Maǵjan Jumabaev ómiri men shyǵarmashylyǵy
Qysqa merzimdi jospar 11 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Maǵjan Jumabaev ómiri men shyǵarmashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: Jyr pyraǵy – Maǵjan týraly derekter berý, shyǵarmalary týraly túsinikter berý arqyly jańa taqyryp boıynsha bilimdilikterin qalyptastyrý.
damytýshylyq: Shákirtterdi ózindik izdenis jumystaryna baýlý, oı - órisin, rýhanı jan dúnıesin baıytyp, sóıleý mashyqtaryn jetildirý.
tárbıelik: eljandylyqqa, adamgershilikke, ádebıetti súıýge, ózara kómektesýge, birin - birin tyńdaýǵa, qoldaýǵa tárbıeleý.
Oqytýdyń nátıjeleri:
1. M. Jumabaev týraly málimet alady.
2. Týǵan eli, Otanyna degen súıispenshilikteri oıanady.
3. Óz betterimen bilim alýǵa talaptanady, ınteraktıvti taqtamen jumys jasap, ınterbelsendi tapsyrmalardy ózi oryndaýǵa múmkindik alady.
4. Shyǵarmashylyq jumyspen aınalysýǵa tóseledi.
Silteme: 11 – synyptyń qazaq ádebıeti oqýlyǵy. Avtory: R.Berdibaı, R.Nurǵalı, B.Ybyraım Almaty q. «Mektep» 2011 j.
Qamtylatyn modýlder:
1 - modýl oqytý men oqýdaǵy jańa tásil (yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý, toptyq jumys), 2 - modýl STO (blým taksonomıasy, taldaý, ESSE, izdený jumysy, RAFT strategıasy, Sinkuein) 3 - modýl baǵalaý (top basshysy oqýshylardy baǵalaýy ), 4 – modýl (AKT paıdalaný (ınterbelsendi taqtany qoldaný) 6 modýl oqýshylardyń jas erekshelikterine sáıkes oqytý jáne oqý(úlestirmeli paraqshalarmen jumys, oqýlyqpen jumys) 7 modýl kóshbasshylyq (topty basqarý jáne barlyq sabaqtarda belsendilikpen qatysyp otyrý) 5 modýl talantty jáne daryndy balalardy oqytý(izdený jumysy, joba qorǵaý)
Resýrstar: ınternetten alynǵan derekti fılm, sýretter toptamasy
Qadamdar:
1. Synyptyń yntymaqtastyq atmosferasyn qurý, oqýshylardy topqa bólý;
2. Ótken taqyrypqa sholý, úıge berilgen tapsyrmany tekserý;
3. Ózin sabaqqa beıimdeý, asosıasıalyq qatar qurý;
4. Shyǵarmashylyq úrdiske kirý, taqyrypty qyzyqtyrý. “Maǵjan týraly derekti fılm” tamashalaý;
5. Jańa taqyrypqa baılanysty oqýshynyń daıyndap kelgen jobasyn tyńdaý;
6. Sergitý sáti: Maǵjannyń «Sen sulý» ánin tyńdaý. Balalar ózderi biletin óleńderin jatqa aıtady;
7. Toptaǵy balalar Maǵjannyń ómiri men shyǵarmashylyǵynan alǵan bilimderin poster qaǵazy arqyly qorǵaıdy;
8. Oqýlyqpen jumys. Aqynnyń óleńderin mánerlep oqý, taldaý(ınterbelsendi taqtada oryndaý)
9. RAFT strategıasy arqyly ár top óz oıyn jazady;
10. Sinkuein strategıasy arqyly Maǵjanǵa arnap bes joldy óleń shyǵarady.
Muǵalimniń is - áreketi:
