Kúıeýler
Úsh aktili, kúlkili poema
Birinshi akt
Jazǵyturym: Jyly shýaq, jer kógere bastaǵan. Taý steginen alys tómengi kolhoz malshylarynyń kóktemgi jaıylymyndaǵy aýyl. Tús mezgili, maldy aman tóldetýge arnalǵan toı. El jınalyp jatyr, jaıylǵan kilem, kıizder. Oryndyqtar. Ortada kelgenderdi qarsy alýshy dombyraly, orta jastaǵy aqyn júr.
Eı, aǵaıyn, tyńdańdar!
Aıtar sózim toı bastar.
Toıǵa keldi tolyqsyp
Kári dostar, syrlastar.
Toıǵa keldi jasanǵan
Jas qurbylar, qurdastar.
Osy bir qyzyq dýmandy
Men bastamaı kim bastar.
Munyń aty tólge toı,
Tól ósirgen elge toı.
Ýyzǵa toı, maıǵa toı,
Jut kórmegen malǵa toı.
Aıranǵa toı kúbili,
Qymyzǵa toı sabaly;
İnige toı sabyrly,
Aǵaǵa toı jaǵaly.
Hor (aqynnyń yrǵaǵymen.).
Tógildi aqyn, tógildi
Taýdan nóser aqqandaı,
Jyr bastaldy daýyldy
Borandatqan aqpandaı,
Aıtyp jiber aǵyla
Taǵy da, aqyn, taǵy da!
Qart qoıshy Dosaı báıbishesi Janbıkemen ekeýi kiredi.
Aqyn
El aǵasy Dosaı qart
Shopan ata atanǵan.
Qoı ósirgen qoralap,
Alǵys alǵan otannan.
Janbıkesi janynda
Jas kelindeı jasarǵan.
Usynamyz syıly oryn
Igi jaqsy qatardan.
Jastar bulardy otyrǵyzdy. Mańǵaz basqan, orta jastaǵy, saqaldy, murtty, zor deneli Jurqa kórinedi. Aqyn ony da qurmetpen qarsy alady.
Kelip qaldy Jurqamyz
Taý shyńyndaı tulǵasy.
Eri atanǵan jurtymnyń,
Myńǵa tatyr bir basy.
Jolynda bar bereke,
Qolynda bar bereke,
Kolhozymnyń myrzasy.
Myrzalyǵyn maqtasam,
Jaryp qalar oljaǵa
Men sekildi qurdasy.
Jol berińder, jaqsylar,
Jurqam úshin ter basy.
Jurqa (Aqynǵa máz bola qaraı),
Bilesiń - aý kimdi maqtar jerińdi,
Tejemeısiń aıla menen ebińdi,
Má, alyp qal saǵan degen syılyǵym,
Sen de aıamaı óleńińdi quı búgin.
Qaltasynan oramalǵa oraǵan aqshany laqtyryp jiberedi. Aqyn qaǵyp alady.
Hor (aqynnyń yrǵaǵymen).
Tógildi, aqyn, tógildi
Taýdan nóser aqqandaı.
Jyr bastaldy daýyldy
Borandatqan aqpandaı.
Aıtyp jiber aǵyla,
Taǵy da, aqyn, taǵy da!
Bir shetten shlápaly, galstýkty, stılmen kıingen, qolynda jýan kitaby bar, samaı shashyn erekshe uzyn túsirgen jas jigit tym sypaıy daýystaı sálemdese kiredi. Bul Baıash edi.
Baıash
Assalaýmaǵalaıkúm, kóp jamaǵat,
Keshirińder keshiksem birer saǵat.
Dosaı
Joǵary shyq, jas meıman (Jurqaǵa).
Bul kim, Jurqa, tanymadyq, káriler?
Jurqa (kópke tanystyryp).
Baıash joldas - jazýshy,
Turar jeri - astanamyz Almaty.
Baıash (kópshilikke bas ıe).
Keldim izdep keń dalamnyń aspanyn,
Keldim izdep jalyn atqan jastaryn,
Keldim izdep aqyndyqtyń mýzasyn,
Arnalady mahabbatqa dastanym.
Osy mezette ásem jabýly, úkilengen toryǵa mingen Gúlbáıra kiredi. Atqa shabýǵa yńǵaıly kıingen sulý qyz. Qyz da, bozbala da kóńildi.
Aqyn (Qulpyra shyrqaıdy).
Úkili júırik mingeni,
Oqaly qamzol kıgeni,
Óńsheń tulpar baqqany,
Qaryna quryq ilgeli.
Kelip qaldy Gúlbáıra
Dýmandy toıǵa kirgeli.
Tolǵan aıdaı aq beti.
Kúndeı nurly kúlgeni,
Qara shashy qundyzdaı,
Qara kózi súrmeli.
Jarysar jigit bar bolsa,
Alýǵa báıge júldeli.
Táýekelge bel baılap,
Shyǵyndar káne, ilgeri.
Jarq etken qyzǵa jurt túgel súısine qaraıdy. Ásirese esteri ketken Jurqa men Baıash, Bul ekeýi jarysa turady.
Baıash
Óńim be, álde túsim be,
Sene almaı turmyn kózime.
Usatyp turmyn sýretin
Ańsatqan arman ózine.
(júgirip attyly qyzǵa jetedi).
Júzine toımaı qaraıyn,
Kóterip attan alaıyn.
Shlápasyn alyp bas ıedi.
Jastar kúlisedi.
İlese jetken Jurqa
Baıashty kelekeleı keıin qaǵady.
Jurqa
O, jigitim, áýrelenbe bekerge.
Tur jaıyńa shlápańdy kóter de.
Jaqsy dosy, Jurqa aǵasy turǵanda
Túspes kózi Gúlbáıranyń bótenge.
Baıash tańdanǵan pishinde
Jurqa Gúlbáıraǵa burylady.
Bolsyn dep saǵan qyzyq toı jasattym,
Gúlbáıra
Toıdyń asyn taýsylmas mol jasattym,
Gúlbáıra.
Qalaǵanyn minsin dep, at baılattym,
Gúlbáıra.
Qalaǵanda kirsin dep aq úı japtym,
Gúlbáıra.
Aq arýym, Gúlbáıra,
Sensiz qyzyq kún qaıda,
Sensiz qyzyq tún qaıda!
Jurqa attan kóterip almaq bop qolyn sozǵanda. Gúlbáıra tepic jaǵynan sekirip túsip ketedi. Turǵandar kúlisedi, atty bir jigit baılaýǵa áketedi.
Gúlbáıra (ázildeı).
Tańdap mindim júırikti kóp sańdaqtan dostarym,
Qoryqpaýshy edim túnderde borandatqan, dostarym.
Kúndiz toıda tap boldy qos bóri kep, dostarym.
Gúlbáıraǵa ortańda at oınatqan, dostarym.
Qorǵa meni, qorǵańdar, qurbylarym, dostarym.
Qorlaýshydan kinásiz qyzdyń aryn, dostarym.
Keler me edim, asyǵyp at arytyp, dostarym,
Bilsem maǵan arnalǵan toı bolaryn, dostarym.
Gúlbáıra osy sózderin jas qurbylar tobyn aralaı júrip aıtady da, Dosaı men Janbıkeniń janyna barady. Áke men sheshe talasa súıedi qyzyn.
Dosaı (Jurqa jaqqa túıile qarap).
Oınańdar, aǵaıyn, oınamańdar
Oınasańdar aıtylar oıda barlar.
Keshirmeıtin kegimnen tartar jaza
Meni oıynshyq kórýin qoımaǵandar.
Balasy jas, ákesi qoıshy eken dep
Arzan qyljaq etem dep oılamańdar.
Janbıke (ara túsip, jaıyp-shýyp).
Shalym-aý, saǵan ne bolǵan,
Uqpadyń ba jas qurbylar oıynyn?
Ázil aıtý, qaǵysý
Salty emes pe bizdiń qazaq toıynyń.
(Jurqaǵa kúlip)
Abyrjyma, jaqsy Jurqa, qaıynym,
Men ótermin tentek aǵa aıybyn.
Jurqa (qýanyp).
Janbıke, jan jeńeshem,
Sen súıeseń, demeseń
Keregi ne maǵan odan basqanyn,?
Osyndaıda qysylsam,
Dostyq qolyn usynsań
O da maǵan úlken olja qosqanyń.
Janbıkeniń qolyna alady,
Odan topqa ámir ete burylady.
− Bastańdar kúres, alysty,
Bastańdar báıge, shabysty!
Jaqyndaǵan mashına gúrili. Jurt solaı burylady. Sálden keıin taqaý toqtaǵan mashınadan túsip, jaırańdaı shyqqan kók kombınezondy. kórikti, súıkimdi jigit Ańǵarbaıdy kóremiz. '
Ańǵarbaı
Toılaryńyz, toıǵa ulassyn,
Tólderińiz tólge ulassyn, aǵaıyn.
Jurqa
Tanymadyq, jol bolsyn?
Ańǵarbaı (oınaqy).
Tanyńyzdar tańdanbaı,
Atym meniń Ańǵarbaı.
Sorly da emes, zor emes,
Asyl da emes, qor emes,
Bir qyzǵa jar bolǵandaı.
Aıtys kórsem aqynmyn
Saıys kórsem batyrmyn.
