostaryn kórem be dep... Kózi joqtyń izin tappaı muń arqalap qaıtqanym bar. Qarataýdyń ańy da Iahań Almatyǵa kóship ketken soń Alataýǵa aýyp ketken be, bir kezde arbalap tasydym deıtin aqbókenderi Sozaqtan alystap jaıylatyn bolypty...

... Onyń esesine, aǵaıyndary Iahań týraly ańyzdy shyp-shyrǵasyn shyǵarmaı alyp qapty. Astanada qasymda júrip syry men muńyn kózimen de tanytpaıtyn Iahań týraly ańyzdy aýylynda otyryp estidim. Qarataýdyń taǵysyn arbalap tasysa da, dorbalap tasysa da qara shańyraǵyna jetkenshe qanjyǵasyndaǵy oljasyn kórshi-qolańǵa taratyp berip, báıbishesiniń qazandaǵy qaınap turǵan qara sýyna uıatty bolyp qalady eken de keshqurym:

— Áı, Pernekúl, mynalar bizdi sorpa-sýyna shaqyrmaıtyn ba edi? — dep kórshileriniń tútinine dámete qaraıtyn kórinedi.

Qarataý búkil qazaqtyń tý tikken qarashańyraǵy, alymbas qamaly bolǵan Panataý edi, qasıetti jerdiń topyraǵynan dosymnyń qara tabanynyń tańbasyn izdep edim. Jeti jasynda ákesinen aırylyp, anasymen qarshadaıynan padashy bolyp sıyr baqqan jetim balanyń kóz jasy tamǵan quba belder búginde qýań tartyp, seleýi de selkem-selkem, qysta qyzyl, shildede shegirtkeniń sekirtpe sıraǵyn da qyrqyp túsetin ańyzǵaǵynan úrikkendeı sırep qapty. Kebersigen dalanyń qolamtadaı lyqyǵan jon arqasynda mynaý naryqtyń zamanynda tráktirdiń sálerkesi men máshıneniń pynzynyna qurban bop ketken qaıran maldyń tuıaq izi de neken-saıaq. Jetim bala turmaq qyrshańqy mingen baqyraýyq padashy da quryǵyn qorjynǵa aıyrbastap, baqalshynyń jaımasyna júgingen sıaqty, ıindi sińip, maıdan tership turatyn qara mesterdi qaıqańdaǵan jeńgelerdiń bileginen emes, qada basynda qańsyp turǵan jerinen kórdim. Jeń-jaǵasynan tobylǵynyń ysy men qymyz ıisi ańqyǵan bir kezdegi tomaǵa kózdi qyz-kelinshekter búginde bet-aýyzdary shyrysh-shyrysh kempirleý kelinshek bop múttáıim bazarda júr. Solardyń ishinde zamanynda óner qýǵan Iahańnyń zamandastary da joq emes...

... Jıyrma eki jasar bozbala 1957 jyly jastar men stýdentterdiń búkil dúnıejúzilik VH-festıvaline Sozaqtyń 120 kisilik óner kollektıvin alyp baryp, abyroımen oralǵan edi. Sol jyly Shymkentte 200 kisilik hor-kapellasyn uıymdastyrǵany óz aldyna. 1962 jyldan bastap on jyl boıy aýdannyń mádenıet bólimin basqaryp, ónerdiń búgingi ozyq úlgisi — ulttyq hor-kapellasyn ómirge ákeldi. Onyń repertýary da negizinen óziniń mýzykalyq, poetıkalyq shyǵarmalarynan jasalǵan edi. Iahań irgesin qalaǵan aýdannyń halyq teatrynyń sahnasyn ashqan onyń dramalyq týyndylary kúni búginge deıin jetpisten astam óner uıasynyń bosaǵasyn attapty. Balasynan baqsysyna deıin qolynan dombyrasy túspeıtin Sozaq jurtynyń óner súıer qaýymynyń qarashańyraǵy atanǵan aýdannyń mádenıet úıine Iahańnyń atyn berý jónindegi aýdandyq ákimshiliktiń sheshimin el bolyp qoldap, oblysqa jiberip otyr eken. Baıqap otyrsaq, Amandyqov alpys jylǵa deıingi bar eńbegin eline qaldyrypty. Bul da bir sonyń óteýi shyǵar. Astanaǵa Iahańnyń ǵalymdyǵy men aqyndyǵy da jeter dep shúkirshilik etemiz de...