1. Oqýshylardy sabaqqa jumyldyrý, oqý jaǵdaıyn týǵyzý;
2. Topqa bólý, erejesimen tanystyrý, basshy taǵaıyndaý;
3. Jańa sabaqty derekti fılmmen ushtastyrý;
4. Oryndalatyn tapsyrmalardyń barysyn túsindirý;
5. Toptyq tapsyrmalar berý arqyly oqýshy oıyna oı salý, pikir aıtýǵa jeteleý;
6. Qabyldanǵan jańa bilimdi saralaı, taldaı bilýge baǵyttaý.
Oqýshynyń is - áreketi:
1. Ótken taqyrypty sholýda alǵan bilimderin kórsetý;
2. Maǵjan Jumabaevtyń ómiri týraly fılm kórý;
3. Negizgi máseleni, jańa bilimniń túıindi dánderin bólip ala bilý, bilimdi shyǵarmashylyq jolmen tájirıbede qoldaný;
4. Topta birlesip jumys jasaý, túsinisý, bir - birlerimen aqyldasý, oı bólisý;
5. Óz betimen shyǵarmashylyq jumys júrgizý, izdeniske daǵdylaný, jańalyq ashýǵa talpyný, oıyn dáleldeý;
6. Oqyǵandy túsiný nemese oqyǵanyn óz oıymen ári qaraı órbitý;
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: synyptyń yntymaqtastyq atmosferasyn «Syn esimdi qos» dep atalatyn trenıń arqyly quraımyz.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Muǵalimniń kirispe sózi: Balalar ótken sabaqta biz sizdermen Sáken Seıfýllınniń Kókshetaý poemasyn ótken bolatynbyz, sol shyǵarmadaǵy berilgen taraýlardyń bireýinen úzindi jattaýǵa berilgen bolatyn jáne óz týǵan ólkeleriniń tarıhı shejirelerin aıta ketip, tabıǵat kórinisin baıandap, shaǵyn ESSE jazyp kelýge bergenmin.
Úı jumysyn suraýda «Kókshetaý» poemasy sholý jasaý
«Kókshetaý» poemasy boıynsha juldyzdar álemi:
1.«Kókshetaý» poemasy qaı jyly jazyldy?
2. Ol qandaı poema?
3. Poemanyń «Oqjetpes» taraýynda taýdyń záýlim ekenin tanytatyn sózder men sóz tirkesterin kim taýyp oqıdy?
4. Portret degenimiz ne?
5. Aqyn sýretteýindegi qalmaq qyzy qandaı?
6. Adaqty poemada qalaı sýretteıdi?
Jańa sabaq:
- Al, endi oqýshylar, búgingi sabaǵymyzǵa nazar aýdaralyq.
Arystanmyn, aıbatyma kim shydar?
Jolbaryspyn, maǵan qarsy kim turar?
Kókte – bult, jerde – jelmin gýlegen,
Jer erkesi – jeldiń jónin kim surar?-
- Bul óleń joldarynyń avtory kim, qane, esimizge túsireıik.
- Maǵjan Jumabaev.
- Endeshe, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby Maǵjan Jumabaev ómiri, shyǵarmashylyǵy.
- Maǵjan kim?
Maǵjan: Prozashy, Aýdarmashy, Aqyn Abaıdyń izbasary, Lırık, Bes arystyń biri
- Óte jaqsy, Maǵjannyń qandaı óleńderin bilemiz?
-«Túrkistan», «Sorly qazaq», «Qazaǵym», «Kúz», «Tolqyn», «Ot», t. b.
- Endeshe, oqýshylar, men senderge Maǵjan Jumabaev ómir joly men shyǵarmashylyǵymen tolyǵyraq tanystyryp óteıin.
Oqýshylarǵa Maǵjannyń ómiri jaıly derekti fılmdi kórsetý. (blým taksanomıasy arqyly oqýshylardyń oılaryn órbitý, alǵan bilimderin bekitý)
Oqýshy ózi daıyndap kelgen jobasyn qorǵaıdy.
Poezıa sáti.
Maǵjannyń sózine jazylǵan “Sen sulý”ánin tyńdaý
Balalar ózderi biletin Maǵjannyń óleńderin jatqa aıtady.
Toptyq jumys: Maǵjannyń ómiri men shyǵarmashylyǵynan alǵan bilimderin poster qaǵazy arqyly qorǵaıdy.
Oqýlyqpen jumys.
- Aqyn óleńderimen tanystyrý. Mánerlep oqý.
- «Saǵyndym» óleńine satylaı keshendi taldaý. ( Taqtaǵa shyǵyp oryndatý)
- Kórkemdegish quraldaryn tabý.( teńeý, epıtet, metafora)
«Saǵyndym» óleńine satylaı keshendi taldaý elementterin engizý.
Taqyryby: eline, jerine, anasyna degen saǵynysh.
Ideıasy: Shyndyq ómir kórinisterin sýretteı erkindikti, bostandyqty baǵalaý.
Shýmaq – aıaqtalǵan sıntaksıstik birtutas oıdy bildiredi. 6 shýmaqty óleń.