Jolǵa shyqsam shopyrmyn,
Jortyp kele jatyrmyn.
Jurt qorshaı túsedi.
Jaqsy aǵalar tobynyń
Jaıdary bir jasymyn.
Malshylarǵa shaı tasý –
Eń súıikti kásibim.
Dúkenshimin kóshpeli,
Toıǵa da bar shashýym.
Áleýláıláı, áleýláı,
Ákelgenim qant pen shaı!
Arzan da bar, qymbat bar,
Asyl da bar, jasyq bar.
Aına da bar, taraq bar,
Qazan da bar, qasyq bar.
Alatynyń alyp qal,
Almaıtynyń qarap qal!
Ashty dúken Ańǵarbaı,
Qalmańyzdar qamdanbaı!
Ańǵarbaı syrttaǵy dúkenine betteıdi, eresek, er-áıelderdiń kóbi solaı betteıdi, qyzdar shoqtanyp ózara kúbirlesip qalady.
Gúlbáıra (kúlip).
Jigit káne Ańǵarbaı,
Qyzdar
Júrektegi armandaı.
Gúlbáıra
Kózi qandaı tamasha.
Qyzdar
Eki juldyz janǵandaı.
Gúlbáıra
Sózi qandaı tamasha.
Qyzdar
Erninen bal tamǵandaı.
Gúlbáıra
Qasy qandaı tamasha,
Qyzdar
Túnnen syzyp alǵandaı.
Gúlbáıra
Basy qandaı tamasha!
Qyzdar
Parasatqa tolǵandaı.
Ha-ha-ha!
Ha-ha-ha!
Bul ózgeler ketken jaqqa qushaqtasa shyǵa beredi. Sahnada Jurqa men Baıash qana qalady.
Jurqa
Ketti qorshap myna jurt Ańǵarbaıdy,
Jurqa eleýsiz qalǵanyn ańǵarmaıdy.
Gúlbáıra da kúlimdep kóz almaıdy,
Ia shesheden, ıa menen qorǵanbaıdy.
Quıyn ba ózi, jyn ba ózi, sıqyr ma ózi
Qyzyqtyrar qyzdardy bar minezi.
Saq bol, Jurqa, berik bol Gúlbáıraǵa,
Táýekel dep belińdi bir baıla da.
Baıash
Láılim meniń Gúlbáıra, yntyzarym,
Kórdim de, kúıdim - jandym, juttym jalyn.
Qasiret tartar, qaıǵyrar boldym Májnún,
Ózimde endi qalǵan joq yqtyıarym.
Aıly túnde darıǵa bir kezdesip,
Júregimniń jumbaǵyn aıtsam sheship.
Mahabbattyń armanyn baıandasam,
Sol túnnen soń yrzamyn oıanbasam.
Jurqa (Baıashty kórip).
Saǵan ne joq taıtalasyp, shyraǵym.
Keshirińiz, men de sizdeı ǵashyqpyn.
Jurqa (jeńin sybanyp).
Aıtshy qaıta, estimedi qulaǵym?
Baıash (ózine úrke).
Qandaı úreı túri myna pasyqtyń!
Qasha jóneledi. Ańǵarbaı ózgelerdiń járdemimen mashına tirkeýinen bólingen dóńgelek ústindegi kóshpeli magazındi sahna tórine ıterip kirgizedi. Jastar da qosyla kirgen. Báriniń kózi dúkenin ashyp, joǵary kóterilgen Ańǵarbaıda.
Ańǵarbaı
Mine gazet, mine jýrnal,
Romandar bar, óleńder bar.
Qalaýshylar qol sozyńdar
Ásirese, jastar jaǵy japyrlaı qol sozady.
Daýystar
Maǵan, maǵan! Maǵan, maǵan!
Gazet, kitaptar tastalady.
Jurqa
Doǵaryńdar, doǵaryńdar,
Bul qaı tártip shýyldaǵan?!
Ańǵarbaı (bógelmeı).
Kárilerge ásem shekpen,
Etek-jeńin ádiptetken.
Qymbat ta emes qynjylarlyq,
Bul, aqsaqal, sizge laıyq.
Sekirip túsken jigit shekpendi
Dosaı qartqa jabady.
Daýystar
Qutty bolsyn, Doseke!
Qutty bolsyn, qutty bolsyn!
Ańǵarbaı (taǵy da joǵarydan).
Jeńgelerge aq kóılek pen aq jaýlyq,
Qyzdar úshin qyzyl jibek oramal.
Qalaýshyń al qaryzǵa da qaraımyn.
Den saý bolsa aqshasy da oralar.
Daýystar
Maǵan, maǵan! Maǵan, maǵan!
Ańǵarbaı oramal, jaýlyqtaryn sozylǵan qoldarǵa destelep shashady. Ózgelermen birge Gúlbáıra da bir oramaldy basyna salady.
Jurqa (Ańǵarbaıǵa ashýmen).
Toqtat endi.
Jap dúkendi.
Ańǵarbaı!
Tart jónińe
Turǵanda men shamdanbaı!
Anǵarbaı
Qyzdarǵa laıyqty qundyz bórikti shyrkóbelek aınaldyrady.
Qundyz bórik - qyzdyń bórki,
Kıse kirer qyzdyń kórki.
(Sekirip túsip Jurqaǵa barady )
Qymbat múlik, alyńyz.
Jurqa
Ony qaıtem?
Ańǵarbaı
Joq pa edi bir jaqsy kórer janyńyz?
(Qulaǵyna) Syılyǵyna tartyńyz.
Jurqa
Aldym, aldym, berdim mini aqshasyn.
(Aqshasyn beredi)
Tapsyr óziń jaqsy kórgen janyma.
Taba almasań Ańǵarbaı qý saǵansyn,
Jýytpaımyn bizdiń kolhoz mańyna!
(Kelekeleı kúledi).
Pysyq shirkin, bilgir shirkin,
Tap ta aparyp usyna ǵoı syıymdy.
Bere almasań qalaýlymdy dál taýyp,
Tart jónińe tastap bizdiń jıyndy!
Barlyq jurt qyzyqsyna qarasady.
Ańǵarbaı (qyzdardy nusqap).
Qarańyzshy, qarańyzshy, Jurqa aǵa
Bireýi artyq, bireýi kem dersiz be?
Bárinen de bir-bir syılyq sadaǵa
Degim kep tur, uryspasańyz men sizge.
Daýystar (kúlise).
Ras, ras!
Ádil aıtty Ańǵarbaı!
Ańǵarbaı (qyzdar qataryn aınala júrip).
Tańdaý qıyn myń juldyzdan bireýin,
Tańdaý qıyn myńnan birin dostardyń.
«Men» dep biriń aıtyńdarshy teleıin,
Jurqa aǵaǵa jas júregin qosqan kim?
Gúlbáıraǵa jetip toqtaǵan; ekeýi de erekshe qarasyp qalǵan.
Keshir, keshir, asyl qurby, jańylsam.
Aldyńa kep aıaldadym amalsyz.
Al syılyqty arnalǵan jan tabylsań,
Attanaıyn men de artyma alańsyz..
Usynady.
Gúlbáıra kúlimdeı oınaqy qaraıdy.
Gúlbáıra
Jar súıýge jetti jasym.
Jasyrmaımyn ony men.
Tabady árkim óz joldasyn,
Jan uǵysar teńinen.
Dánekerlik siz jasaǵan
Dármen bolmas bógdege.
Ár júrektiń ózi ańsaǵan
Armany bar keýdede.
Qurbylaryna jaırańdaı qarap:
Atym, qaıda, jigitter?
Eki jigit Gúlbáıranyń atyn tarta beredi, shapshań qyz órge qonady. Ol endi erekshe ekpinmen sóıleıdi.
Tilsimi bar júreginde jastyqtyń,
Deıtin kim bar qyz minezin jaqsy uqtym.
(Basyndaǵy oramalyn julyp alyp).
Uqqan jannyń oraıyna oralar
Qyrmyzydaı qolymdaǵy oramal.
Attanyńdar, attanyńdar, dostarym,
Jelpindirer shapqan júırik jas janyn,
Jetken alar, jete almaǵan neni alar?
Tikken báıgem qolymdaǵy oramal.
Jalt burylǵan, oramaldy bıik kótere shaba jóneledi.
Hor (qýanyshty rýhpen).
Jalt etti de jóneldi
Qyzyl kanat oramal.
Qyz qıalǵa teńeldi,
Kimge oramal oralar?
Jelmen oınap jalyndaı
Jóneldi ushqyr oramal.
Jetken alar jalynbaı,
Jete almaǵan neni alar?
Attan, attan, jas dostar,
Jeriń osy synalar,
Aty ozǵanǵa báıge bar –
Qyzyl qanat oramal!
Shymyldyq.
Ekinshi akt
El jańa ǵana jetip qonǵan taýdaǵy jaılaý. Jańa qonystyń bip jaǵy kók shúıgindi jazyq alap aınala munartqan karly taýlardyń arasynan dóńgeleı kórinedi. Al ekinshi jaǵy qaraǵaıly qalyń ósken jartastar, solardy kesip ótetin ózen arnasy. Shoq-shoq qońyrqaı bulttar jartastar arasynda adasyp júrgendeı. Perde ashylǵan, avan - senanyń bir shetinde kóshpeli dúkenin jańa ǵana ashqaly júrgen Ańǵarbaı, odan tereńdegi ekinshi perdeniń syrtynan myqty bir jıynnyń dúbiri erkin estiledi. Ańǵarbaı solarǵa qulaq tige, syrttaı úndese júrgendeı.