Er jigit segiz qyrly bir syrly deýshi edi, Iahań alpysyna deıin sonyń tórteýin ǵana ashypty: kompozıtor, aqyn, dramatýrg, ǵalym. Qalǵan tort qyryn aldaǵy ǵumyrda kórsetetin shyǵar dep senemiz. Qara sózden maı qalqyp kim alyp júr?

Aqsha tapsam — ishimdi ne jaryp júr? Túzý myltyq sekildi sóz túzegish Sypa synshy jón aıtpaı bultaryp júr, — degeni synshyǵa ǵana emes, óziniń men sıaqty dostaryna da arnaǵan Iahańnyń nazy bolsa kerek.

Jas kezinde qushaǵyń jazylmasa da jasamys tartqanda sýysyp, sary tis bolǵanda saǵynysyp qaıta tabysatyn kez boldy. Kim biledi, bul da bir tirshiliktiń zańy ma, qýanyshyń ortaq, qaıǵyń bir, oıyń ortaq, armanyń bir, muńyń da bir, miniń de bir bolǵan soń kóńil jyqpas dos beınesi, ásirese zamandas saǵynyshtan da qymbat, týǵanyńnan da ystyq. Tileýi bir tustasyńnyń ózińnen de kóbirek júre turǵanyn Alladan tileısiń. Meniń bir aǵam aıtýshy edi: qyryqqa deıin qyrǵa shyqqandaısyń, qyryqtan keıin qyr basynan qoıa bergen atsyz arba sekildi saldyrlap jónelesiń, qaı jerde shashylyp qalaryńdy bir qudaıdyń ózi bilsin, sol kezde tereń qazyp, tepkilep kómetin dosyńnyń artynda qalǵanyna ne jetsin deıtuǵyn. Sóıtken aǵam kázir toqsannyń jetisinde otyr. Kúnde tańerteń shóberesin shaqyryp alyp: áı, jógermek, álgi pálenshe tiri me eken, baryp bilip kelshi dep jumsaıtyn kórinedi. Atqa minip kórshi aýyldaǵy aǵasynan nasybaı izdep ketipti degende baryp kóńili ornyna túsedi eken...

... Sarsha tamyzdyń osyndaı bir túninde, Jetiqaraqshy kózden ketip, Úrker tas tóbege shyqqanda, mysyqpen talasqan kórshiniń kópek ıti oıbaıyn salǵanda Iá qudaı baspaldaq ústinen aýnap túsip:

— Áli oıaý jatyrmysyń, endeshe men seni óleńmen uıyqtataıyn, — deıtuǵyn...

...Armannyń jetseń shegine,
Túsinseń túpki tegine,
Jıhannan sulý jıhaz joq
Qazaq jıhaz jıǵan joq
Kirshiksiz kúmbez kógi men
Máz bolyp baıtaq jerine!.. — degendi de Iahań jazǵan...

... kóz uıqyda, kóńili aspanda, ol Qarataýǵa, men Altaıǵa jete bergende... shómeledeı shoshaq úıdiń kók esigi syqyr etip ashylady da Pernekúl zamandasymyz:

— Iaha, tun salqyn, bókterde shyq bar, tońyp qalasyńdar, — dep ústimizge taǵy bir kórpeni tastap ketetin. Sol kezde meniń esime Iá qudaıdyń:

Atqardyń, jarym, esimde,
Kisini talaı-az emes.
Kisiden keler nesibe
Kisiden qashqan máz emes, — deıtin shýmaǵy túsetin.

... Adamy ıtten de qabaǵan bop turǵan mynaý zamanda ajdahanyń azýynan da aıyryp alar janashyr dosyńnyń jaǵy túsip, basy jerge jetkenshe qasynda júrgenine ne jetsin. Iahańa Alladan biz de osyny tileımiz. Tek toqsannyń jetisine kelgende erteńgisin turyp: Pernekúl, júgermekterdiń bireýin jibere qoıshy, álgi Qalıhan tiri me eken? — dep otyrsań boldy...

---