Tarmaq – óleńniń ár joly. 4 tarmaqty.
Býnaq – belgili bir daýys yrǵaǵymen bólinýi. 3 býnaqty
Uıqas. Qara óleń uıqasy. a - a - b - a
Ádebı teorıalyq uǵymdar. Teńeýler bar.
Túsindirme sózdik. Abaqty – túrme, aýyr ıis – jaman ıis, júırik jel – qatty jel.
Óleńniń negizgi túıini. Týǵan jerge, týǵan tabıǵatqa, týysqan - baýyrǵa degen mahabbat.
Ádebıet teorıasy: Adamnyń kóńil - kúıin, júrek sezimin, kúıingenin, súıingenin, ishki jan syryn jyrlaıtyn óleń – lırıkalyq óleń dep atalady. Lırıkanyń bas keıipkeri – aqynnyń ózi.
Lırıkanyń bir úlgisi – Maǵjannyń óleńderi. “Maǵjan óleńderi ókindiredi, muńaıtady, jylatady, aıatqyzady, esirketedi, jiger beredi”
Birinshi top RAFT strategıasy arqyly Maǵjannyń obrazyna enip, birinshi jaqta anasyna saǵynysh taqyrybynda shaǵyn hat joldaýyn jazady.
Ekinshi top osy ádispen dostaryna saǵynysh taqyrybynda shaǵyn hat joldaýyn jazady.
Sinkuein strategıasy Maǵjanǵa bes joldy óleń arnaý.
Qorytyndylaý.
- Oqýshylar, Maǵjan aqyn ustazy uly Abaı ekeýi de bir máýeli báıterekteı. Qane, bárimiz qosylyp Abaıdyń bir ánimen sabaǵymyzdy aıaqtaıyq.
Baǵalaý: top basshylary top múshelerin baǵalaıdy, qorytyndy baǵasyn muǵalim qoıady.
Úıge tapsyrma.
- M. Jumabaevtyń qalaǵan óleńin jattap kelý.
ESSE jazý: «Maǵjan - óz zamanynyń syrshyl aqyny».
Sabaqtyń taqyryby: Maǵjan Jumabaev ómiri men shyǵarmashylyǵy
Sabaqtyń maqsaty:
bilimdilik: Jyr pyraǵy – Maǵjan týraly derekter berý, shyǵarmalary týraly túsinikter berý arqyly jańa taqyryp boıynsha bilimdilikterin qalyptastyrý.
damytýshylyq: Shákirtterdi ózindik izdenis jumystaryna baýlý, oı - órisin, rýhanı jan dúnıesin baıytyp, sóıleý mashyqtaryn jetildirý.
tárbıelik: eljandylyqqa, adamgershilikke, ádebıetti súıýge, ózara kómektesýge, birin - birin tyńdaýǵa, qoldaýǵa tárbıeleý.
Oqytýdyń nátıjeleri:
1. M. Jumabaev týraly málimet alady.
2. Týǵan eli, Otanyna degen súıispenshilikteri oıanady.
3. Óz betterimen bilim alýǵa talaptanady, ınteraktıvti taqtamen jumys jasap, ınterbelsendi tapsyrmalardy ózi oryndaýǵa múmkindik alady.
4. Shyǵarmashylyq jumyspen aınalysýǵa tóseledi.
Silteme: 11 – synyptyń qazaq ádebıeti oqýlyǵy. Avtory: R.Berdibaı, R.Nurǵalı, B.Ybyraım Almaty q. «Mektep» 2011 j.