Áıelder hory (syrttan)
Kók aspannyń astynda, aq shatyrdan
Boı jetken qyz jaryna uzatylar.
Kúmbir-kúmbir, kúmbirlep kúı tartylar,
Syńsı - syńsı «jar - jarlaı» án aıtylar.
Kóterińder shatyrdy, kóterińder,
Qalsyn kerip kúmbezin óter kúnder.
Ádemi qyz jaryna uzatylsyn,
Án de aıtylsyn, kúmbirlep kúı tartylsyn.
Ańǵarbaı dúkenindegi nárselerin kóńildi jóndep qoıyp júr.
Ańǵarbaı
Asýdan astym bógelip qalmaı,
Jaılaýǵa tóktim asyldyń bárin.
Tyńdaımyn súıip, qumarym qanbaı,
Tyńdaımyn salǵan qyzdardyń ánin.
Kelemin qalmaı, kelemin qalmaı,
Qýsa da Jurqa ketpeımin qashyq.
Jigit bol, bolsań dál Ańǵarbaıdaı
Úlgirgen taǵy dúkenin ashyp.
Kelemin qalmaı, kelemin qalmaı,
Bastaýshym meniń ańsaǵysh arman.
Bar ma eken bir qyz Gúlbáıra jandaı
Ashylyp gúldeı, juldyzdaı janǵan.
Osy kezde sahnaǵa jańa shyqqan qamshyly Gúlbáıra Ańǵarbaıdy kóredi de, bıik shyrshany tasalanyp kórinbeı qalady.
Gúlbáıra
Kýkýk, kýkýk!
Ańǵarbaı (selt etip).
Qandaı jaqyn kókek úni taýdaǵy
Sál shydasam qolyma kep qonardaı.
Kýkýk, kýkýk!
Gúlbáıra (syǵalaı qarap).
Sezip turmyn onyń da ushqyr armanyn
Kórmesem men qushaǵyna alardaı.
Kýkýk, kýkýk!
Ańǵarbaı (Jan-jaǵyna qýana qaranyp).
Jazdyń qusy, taýdyń qusy, tilegim,
Qonshy kelip qolyma emes, basyma.
Kýkýk, kýkýk!
Gúlbáıra
Qorqamyn ba, qaltyraıdy júregim,
Erkin nege bara almaımyn qasyńa?
Kýkýk, kýkýk!
Ańǵarbaı, Gúlbáıra (bir mezgilde)
Ótpese eken - jazǵy kúnim, jas shaǵym,
Ketpese eken súıgen qusym uzaqqa.
Kýkýk, kýkýk!
Túspese eken arbaýyna basqanyń,
Túspese eken tosynnan bir tuzaqqa.
Kýkýk, kýkýk!
At dúbiri. Ańǵarbaı da, Gúlbáıra da solaı qaraı alańdap qalǵan. Qyz kórinbegen qalpy artqy perdege ótip ketedi de, Ańǵarbaı turyp qalady. Sahnaǵa attan túsken Jurqa kep kiredi.
Ańǵarbaı
Sálem berdik, Jurqa aǵa.
Jurqa (tiktene).
Sen qý munda qalaı jettiń?
Ańǵarbaı
Ózen keshtim, taýdan óttim...
Jurqa
Aıtpap pa edim jýyma dep men saǵan?!
Ańǵarbaı
Shydatpady júregim taý qyzyǵyn ańsaǵan.
(Jaıdary jaqyndaı),
Jasym kishi inimin,
Dosyńyzdyń birimin.
Ǵashyqsyz ǵoı ańǵardym.
Qyz da sizge shet emes...
Aıtpaqshy edim bir keńes .
Senbeı me dep qorǵandym.
Jurqa (sener - senbesin bilmeı)
Aıta ber, áli de kesh emes.
Ańǵarbaı (oınaqy)
Dáýletińiz, sáýletińiz jeterlik,
Ataǵyńyz maqtanysh ta eterlik.
Qyz súımesteı qylyǵyńyz kóp emes,
Tulǵańyz da jas jigitten kem emes.
Minderińiz: tym qazaqsha bórkińiz,
Uzyn murttan kónerip tur kórkińiz.
Kózińizdiń asty qaltalanypty,
Saqalǵa da seldir - sırek aq jarmasyp qalypty.
Osylardy jóndep alsaq az ǵana,
Bolasyz da qalasyz bir bozbala.
Jurqa
Tabamysyń amalyn?
Ańǵarbaı (erkin)
Árıne
Bórik ornyna sulý qalpaq
Murtty qaǵar qaıshym asyl.
Kózildirik kózdi jappaq
Altyndalǵan opravasy.
İskegim bar saqal julǵysh
Tússin sáti, jóndelsin is,
Al júrińiz, tez kúrińiz,
Tez jasaryp úlgirińiz.
Ańǵarbaı Jurqany ertip kóshpeli magazınge kiredi de, shapshań esigin jaýyp alady. Mýzykada áıelder horynyń motıvi. Ashýly Dosaı, qolynda taıaq, artqy perdeden shyqqan. Ony toqtatpaq bolǵan Janbıke asyǵa basyp ere keledi.
Janbıke
Toqta shalym, toqtashy.
Dosaı
O, ne deısiń, taǵy ne sumdyǵyń bar?
Janbıke
Bir kún tynysh otyryp ot basynda
Qaıter edi jurt qatarly tynyqsań?
Dosaı
Kári qoıshy tynyqsa,
Jas bórige olja ońaı.
Tynshysyn deseń shalyńdy,
Doǵar mynalaryńdy.
Janbıke
Shatyrdy ma?
Dosaı
Iá, shatyrdy!
Eskertkenim akyrǵy:
Gúlbáıradan juldyz jýyq Jurqaǵa.
(Ketpek bolady)
Janbıke
O, jasaǵan! (Shalyn ustap).
Ul erjetse er, - deıdi.
Qyz boıjetse kim, - deıdi?
Qyz ósirgen beıbaq shal
Esiń nege kirmeıdi?
Qyzdyń aty - qýyrshaq,
Kim qyzyqpas qyzylǵa.
Júrer joly tym taıǵaq
Járdemdes kóp buzýǵa.
Shyǵa kelse bir kúnde
Jaman atpen tatar syn.
Aǵaıynǵa, kórshige
Qaı betińmen qararsyń?..
Dosaı
Meniń de bar óz keýdem óz oılarym.
Qoıdan basqa joq dep pe eń oıda armanym.
Erkeksingen kisiniń talaılaryn
Basqan izine almaımyn Gúlbáıramnyń.
Jalǵyzymnyń baılama bolashaǵyn,
Áli aldynda ómirden alashaǵy.
Qaqpa betin, qajytpa qaısarlyǵyn,
Jalyndylyq jastyqqa jarasady.
Ózi bilsin, óz jolyn ózi tapsyn,
Sen oǵan deme «qyzsyń, qýyrshaqsyń»
Óz erkimen jasasyn, óner ashsyn,
Keń dúnıede qysylmaı qanat qaqsyn.
Dosaı júrip ketedi. Janbıke aqyryp tur.
Sálden keıin sharshaǵan, shaldyqqan, shlápasy qısaıǵan, papkasyn qıýyn qashyra, jeńil paltosyn jerge súırete ustaǵan Baıash kiredi. Ol jetedi de qolyndaǵylaryn dóńbek tasqa tastaı beredi, súrtinedi. Ózi shamaly jutqan da sıaqty.
Baıash
Ǵazız ana, amansyz ba?
Janbıke
Saǵan, shyraq, ne bolǵan
Osynshama sabylyp?
Baıash
Qıyn eken atpen asý taý jolyn,
Shydamadym qaterge bas baılaýǵa.
Jolshybaı bir ógiz mingenge ilesip
Áreń jettim alystaǵy jaılaýǵa.
Janbıke (kúlip).
Qınalypsyń, kórip turmyn túrińnen.
Baıash
Gúlbáıra qaıda, sheshe jan?
Janbıke (ózine).
Táýba, táýba, o, táýba
Attan qoryqqan sorlynyń da izdegeni Gúlbáıra, (Baıashqa)
− Dem, al, shyraq, es jınap al áýeli.
Baıash
Jalynamyn aıtyńyz.
Qaıda, qaıda Gúlbáıra?
Jylqyshy bir - jel de bir,
Jel qaıda dep kim surar?
Júırik tańdap mingenniń
Ózinde ǵoı yqtıar.
Ia bir jartas basynda
Ortekedeı tur shyǵar.
Ia bir shalqar jazyqta
Jeldeı esip júr shyǵar.
(Kelgen izimen qaıta ketedi.)
Baıash (Lenınskıı ánimen)
«Barasyń qaıda, qaıda bolmaı maǵan?
Jas ómir altyn-kúmis jarqyldaǵan.
Keler kúp keledi eken me daıyndap,
Qarańǵy, qaraǵanmen bolmaı alman?!»
Taǵy da oılanyp aıtqysy bar. Endi aýzyna Onegınniń hatynan sózder túsedi.
On segiz myń bul ǵalamnyń
Bar tynysy kúnde tur.