Qamtylatyn modýlder:
1 - modýl oqytý men oqýdaǵy jańa tásil (yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý, toptyq jumys), 2 - modýl STO (blým taksonomıasy, taldaý, ESSE, izdený jumysy, RAFT strategıasy, Sinkuein) 3 - modýl baǵalaý (top basshysy oqýshylardy baǵalaýy ), 4 – modýl (AKT paıdalaný (ınterbelsendi taqtany qoldaný) 6 modýl oqýshylardyń jas erekshelikterine sáıkes oqytý jáne oqý(úlestirmeli paraqshalarmen jumys, oqýlyqpen jumys) 7 modýl kóshbasshylyq (topty basqarý jáne barlyq sabaqtarda belsendilikpen qatysyp otyrý) 5 modýl talantty jáne daryndy balalardy oqytý(izdený jumysy, joba qorǵaý)
Resýrstar: ınternetten alynǵan derekti fılm, sýretter toptamasy
Qadamdar:
1. Synyptyń yntymaqtastyq atmosferasyn qurý, oqýshylardy topqa bólý;
2. Ótken taqyrypqa sholý, úıge berilgen tapsyrmany tekserý;
3. Ózin sabaqqa beıimdeý, asosıasıalyq qatar qurý;
4. Shyǵarmashylyq úrdiske kirý, taqyrypty qyzyqtyrý. “Maǵjan týraly derekti fılm” tamashalaý;
5. Jańa taqyrypqa baılanysty oqýshynyń daıyndap kelgen jobasyn tyńdaý;
6. Sergitý sáti: Maǵjannyń «Sen sulý» ánin tyńdaý. Balalar ózderi biletin óleńderin jatqa aıtady;
7. Toptaǵy balalar Maǵjannyń ómiri men shyǵarmashylyǵynan alǵan bilimderin poster qaǵazy arqyly qorǵaıdy;
8. Oqýlyqpen jumys. Aqynnyń óleńderin mánerlep oqý, taldaý(ınterbelsendi taqtada oryndaý)
9. RAFT strategıasy arqyly ár top óz oıyn jazady;
10. Sinkuein strategıasy arqyly Maǵjanǵa arnap bes joldy óleń shyǵarady.
Muǵalimniń is - áreketi:
1. Oqýshylardy sabaqqa jumyldyrý, oqý jaǵdaıyn týǵyzý;
2. Topqa bólý, erejesimen tanystyrý, basshy taǵaıyndaý;
3. Jańa sabaqty derekti fılmmen ushtastyrý;
4. Oryndalatyn tapsyrmalardyń barysyn túsindirý;
5. Toptyq tapsyrmalar berý arqyly oqýshy oıyna oı salý, pikir aıtýǵa jeteleý;
6. Qabyldanǵan jańa bilimdi saralaı, taldaı bilýge baǵyttaý.
Oqýshynyń is - áreketi:
1. Ótken taqyrypty sholýda alǵan bilimderin kórsetý;
2. Maǵjan Jumabaevtyń ómiri týraly fılm kórý;
3. Negizgi máseleni, jańa bilimniń túıindi dánderin bólip ala bilý, bilimdi shyǵarmashylyq jolmen tájirıbede qoldaný;
4. Topta birlesip jumys jasaý, túsinisý, bir - birlerimen aqyldasý, oı bólisý;
5. Óz betimen shyǵarmashylyq jumys júrgizý, izdeniske daǵdylaný, jańalyq ashýǵa talpyný, oıyn dáleldeý;
6. Oqyǵandy túsiný nemese oqyǵanyn óz oıymen ári qaraı órbitý;
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi: synyptyń yntymaqtastyq atmosferasyn «Syn esimdi qos» dep atalatyn trenıń arqyly quraımyz.
Úı tapsyrmasyn tekserý
Muǵalimniń kirispe sózi: Balalar ótken sabaqta biz sizdermen Sáken Seıfýllınniń Kókshetaý poemasyn ótken bolatynbyz, sol shyǵarmadaǵy berilgen taraýlardyń bireýinen úzindi jattaýǵa berilgen bolatyn jáne óz týǵan ólkeleriniń tarıhı shejirelerin aıta ketip, tabıǵat kórinisin baıandap, shaǵyn ESSE jazyp kelýge bergenmin.
Úı jumysyn suraýda «Kókshetaý» poemasy sholý jasaý
«Kókshetaý» poemasy boıynsha juldyzdar álemi:
1.«Kókshetaý» poemasy qaı jyly jazyldy?
2. Ol qandaı poema?
3. Poemanyń «Oqjetpes» taraýynda taýdyń záýlim ekenin tanytatyn sózder men sóz tirkesterin kim taýyp oqıdy?
4. Portret degenimiz ne?
5. Aqyn sýretteýindegi qalmaq qyzy qandaı?
6. Adaqty poemada qalaı sýretteıdi?
Jańa sabaq:
- Al, endi oqýshylar, búgingi sabaǵymyzǵa nazar aýdaralyq.
Arystanmyn, aıbatyma kim shydar?
Jolbaryspyn, maǵan qarsy kim turar?