Men syqyldy sorly adamnyń
Yqtıary sende tur.
Sen betińdi ári bursań,
Shyqty kózim, boldy kór.
Jandy alarsyń razy bolsań,
Bizdiń oryn qara jer.
Tasqa jantaıa ketken, sharshaǵan, azdap araqqa shaldyqqan jigit sálden keıin uıyqtap ketedi. Osy kezde dúken qaqpaǵy qaıta ashylǵan. Biz Ańǵarbaımen birge murty qysqarǵan, saqaly qyrqylǵan, kózildirikti, shlápaly, kıimderi de ábden kisi tanymastaı ózgergen Jurqany kóremiz. Ańǵarbaı úlken iskekpen áli de Jurqa samaıyndaǵy aqtardy julyp júr.
Ańǵarbaı
Minekı, aq!
Tur jyltyrap
(İskekpen julyp alady).
Jurqa (aýyrsynyp),
Oı!
Ańǵarbaı
Taǵy biraq!
Jurqa
Baıqa, shyraq.
(Ańǵarbaı julady).
Oı!
Jeter endi tımeı-aq qoı qalǵanyn,
Batyp barad iskegińmen julǵanyń
Ańǵarbaı
Bir tal aq shash qala qoısa samaıda
Tentek sulý jýytar ma mańaıǵa.
(Taǵy julyp, julyp qalady).
Jurqa
Oı, oı!
(Baıashty kerip).
Mynaý kim?
Ańǵarbaı
Sorly ǵashyq Baıash qoı.
İzdegeni munyń - daǵy Gúlbáıra.
Jurqa
Bul ne qylǵan kóp ǵashyq Gúlbáıraǵa,
Kóshkende de qalmaǵan el jaılaýǵa?
Taǵy biri tap bolyp shyǵa keldi
Qalyńdyqty ózine yńǵaılaýǵa.
Ónsheń boıdaq, siresken sergeldeńder,
Gúlbáırashyl bolady kelgen jerden.
Biri keshe, bireýi shyǵyp búgin
Tappaı qoıdym táńirdiń tynyshtyǵyn.
Kele bersin boıdaqtar, kelsin, kelsin.
Keremetin Jurqanyń kórsin, kórsin.
Tamashamdy buǵan da tanytaıyn,
Esitkender kúlkige bir kenelsin.
Jurqa Ańǵarbaıdy ertip tómen túsedi. Qatty uıyqtap jatqan Baıashqa úńiledi.
Ańǵarbaı
Mahabbattan muqalyp
Jaqsy uıqyǵa batypty
(Dúkendi nusqap).'
Jaıly orynǵa aparyp
Jatqyzaıyq ǵashyqty.
Ekeýi jeńil kóterip dúkenge kirgizedi. Jurqa esik jabady.Ańǵarbaı qulpysyn salady.
Uıqysy qansyn, demalsyn.
Jurqa (Máz).
Oınaǵan soń áshekeılep, ásemdep
Kúıeýi joq bir sylqymǵa satarsyń.
Ańǵarbaı
Dúkenime kirgen zattyń
Ótpegeni bolmas mende.
«Arzan aldyq, arzan sattyq»,
Dep júrermiz kezdeskende.
(Ekeýi de kúledi).
Jurqa
Al endi Gúlbáıranyń shatyryn kór,
Barymdy sulýǵa arnap tóktim túgel.
Úırensin qyz qulaǵy, jurt qulaǵy
Aǵańa «qutty bolsyn» aıtyp jiber.
Ekeýi sahna túkpirine betteıdi. Túkpirdegi perde kóteriledi. Sahnany túgel alǵan ásem shatyrdyń tigilip bolýǵa aınalǵanyn kóremiz. Qyz, bozbala jyq - jyq, jibek baý, jelbir shashaq qadaǵandar sońǵy jumystaryn bitirý ústinde.
Hor men bı
Kók aspannyń astyna aq shatyrdan
Boı jetken qyz jaryna uzatylar,
Kúmbir-kúmbir kúmbirlep kúı tartylar,
Syńsı - syńsı «jar - jarlaı» án aıtylar.
Kóterińder shatyrdy, kóterińder,
Qalsyn kórip kúmbezin óter kúnder.
Ádemi qyz jaryna uzatylsyn,
Án de aıtylsyn, kúmbirlep kúı tartylsyn.
Topqa aralasqan ekeýge yltıpat jasaı bastaǵan jurt, syrt beınesi osynsha ózgergen Jurqany tanymaı qalady.
Ańǵarbaı
Qutty bolsyn aq shatyr!
Shashýym bar shashatyn.
Iesi kim aıtyńdar.
Qalyń toptan bir jan ún qatpaıdy.
Jurqa (turǵandarǵa yzalana).
Hege úndemeı qaldyńdar bilmegensip,
Gúlbáıramen kúnde oınap júrmegensip.
(Ańǵarbaıǵa)
Shashýyńa jol ashyq, jas dúkenshim,
Kórsin kóziń ıesin, kóńiliń sensin.
Ańǵarbaıdy qoltyqtap Gúlbáıranyń aldyna barady.
Daýystar
Bul kim ózi?
Daýysy tanys sıaqty.
Gúlbáıra
(Jurqany ádeıi tanymaǵan bop).
Tanymadyq, tanysaıyq deımin men.
Qaıdan kelgen, qaıda barar adamsyz?
Shatyr jaıyn, shashý jaıyn keıinnen.
Keń otyryp keńesermiz alańsyz. (qolyn sozady).
Jurqa
Ne bolǵan saǵan, Gúlbáıra
Shyn tanymaı qaldyń ba? (Sheginedi),
Gúlbáıra (tóne túsip).
Tanymadyq tanysaıyq, jolaýshy.
Qaıdan kelgen, qaıda barar adamsyz?
Emessiz be túnde jylqy urlaýshy,
Kúndiz júrse kóz boıaǵan bir arsyz.
Jurqa
Men Jurqamyn!
Hor
Jurqa! Qandaı Jurqa!
Túri qalaı ózgergen?
Murtyn qalaı tez bergen (oınaqy)
Qımaıdy eken kóz kórgen.
Ońbaıdy eken sózge ergen.
Jurqa (bárine zirkildeı)
Men Jurqamyn (kózildirigin julyp alady).
Gúlbáıra
(Alǵan betinen taımaı),
Tanymadyq, tanysaıyq, jolaýshy
Aldamańyz Jurqamyn dep bekerge.
Óz murty men óz saqalyn tonaýshy
Jaramas - ty jaqsy mindet óteýge.
(Turǵandar kúlisedi).
Atym qaıda, qaıda, jigitter,
Ákelińder, jylqyshynyń júırigin.
Kún kesheıdi, ornym endi kúzette,
Ásem shatyr qurbylarǵa syılyǵym.
Buryla jónelmek bolǵanda,
Jurqa qyzdy bógeıdi.
Jurqa (ashýly)
Joq, kónbeımin kemdikke, kónbeımin men
Arbaǵanǵa aldanyp, senbeımin men,
Julyp túser julqynsa júr ekenmin,
Tizginimdi tejeýge bermeımin men.
Qaýym jurttyń Jurqasy atanǵan men,
Qalasam ton, qalasam at alǵan men,
Basym syısyz bolǵandaı, kóńilim kúısiz,
Qaǵý shegip kórgem joq qatardan men,
Týǵanym joq toqyrap, jasýǵa men,
Eregessem basarmyn ashýǵa men.
Esińdi jı, Gúlbáıra, erkeleme,
Menen asyp ketpeısiń basynǵanmen.
Bir jigit Gúlbáıranyń atyn tartady, Qyz at ústinde, Ekinshi jigit quryǵyn ustata beredi.
Gúlbáıra (ıt ústinen)
Tilsimi bar júreginde jastyqtyń
Deıtin kim bar qyz minezin jaqsy uqtym!
(Basyndaǵy oramalyn julyp alyp).
Uqqan jannyń oraıyna oralar
Qyrmyzydaı qolymdaǵy oramal.
Attanyńdar, attanyńdar, dostarym!
Jelpindirer shapqan júırik jas janyn.
Jetken alar, jete almaǵan neni alar?
Tikken báıgem qolymdaǵy oramal!
Ushqan qustaı jalt burylyp joǵalady.
Hor
Shyjyǵan ystyq aılarda
Ne jetsin taýda jaılaýǵa.
Jaıylǵan malmen qosylyp
Jatady bulttar saılarda.
Teńizdeı maısa tolqıdy
Jelpip jel, jaýyn shaıǵanda.
Jazyǵy jaıǵan kilemdeı
Jarysyp qulyn oınaýǵa.
Qatarlap aq úı qondyrdyq;
Qar kómgen basyn quzdarǵa.
Jartasqa bitken qaraǵaı
Usaıdy bizdiń qyzdarǵa.
Qıadan qoıshy qaraıdy
Kóz tastap alys shyńdarǵa.
Jylqyshy daýsy jańǵyrar
Ándetip biraz tynǵanda.
Shyrqaı tús túnde, Gúlbáıra,
Ázirmiz talmaı tyńdaýǵa.
Shymyldyq.
Úshinshi akt
Taýdaǵy jaıylym. Aısyz tún. Oqyranǵan bıe, kisinegen qulyn. Oqshaý bitken jartas qıasy, eteginde qoıtastar. Sol jartastyń bir shoqysynda quryǵyna súıenip kúzetshi Gúlbáıra áldeqandaı ádemi qıalda tur.
Gúlbáıra
Qarsymda jylqy, karymda quryq,
Jaltaqtaı berem jartasta turyp.
Tappaıdy tynym sabyrsyz janym
Kelerin bireý turǵandaı bilip.
Kútemin kimdi, ańsaımyn kimdi,
Kóńilge nege qobaljý kirdi?
Kórgendeı boldym... joǵalttym taǵy...
Eliktim be eken eleske túngi.
Syrlaspaı kóńil toıa alar ma eken,
Ańsaýyn júrek qoıa alar ma eken?
Bereıin habar kúıimen qustyń
Uıqydan kókek oıanar ma eken.
Kýkýk, kýkýk,
Kýkýk, kýkýk,
Árirekten dál ózinshe qaıtarǵan tórt ret «kýkýk», - degen jaýap keledi. Qyz óz qulaǵyna senbegendeı loblyǵady.
Ras pa, joq pa, uqpadym anyq,
Qalǵandaı boldym qus únin tanyp.
Joq álde túngi jańǵyryq pa eken
Qyz syryn quzǵa jónelgen alyp?
Kýkýk, kýkýk.
Bul jolǵy Kókek jaýaby endi jaqynnan estiledi. O da tórt ret «kýkýk», - deıdi. Ári qýanǵan, ári sasqan qyz únsiz qatyp tur, Sol eki arada alańdaı izdegen Ańǵarbaı da shyǵady.
Ańǵarbaı (kidirip).
Qarańǵy búrkese de aınalamdy,
Jasyrmas jas janynda janǵan shamdy.
Jarqyrap jaryq juldyz shyǵar kázir,
Kórýge armanymdy az-aq qaldy.
Qaıdasyń, shyq juldyzym, shyq juldyzym,
Jalt etsin joǵarydan jarqyn júziń.
Kózińmen otqa toly bir qara da,
Jandyryp júregime qaldyr izin.
Gúlbáıranyń joǵarydan tastaǵan qyrmyzy oramaly jas jigittiń moınyna oralady. Qýanyshty Ańǵarbaı ony keýdesine basady.
Tústi ushyp qıal qusy qyzyl qanat.
Aıaýlym belgige arnap berdi amanat.
Jaryl sen, qýanyshtan, jaryl, júrek
Sarǵaıtqan, saǵyndyrǵan soqty saǵat.
Joǵary qaraıdy.
Taptym izdep úmitimdi
Tar kezeńim umytyldy.
Kórip turmyn qymbatymdy,
Tún jasyrmas symbatymdy.
Gúlbáırashym, «janym» deıin ruqsat et!
Gúlbáıpa
Qamaýynan bosanǵan qus
Qalaǵanda ushpaı ma?
Júrek jaryp aıtylar sóz
Ruqsatsyz - aq shyqpaı ma?
Ańǵarbaı
Endeshe men «janym», - dedim,
Gúlbáıra, Gúlbáıra
Estimedim taǵy da aıtshy,
Ańǵarbaı, Ańǵarbaı
Janym, janym, Gúlbáırashym!
Gúlbáıra
Endi esittim.
Esten ketpes sóz eken.
Ańǵarbaı
Ańǵarsam da jaqsy jaýap sózińnen.
Turǵandaımyn tipti jyraq ózińnen.
Qataryńa jetýime járdem et
Gúlbáıra
Qarmaǵym joq ildiretin,
Qaıyǵym joq júzdiretin,
Qolymdy ǵana sozamyn.
Ańǵarbaı qanat bitkendeı joǵary kóterilgen. Yntyqqan jastar jalyn ata tabysqan, qumarta súıisedi. Dýet «aıtylady,
Gúlbáıra
Jar súıdim, jalyn súıdim, janyp súıdim,
Jan qıar jalǵyzym dep tanyp súıdim.
Jaltaqsyz júregimdi berdim, berdim:
Yrzamyn taǵdyryma kóndim, kóndim.
Álde men aldandym ba túngi eleske,
Qyzýmen qyz saqtyǵy túspeı eske.
Aldansam keshir, áke, keshir, apa,
Jańylǵan jazyqtymyn ózim ǵana.
Joq, sendim júregime, sendim berik,
Bermeımin kúızeltetin kúdikke erik.
Jar súıdim, jalyn súıdim, janyp súıdim,
Jan qıar jalǵyzym dep tanyp súıdim.
Ańǵarbaı
İzdedim, izgi jannyń izin baqtym
Adasyp aldamshyǵa urynbappyn.
Kók kúmbez, jasyl shalqar, keń jalǵanda
Kóńilimniń bult búrkemes kúnin taptym.
Dúnıe netken bıik, ne degen keń.
Shyńyna kóterildim oı jetpegen.
Álemniń ortaǵy joq ıesindeı
Dál kázir kim bar eken turǵan mendeı.
Óńim be, túsim be bul ne ǵajaıyp,
Aspanda kelem ushyp qanat jaıyp.
Sekildi qushaǵymda tún juldyzy
Janyma janyn qosqan kolhoz qyzy.
Bulardyń alańsyz aralasqan jandaryn kenetten tilgen Jurqanyń daýysy bóledi:
Jurqa (syrttan).
Qur janýar, qur janýar,
Úrikpeı tynysh jaıylyńdar.
Gúlbáıra (túısinip).
Jurqa keldi.
Ańǵarbaı
Tanyp turmyn.
Jurqa (syrttan.)
Qur janýar, qur janýar.
Gúlbáıra
Atyn ustap jiberdi,
Ózi osylaı bettedi.
(Tynyshsyzdanady)
Ańǵarbaı
Saspa, janym, Gúlbáıra,
Taptym, taptym.
(Oılanyp.)
Gúlbáıpa
Ne taptyń?
Ańǵarbaı
Kórseteıik kárige
Jastyń alys ekenin.
Dáleldeıik kárige
Túnde júrý bekerin.
Jurqa (syrttan, tipti jaqyn).
Jylqysy jatyr jaıylyp,
Jylqyshysy qaıda eken?
Gúlbáıra (sasyńqyrap).
Kelip qaldy, ne deıin?
Ańǵarbaı
Kidire tur úndemeı.
Qulaǵyna sybyrlaıdy.
Qarańǵyda túrtinektegen
Jurqa aıaǵyn andaı basyp kiredi.
Jurqa
Gúlbáırashym, qaıdasyń?
(Qyz jaýap qatpaıdy)
(Ózine ózi)
Myna túnniń qarashy tamashasyn, paı-paı
Jańa tapty Júrekeń ońashasyn, paı-paı,
Ońashada Gúlbáıra kezdeskende, paı-paı.
Sıpaımyn - aý súmbildeı qara shashyn, paı-paı.
Paı-paı, sáýlem - aı
Qyz tańdaǵan dáýren-aı.
«Áý!» - deseıshi, qalqashym,
Sala bermeı áýrege - aı.
Myna túnniń qarashy tamashasy», paı-paı
Qyzyl betke qara murt jarasasyń, paı-paı.
Ońashada Gýlbáıra kezdeskende, paı-paı,
Súıemin - aý kózi men qara shashyn, paı-paı,
Paı-paı, sáýlem - aı
Ǵashyq bolǵan dáýren-aı.
«Áý!» - deseıshi, Gúlbáırash.
Sala bermeı áýrege - aı.
(Daýystaıdy )
− O, Gúlbáıra, qaıdasyń?
Gúlbáıra
(Teris qaraı daýysyn alystatyp).
Mundamyn.
Jurqa
Aınalaıyn únińnen.
Gúlbáıra
Kimsiz túnde meni izdegen?
Jurqa
Men ǵoı, janym, Jurqamyn.
Gúlbáıra
Jylqy aman, tún tynyshtyq,
It pen qustan qaýipsizbin.
Aýylǵa qaıtyp qamsyz jata berińiz.
Jurqa (İlgerilep)
Paı-paı! Jylqysy ne qudaı-aı,
İzdegenim óziń ǵana emes pe!
Káne, káne qolyńdy soz,
Gúlbáıra! Gúlbáıra
Eńkeıýge qorqamyn.
Jurqa
Endeshe ózim shyǵaıyn.
Ol kúshene - tyshana joǵary shyqqan.
Biraq shapshań, jigit, shapshań qyz qushaqtasqan
Boılary qatardaǵy ekinshi tastyń jaryna ótip ketedi,
Jurqa (qyzdy tappaı)
Qaıda kettiń ǵaıyp bolyp, Gúlbáıra?
Gúlbáıra (kúlip).
Alysta emes, barmyn osy mańaıda.
Jurqa
Myna túnniń qarańǵysy - aı,
Qatelesip basqa tasqa shyǵyppyn.
Gúlbáıra
Beri ótińiz.
Jurqa
Qazir, qazir.
Arbańdap, enbekten júrip ekinshi tasqa áreń ótedi. Eki jas lyp etip odan da bıik, tik tasqa shyǵyp qushaqtasyp tur,
Gúlbáıra
Taǵy teris kettińiz - aý, Jureke.
Jurqa (joǵary úrke qaraıdy.)
Jaqyndaıyn desem saǵan
Syıqym jaman alystaǵan,
Tómendep pe, qyryndap pa
Qaıda tartyp baramyn?