Kókte – bult, jerde – jelmin gýlegen,
Jer erkesi – jeldiń jónin kim surar?-
- Bul óleń joldarynyń avtory kim, qane, esimizge túsireıik.
- Maǵjan Jumabaev.
- Endeshe, búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby Maǵjan Jumabaev ómiri, shyǵarmashylyǵy.
- Maǵjan kim?
Maǵjan: Prozashy, Aýdarmashy, Aqyn Abaıdyń izbasary, Lırık, Bes arystyń biri
- Óte jaqsy, Maǵjannyń qandaı óleńderin bilemiz?
-«Túrkistan», «Sorly qazaq», «Qazaǵym», «Kúz», «Tolqyn», «Ot», t. b.
- Endeshe, oqýshylar, men senderge Maǵjan Jumabaev ómir joly men shyǵarmashylyǵymen tolyǵyraq tanystyryp óteıin.
Oqýshylarǵa Maǵjannyń ómiri jaıly derekti fılmdi kórsetý. (blým taksanomıasy arqyly oqýshylardyń oılaryn órbitý, alǵan bilimderin bekitý)
Oqýshy ózi daıyndap kelgen jobasyn qorǵaıdy.
Poezıa sáti.
Maǵjannyń sózine jazylǵan “Sen sulý”ánin tyńdaý
Balalar ózderi biletin Maǵjannyń óleńderin jatqa aıtady.
Toptyq jumys: Maǵjannyń ómiri men shyǵarmashylyǵynan alǵan bilimderin poster qaǵazy arqyly qorǵaıdy.
Oqýlyqpen jumys.
- Aqyn óleńderimen tanystyrý. Mánerlep oqý.
- «Saǵyndym» óleńine satylaı keshendi taldaý. ( Taqtaǵa shyǵyp oryndatý)
- Kórkemdegish quraldaryn tabý.( teńeý, epıtet, metafora)
«Saǵyndym» óleńine satylaı keshendi taldaý elementterin engizý.
Taqyryby: eline, jerine, anasyna degen saǵynysh.
Ideıasy: Shyndyq ómir kórinisterin sýretteı erkindikti, bostandyqty baǵalaý.
Shýmaq – aıaqtalǵan sıntaksıstik birtutas oıdy bildiredi. 6 shýmaqty óleń.
Tarmaq – óleńniń ár joly. 4 tarmaqty.
Býnaq – belgili bir daýys yrǵaǵymen bólinýi. 3 býnaqty
Uıqas. Qara óleń uıqasy. a - a - b - a
Ádebı teorıalyq uǵymdar. Teńeýler bar.
Túsindirme sózdik. Abaqty – túrme, aýyr ıis – jaman ıis, júırik jel – qatty jel.
Óleńniń negizgi túıini. Týǵan jerge, týǵan tabıǵatqa, týysqan - baýyrǵa degen mahabbat.
Ádebıet teorıasy: Adamnyń kóńil - kúıin, júrek sezimin, kúıingenin, súıingenin, ishki jan syryn jyrlaıtyn óleń – lırıkalyq óleń dep atalady. Lırıkanyń bas keıipkeri – aqynnyń ózi.
Lırıkanyń bir úlgisi – Maǵjannyń óleńderi. “Maǵjan óleńderi ókindiredi, muńaıtady, jylatady, aıatqyzady, esirketedi, jiger beredi”
Birinshi top RAFT strategıasy arqyly Maǵjannyń obrazyna enip, birinshi jaqta anasyna saǵynysh taqyrybynda shaǵyn hat joldaýyn jazady.
Ekinshi top osy ádispen dostaryna saǵynysh taqyrybynda shaǵyn hat joldaýyn jazady.
Sinkuein strategıasy Maǵjanǵa bes joldy óleń arnaý.
Qorytyndylaý.
- Oqýshylar, Maǵjan aqyn ustazy uly Abaı ekeýi de bir máýeli báıterekteı. Qane, bárimiz qosylyp Abaıdyń bir ánimen sabaǵymyzdy aıaqtaıyq.
Baǵalaý: top basshylary top múshelerin baǵalaıdy, qorytyndy baǵasyn muǵalim qoıady.
Úıge tapsyrma.
- M. Jumabaevtyń qalaǵan óleńin jattap kelý.
ESSE jazý: «Maǵjan - óz zamanynyń syrshyl aqyny».
You Might Also Like
-
Mysaldy oqytýda qoldanatyn tıimdi ádis - tásilder