Týra basyp, dál ózińe jetkenshe
Ándete turshy, sáýleshim.
Gúlbáıra
Jaraıdy, aǵa, án aıtaıyn.
Jurqa myna bıikke kóterilýdiń neshe túrli amalyn isteıdi. Biraq jalańash tasqa aıaq tireri bolmaı, Jurqa qorqa soǵady da, qaıta túse beredi.
Kelshi, janym, bir bolaıyq,
Egiz gúldeı yrǵalaıyq.
Qos juldyzdaı bir janaıyq (tyńdaıdy).
Birge ushaıyq qanat jaıyp.
(Ańǵarbaı ekeýi qushaqtasady)
Jurqa (ózine arnalǵandaı qýana qaıtalaıdy).
Egiz gúldeı yrǵalaıyq
Qos juldyzdaı bir janaıyq.
Gúlbáıra
Ótsin jyldar, ótsin, ótsin
Bir qartaıar mezgil jetsin.
Tek júrekten ot ketpesin,
Mahabbatty kemitpesin.
Eki jas uzaq súıisedi.
Jurqa
Aıta tús, sáýlem, aıta tús,
Kemitpeımiz mahabbatty eshqashan!
Bul joly baryn sala umtylady.
Shyqpaı qoımaıtyndaı,
Qyzǵa jetpeı tynbaıtyndaı.
Biraq shamadan tys aýyr dene taǵy da shydatpaı, sypyrylyp tómen túsedi. Jastar aıryla berip, qaıta súıise beredi.
(Jurqa jalbarynǵandaı daýyspen)
Bıik jartas etkendeı qas.
Jaýdaı tosyp tur kóldeneń.
Aıla, qýat ketti menen,
Tússhi, sáýlem, óziń tómen.
Joǵarydaǵy ekeýi kúlisip tyńdaıdy.
Gúlbáıra
Endi qashan shyǵasyz?
Jurqa (qysyla túsip).
Bıik jartas tur kóldeneń
Bastyrmaıdy ilgerige.
Súıgen sáýlem, tússhi tómen,
Yntyzarmyn bir kerýge.
Túnde kózim kóre almaıdy
Basar edim ilgerige.
Tartyp óziń nege almaısyń,
Ólip baram bir kórýge.
Taǵy da tasqa órmeleıdi.
Bul joly sharshaǵan qoly shydamaı qulap túsedi. Osy kezde Baıash kiredi.
Baıash (ózine).
Osy aradan esittim bilem daýysyn,
Jańǵyryǵy qońyraýlatqan taý ishin.
Kidirip daýystaıdy. Gúlbáıra...
Gúlbáırash jan.
Jurqa únsiz qatyp qalady.
Gúlbáıra
Baıashpysyń túndeletken?
Baıash
Men májnúnmin japa shekken,
Tún uıqysyn tórt bólgen.
Jurqa (ózine)
Qum quıylsyn aýzyńa.
Gúlbáıra
Bul qaı júris beımezgil?
Baıash (zarly)
Ashyǵyńmyn, dilgerińmin,
Men bir paqyr baıǵusyń.
Qasiret tartqan túnderimniń
Aıta keldim qaıǵysyn.
(Joǵary kóterile beredi)
Sen aspanda jaryǵymsyń,
Men ǵashyǵyń jerdegi.
Álde jattyń jarymysyń
Keldim sopy bilgeli.
Jurqanyń qasyna jetken.
Biraq tasaǵa tyǵylǵan kári ǵashyqty ol kórmeıdi.
Jaryń bolsa, aıt, jasyrma,
Aıttyń nege demeıin.
Bataıyn da qaıǵy - muńǵa
Tún jamylyp óleıin.
Jurqa
(Yzaly jelkesinen ala túsedi).
Menmin jary Gúlbáırashtyń.
Óler bolsań bylshyldamaı óle qal!
Sóner bolsań byljyramaı sóne qal!
Jas ǵashyqtyń záresi ushqan, birazǵa deıin ún shyqpaıdy.
Baıash (ólimshi daýyspen)
Qutqaryńdar... Qutqaryńdar...
Ańǵarbaı olarǵa kórinbeı jalt etip tómen túsip ketken, sálden keıin ǵana jańa kelgen kisideı tómennen kórinedi,
Jurqa
Qutylmassyń, qarǵashym, qutylmassyń,
Budan bylaı qyz izdep qutyrmassyń!
Nuqı túsedi.
Ańǵarbaı
Toqtatyńdar, bul ne janjal?!
Kenet daýystan Jurqanyń ózi selk ete qalǵan. Baıashty súıreı ózi shegine bastaıdy, úndemeıdi..
Baıash
Qutqaryńdar, aǵaıyn, qanisherden.
Gúlbáıra
Qınamańyz. Jureke, bısharany.
Ańǵarbaı
Jurqa aǵa ury ustapty-aý!
Jibermeńiz, sumnyń kózin joıaıyq.
Baıash
Ury emespin, Baıashpyn.
Jurqa
Óziń kimsiń?
Ańǵarbaı
Men Ańǵarbaı, Jurqa aǵa.
Jurqa
Qaıdan kelgen qyrsyqsyńdar jurttaǵy,
Qaıdan túsken kúıesińder juqpaly?!
O, quryńdar, qurǵyrlar!
(Ańǵarbaıǵa umtylady).
Sen qýdyń da ańdyǵanyń men shyǵar!
(Ańǵarbaı tysqa shyǵyp ketedi).
Baıash (jaǵasyn jóndep).
O, Gúlbáıra, Gúlbáıra...
Jurqa
Sadaǵa ket Gúlbáıranyń atynan!
Qaıtadan Baıashqa umtylady. Ol da basqa tasqa shyǵyp ketedi.
Ańǵarbaı
O, Gúlbáıra, Gúlbáıra
Zamanynda kúl de oına.
Jurqa (Ańǵarbaıǵa umtylady).
Saǵan ne joq, saýdager,
Dúkenińmen qosa órtermin egessem!
Baıash (joǵary tyrmysyp).
Aınalaıyn, tolǵanaıyn, Gúlbáıra,
Saǵan jeter, tún kúzeter kún qaıda?
Jurqa (Baıashtyń aldyn kese).
Toqta, toqta, janyń barda!
Ańǵarbaı (qýlanyp)
Demalyńyz, Jurqa aǵa.
Baıash toqtap qalady.
Sharshaǵan Jurqa tasqa súıene turyp qalady,
Jurqa (entigip),
Asyqpańdar, asyqpańdar, mundarlar!
Tań atqan soń kelistirip shabarmyn,
Týlaqtap silkip qaǵarmyn.
Qoldaryńdy baılarmyn,
Taý asyra aıdarmyn.
Gúlbáıra joǵarydan oınaqy ándetedi. Onyń otty sózderin árkim ózine arnalǵandaı súısine tyńdaıdy.
Gúlbáıra
Bıik jartas basynda,
Qalaýlyńnyń qasynda
Turǵan qandaı tamasha.
Kelshi, sáýlem, kel beri,
Súıshi, sáýlem, súı meni.
Tún qarańǵy ońasha.
Lá – lá – lá - lá, tamasha
Tún qarańǵy, ońasha!
Bıik jartas basynda
Súıiktińniń qasynda
Turǵan qandaı tamasha
Kelshi, sáýlem, taǵy da,
Súıshi sáýlem, taǵy da,
Aı qarańǵy, ońasha.
Lá - lá, lá - lá, tamasha.
Aı qarańǵy, ońasha.
Kvartet.
Jurqa
Maǵan arnap aıtyp tur bul óleńin.
Uǵypty erkem Jurqaǵa ne keregin.
Qaıtqan bolyp qazir men jónelemin.
Qaıta oralyp qyzyqqa kenelemin.
Erteń toıdy bastaımyn dýmandatqan,
Kúshti túsip kúreske, júırik shapqan.
Kúndiz qyzyq ótkizip, kún batqanda
Aq shatyrǵa kiremiz shashaqtatqan.
Turar sulý erke naz jasap maǵan.
Bermeımin kúızeltetin kúdikke erik.
Jan súıdim, jalyn súıdim, janyp súıdim,
Jan qıar jalǵyzym dep tanyp súıdim.
Ańǵarbaı
İzdedim, izgi jannyń izin baqtym,
Adasyp aldamshyǵa urynbappyn.
Kók kúmbez, jasyl shalqar, kep jalǵanda
Kóńilimniń bult búrkemes kúpin taptym.
Dúnıe netken bıik ne degen keń!
Shyńyna kóterildim oı jetpegen
Álemniń ortaǵy joq ıesindeı
Dál kázir kim bar eken turǵan mendeı.
Óńim be, túsim be bul ne ǵajaıyp?
Aspanda kelem ushyp qanat jaıyp.
Sekildi qushaǵymda tún juldyzy
Janyma janyn qosqan kolhoz qyzy.
Shymyldyq.
Tórtinshi akt
II aktydaǵy sahna. Qyz, bozbala. İshterinde Gúlbáıra men Baıash ta bar. Bári jabylyp shatyrda qyzyl burysh jasaýyn ornalastyryp júr: portret ilgender, gazet, kitap jaıǵandar. Ásirese janyn salyp qımyldaýshylardyń biri kóńildi Baıash. Qart aqyn shetirekte ilingen sýretterge qarap júr.
Baıash
Túchev qaıda, Blok qaıda?
Jaıý kerek osyndaıda.
Gúlbáıra (eki kitapty qosyp ustatady).
Abaı mini, Pýshkın mynaý,
Ekeýine kóp qoı suraý.
Baıash
Gúlbáıra jan, umytpa:
Sulý áıel ıdeal
Sulý áıel bir qıal,
Turǵandar «ha - ha» - lap kúlisedi.
Gúlbáıra
Minekı sizdiń tuńǵysh jınaq.
Taǵy bir kitapshany usynady.
Daýystar
Qashan shyqqan?
Ne týraly?
Aty ne?
(Japyrlap kitapshaǵa úńiledi.)
Baıash
Aty «Qyzdar», lırıka!
Kitabyn joǵary kóteredi.
Daýystar
«Qyzdar», «Qyzdar»
Baıash
Oqyńyzdar.
Gúlbáıra
Tyńdaıyq.
Baıash
(Barlyq náshimen bir óleńin oqıdy).
«Kelemin tynbaı izdenip
Betine qarap ár qyzdyń.
Ótedi jazym, kúz kelip,
Qysta qyzsyz jalǵyzbyn.
Qańǵyrmaı jalǵyz kúńirenip,
Qaldyrmaı jalqy izimdi,
Qaýyshsam eken tez kórip
Qıaldaı kórkem qyzymdy.
Gúlbáıra (Oınaqy).
Jar izdemeı, qıal izdep taryqqan,
Bardy kórmeı, joqty tańdap qamyqqan –
Jastyń jyry - jastyq jyry bolar ma?
Ondaı jyrdan kóńilge kúı qonar ma?
Daýystar
Durys! Durys!
Baıash (renjip)
Bul lırıka, bul mahabbat,
Bul júrekten aıtylǵan daq.
Túsinseń edi, Gúlbáıra.
Gúlbáıra
Kelshi beri, júregińdi tyńdaıyn.
Jatyr ma eken jarq etýge jyr daıyn.
Keýdesine qulaǵyn basady.
Aqyn (buryla qarap)
Bar ma, shyraq, eshteńe,
Estile me ekpini?
Gúlbáıra (kúlip)
Beride joq, árisinde jatpasa
Shyǵar emes arqan salyp tartpasa.
Jaqynnan taıanǵan mashına gúrili,
Turǵandar solaı qarasady.
Daýystar
Dúken keldi! Jetti Ańǵarbaı.
Halyq solaı lap beredi.
Bosanǵan sahnaǵa ekinshi taraptan
Jurqa men Janbıke kiredi.
Janbıke (pysyqtaı)
Óz aýzynan kóndi me,
«Súıdim sizdi», - dedi me?
Jurqa (Gúlbáıra ánin qaıtalamaq bop).
Bıik jartas basynda
Súıiktińniń qasynda
Turǵan qamdaı tamasha» dep ándetti.
Janbıke
Usamaıdy Gúlbáıraǵa,
Jańsaq estip júrmeńiz.
Jurqa (egile)
«Kelshi, sáýlem, kel beri,
Súıshi, sáýlem, súı meni
Tún qarańǵy, ońasha», - dep ózi aıtty.
Janbıke
Sizge aıtty ma, kimge aıtty?
Jurqa
Maǵan aıtty, estigen myna qulaǵym
Kózim jetti. Gúlbáıraǵa unadym.
Toı jasaıyq, tez jasaıyq, jeńeshe.
Janbıke
Ózi berse Gúlbáıram yrzalyǵyn,
Toı jasaýǵa ázirmin, myrzam, búgin.
Tek aıtarym - shaldyń da aldynan ót,
Áńgimeden ákesi qalmasyn shet.
Jurqa
Tústi sáti, jeńeshe,
Qarıanyń ezi osylaı keledi. Ánekı!
Janbıke (loblyǵyp)
Tentek baıǵus týlamas ne qylsyn,
Búgin aıtpaı tura tursaq qaıtedi?
Jurqa
Joq, aıtamyz, estirtemiz.
Týlap qaıda keter deısiń, asaý qart:
Janbıke (shapshań)
Jyly sóz tap, shyraımen aıt,
Artyq aspaı tili tıse shamdanba.
Osy kezde aq taıaqty Dosaı qart kiredi.
Jurqa
Sálem berdik, Doseke!
Dosaı
Álık aldyq, Jurqasy.
Kúıiń qalaı, sharýań qalaı, shyraǵym.
Jurqa
Tól marqaıdy, plan toldy,
Mal qońdandy, jumys ońdy.
Ozyǵymyz aýdannyń.
Dosaı (kóńildi)
Bárekelde, bárekelde.
Jurqa
Jaqsy kolhoz, kúshti bastyq
Degen ataq siz ben bizde, Doseke,
Úles te mol eńbekkúnge tıedi,
Bıyl jurtym kımegenin kıedi.
Qýanyńyz, Doseke
Dosaı
Bárekelde, bárekelde.
Jurqa ekinshi taqyrypqa aýysady.
Jurqa
Doseke, kóńilimniń de kúıi jaqsy,
Erteń el qyzyq toıǵa jıylmaqshy.
Jar taptym janyn qosar, basyma teń,
Qutylar boldym attan «boıdaq» degen.
Dosaı (ózine)
Myna shirkin ne degeli keledi.
Jurqa
Altynnyń synyǵyndaı asyl taptym,
Elimniń erkeletken jasyn taptym.
Bolamyn endi ózińniń qolqanatyń,
Qıynnan, qysylshańnan qorǵanatyn.
Dosaı (áıeline ashýly).
Bul ne kúıseý, qaı ısharat?
Qaıdan shyqqan, qaı qolqanat?
Aıt janyńnyń barynda!
Janbıke
Gúlbáıra ózi yrzalyǵyn beripti,
Jan bolýǵa Jurqajanǵa kónipti.
Dosaı
Janyń shyqsyn! Jalǵan, jalǵan!
Taıaǵyn siltemek bolady. Jurqa ara túsedi.
Jurqa
Aırylmastaı tún uzaq aıqasar qol
Birin biri qushaqtap bosatpaǵan.
Baıash
Jetti kózim synbaıdy endi saǵym,
Bulyńǵyrdan ashyldy bolashaǵym.
Aıtty maǵan aqyrǵy óz jaýabyn
Tos dep túngi bir kezin ońashanyń.
Jasqa jaspyn, janassam, jarasamyn,
Keler kúnge kıeli jol ashamyn.
Aqyn janym sezedi bar lázzatyn
Kútken meni aldymda ońashanyń.
Aq tilegim aıtylar búgin túnde
Oıyspaǵan oı qalmas jar kóńilinde.
Egiz qazdaı ekeýmiz jónelermiz
Mahabbattyń qanatyn qaǵyp birge.
Gúlbáıra
Jar súıdim, jalyn súıdim, janyp súıdim,
Jak qıar jalǵyzym dep tanyp súıdim.
Jaltaqsyz júregimdi berdim, berdim,
Yrzamyn taǵdyryma kóndim, kóndim.
Álde men aldandym túngi eleske
Qyzý men qyz saqtyǵy túspeı eske
Aldansam keshir, áke, keshir ana,
Jańylǵan jazyqtymyn ózim ǵana.
Joq, sendim, júregime sendim berik,
Men ǵoı, qarıa, sózin alǵan.
Janbıkede jazyq ne?
Dosaı (ekilene).
Jalǵan, jalǵan, senbeımin!
Janbıke (egese).
Men de seniń zorlyǵyńa kónbeımin. (Jurqaǵa)
Yrza bolsa Gúlbáıram men de yrzamyn,
Tez kirisip bastaımyn toıdyń qamyn!
Dosaı
Qara pyshaq ótkirlep qaıratarmyn,
Bireýińdi toı kúni jaıratarmyn!
Jurqa
Ózi qalap Gúlbáıra
Súıgen kisim Jurqa dese qaıtesiz?
Dosaı (órshige).
Aǵash súıer, tas súıer,
Seni súımes ólse de!
Janbıke
Endeshe qyzdyń óz aýzynan estelik!
Jurqa (shapshań basyp shatyrǵa taıanady).
O, Gúlbáıra, Gúlbáıra!
O, halaıyq, túgel jınal!
Bárińe aıtar jańalyq bar.
Ekinshi betten dúkennen nárse alǵandar qaıta kiredi. Gúlbáıra áke-sheshesi men Jurqaǵa jaltaqtaı beredi.
Gúlbáıra
Al, tyńdadyq, aıtyńyz.
Jurqa
Aıtam endi aǵaıyn qulaqtansyn,
Dostarymnyń kóńiline unap qalsyn.
Aqshatyrda ándetip toı bastaımyz,
Túndegi sert shyndyǵyn rastaımyz.
Dosaı (qyzyna jekip).
«Ras» deseń qyzym emes,
Shirigen bir jumyrtqasyn!
Janbıke (O da qyzyna).
Sóz baılasań, buzba, janym,
Men de seniń jaǵyńdamyn!
Gúlbáıra
Bul ne tartys, bul qaı suraq?
Uǵynýǵa jetpeıdi oıym.
Aıtyńdarshy anyǵyraq
Serttesken kim, kimniń toıy?
Jurqa
Gúlbáırajan, uıalma, uıalma sen.
Qashanǵy ushpaı qalasyń uıańda sen.
Aıt qaıtalap peıilińmeń meni súıseń,
Estisin jurt, estisin áke-shesheń.
Gúlbáıra
Saqta qudaı, sizge qashan berip edim ýáde?!
Jurt ań-tań.
Jurqa (Sasyńqyrap).
Gúlbáırajan, uıalma, uıalma sen...
Qashanǵy ushpaı qalasyń uıańda sen...
Gúlbáıra (qatal)
Qashan, qashan sizge ýáde berip em
Qashan sizdi ońashada kórip em?!
Jurqa (sasyp).
Ótken túngi, kúzettegi sózin, she,
Súıemin dep aıtpap pa ediń kózimshe.
Gúlbáıra
Siz emessiz meniń súıem degenim
Baıash ortaǵa mań-mań basyp shyǵady.
Baıash.
O, kári Jurqa kórsetpesin sumdyǵyn
Men ashaıyn túngi kúzet shyndyǵyn.
Aqyn
Iá, sen aıt, ádilin aıt!
Hor
Ádilin aıt, anyq aıt!
Baıash.
Qalary kim Gúlbáıranyń deseńiz,
Talaspaı-aq, tartyspaı-aq sheshemiz.
Tapqan teńin sulý erkem ǵashyǵyn
Arnap soǵan aıtqan ánniń asylyn.
Bul da Gúlbáıranyń jartastaǵy ánin ózinshe qaıtalaıdy.
«Bıik jartas basynda,
Súıiktińniń qasynda
Turǵan qandaı tamasha.
Kelshi, sáýlem, taǵy da,
Súıshi, sáýlem, taǵy da
Aı qarańǵy, ońasha.
Lá - lá, lá - lá, tamasha,
Aı qarańǵy, ońasha!» -
Dep ándetip Gúlbáırashym túnde ótken
Súıemin dep maǵan ǵana sert etken.
Jurqa
Joq maǵan aıtqan.
Baıash.
Maǵan aıtqan!
Jurqa,
Julaıyn ba moınyńdy, qý sıraq!
Tap beredi. Biraq kart aqyn tý syrtynan qushaqtaı alady. Ózgeler de jabyla ustaıdy. Qaıratty Jurqa áreń toqtaıdy.
Baıash (úrke júrip)
Maǵan aıtqan, maǵan aıtqan.
Aqyn
Bireý edi, ekeý boldy talapker
Qaısysy ras, Gúlbáırashjan, jaýap ber.
Dosaı
Júzi qara, jaýap ber!
Jurqa, Baıash (jarysa),
Jaýap ber,
Gúlbáıra
Taýda bulbul saırasa,
Súıgen gúlin oılasa
Kináli ma, aǵaıyn?
Kúzette qyz jasyryn
Syr qyp aıtsa ashyǵyn
Kináli ma, aǵaıyn?
Túnde, jartas basynda,
Qalaýlymnyń qasynda
Jalǵan emes turǵanym.
Súıip qyzyq ómirdi,
Aıttym bir án kóńildi,
Arnaı jarǵa shyrqadym.
Jańa kep topqa qosylǵan.
Ańǵarbaı Gúlbáıra sózin ile jóneledi.
Ańǵarbaı
Sol án maǵan arnalǵan,
Menmin tyńdap arbalǵan.
Daýlaspasyn basqalar
Taptym súıer jarymdy,
Jasyrmaımyn jaıymdy
Ótti mezgil jasqanar.
(Basyn ıedi. Jurt ań-tań)
Aqyn
Ekeý edi, úsheý boldy talapker,
Qaısysy ras, Gúlbáırashjan, jaýap ber.
Orynda da osynsha eldiń tileýin,
Úsheýinen usta tańdap bireýin.
(Qaıta shyrqap termelep ketedi.)
Toı bastalsyn tamasha
El esinen qalmaıtyn,
Án aıtylsyn tamasha
Qanaty bir talmaıtyn,
Aqyn tússin aıtysqa
Jaýar bultsha torlaıtyn,
Balýan tússin kúreske
Jyqpaı júlde almaıtyn,
Júırik tússin báıgege
Túgin tozań shalmaıtyn
Aqtarylsyn aq peıil
Qaryndasqa arnaıtyn.
Qala birin, Gúlbáıra,
Súıgenińmen kúl de oına.
Xor
Ekeýi de, úsheý boldy talapker.
Qaısysy ras, Gúlbáırashjan, jaýap ber.
Orynda da osynsha eldiń tileýin
Úsheýinen usta tańdap bireýin,
Qala birin, Gúlbáıra,
Súıgenińmen kúl de oına.
Gúlbáıra
Qalaıtynym - Ańǵarbaı.
Ańǵarbaı
Qalaǵanym - Gúlbáıra.
Ekeýi qol ustasqan, tómen qarasady.
Jurqa men Baıash ıyqtaryna sý ketkendeı shyǵady,
Dosaı (qýanyp).
Men de yrzamyn, yrzamyn balalarym,
Berik bolsyn temirden aralaryń!
Janbıke
Kógerińder, kókteńder.
Hor
Kógerińder, kókteńder.
Osy kezde sýmkaly, kóńildi ándetken pochtalon shyǵady.
Pochtalon
Ádetim bar ándetip aıańdaıtyn,
Qapshyǵymdy qoltyqtap jaıaýlaıtyn.
Menen ozar bar da eken bir elgezek
Etiginiń taqasyn aıamaıtyn,
Kim kútedi qýanysh?
Qapshyǵymda qalaýyń.
Súıgen janyń júrse alys
Menen sura habaryn.
(Qydyra júrip hattar beredi).
Meni kórse qýanar káriler de,
Jaqyndyǵym jastarǵa málim elge.
Usatamyn ózimdi jurt qadirler
Kóńil kúıin emdeýshi dárigerge.
(Hat taratady)
Kim kútedi qýanysh?
Qapshyǵymda qalaýyń.
Súıgen janyń júrse alys
Menen sura habaryn.
Aǵaıynǵa mahabbat tasyǵanym
Kútkender kóp jolymda, asyǵamyn.
Jetkizeıin hattaryn ǵashyqtardyń
Jaratpaımyn jas kóńil jasyǵanyn.
Kim kútedi qýanysh?
Qapshyǵymda qalaýyń.
Súıgen janyń júrse alys
Ózimnen al habaryn.
Taǵy da paketter taratady. Gúlbáıraǵa telegramma usynady.
Gúlbáıra
Telegramma! Almatydan!
Dosaı
Kimnen, qyzym? Ne depti?
Gúlbáıra (oqıdy).
«Moskvaǵa vystavkaǵa júresiz.
Tez jetińiz keshikpeı.
Qurmetpenen mınıstr».
Ańǵarbaı (qýanyshty).
Mashına ázir,
Oń saparǵa men de ázir!
Gúlbáıra
Attanamyn oń saparǵa,
Berdim tizgin súıgen jarǵa.
Ańǵarbaı
Dosym da sen, baýyrym da sen
Ant etemin joldastarǵa!
Gúlbáıra
Attanamyn oń saparǵa,
Shaqyryp tur úmit alǵa!
Ańǵarbaı
Qasyńdamyn tirlikte men,
Ant etemin joldastarǵa.
Gúlbáıra
Attanamyn oń saparǵa
Shaqyryp tur baqyt alǵa!
Ańǵarbaı
Baqytym meniń bir sen úshin,
Ant etemin joldastarǵa!
Gúlbáıra
Attanamyn oń saparǵa,
Astanamyz Moskvaǵa!
Ańǵarbaı,
Járdemshińmin uzaq jolda,
Erkim endi óz qolyńda.
Ekeýi qosylyp
Qosh aǵaıyn, qosh, joldastar,
Qosh, bolyńdar, qurby, dostar.
Qosh bolyńdar, ata-analar,
Tossyn kúnder qaıta oralar!
Aqyn
Oń sapar bolsyn - on sapar!
Hor
Oń sapar bolsyn - on sapar!
Dosaı
Taýlardan tógilgendeı tasqyn aǵa,
Joldaımyz tasqyn sálem, Moskvaǵa.
Hor
Kógergen kókten sálem, jerden sálem,
Týysqan qazaq, atty elden sálem!
Sálem, sálem - saǵan astana,
Baqyt jolyn túzý nusqaǵan.
Sálem, sálem - Qazaqstannan
Lenın týyn bıik ustaǵan!
Aqyn
Tyńdardyń astyǵyndaı tasqyndaǵan
Joldaımyz tasqyn sálem Moskvaǵa.
Hor
Janyndaı, júregińdeı súıgen álem
Meıirimdi Moskvaǵa bizden sálem!
Sálem - sálem - saǵan astana,
Dostyq jolyn túzý nusqaǵan.
Sálem, sálem - Qazaqstannan
Lenın týyn berik ustaǵan!
Janbıke
Jalyndaı janymyzdan tasqyn aǵa,
Joldaımyz otty sálem Moskvaǵa.
Hor
Dosyńdaı, panasyndaı súıgen álem
Aıbyndy astanaǵa bizden sálem!
Sálem, sálem - saǵan astana
Jeńis jolyn túzý nusqaǵan.
Sálem, sálem - Qazaqstannan
Lenın týyn berik ustaǵan!
Shymyldyq