Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 4 apta buryn)
Mamandyq

Qazirge kezde mamandyq tańdaý asa ońaıǵa túspeıde. Bireýi dáriger, bireýi kasır, bireýi satýshy, endi taǵy bireýi mashınıst bolýdy armandaıdy. Ár adam ózine unaıtyn mamandyqty tańdaý qajet, sebebi ol jumys ózińe unamasa, jumysqa degen eshqandaıda qyzyǵýshylyq bolmaıdy.Úlken bir maman ıesi ataný úshin adam kóp bilim alyp talpyný qajet. Qazirgi tańda ondaı adamdar joqtyń qasy árıne kópke topyraq shashpaımyn oqyp alǵa umtylatyndar da az emes. Sondaı-aq ár adamnyń mamandyǵyna degen súıispenshiligi bolýy tıis. Sonda ǵana jumysqa degen qushtarlyq, qulshynys arta túsedi. Ár bir adamǵa ózine qajetti mamandyǵyn tabý ońaı is emes ol úshin kóptep at salysý kerek. Bul jaǵdaıda ata-ananyń, dostardyń, týystardyń,muǵalimderdiń kómegi demeý bola  alady. «Adam óz ómirine eki nárseni tańdaýda qatelespeýi kerek: bireýi –jar tańdaý, ekinshisi –mamandyq tańdaý» dep M.Maqataev atamyz aıtqandaı, mamandyq tańdaý – jasóspirim kezdegi adam ómirindegi eń mańyzdy sheshimderdiń biri. Mynaý kóp salaly ómirde mamandyqtyń túri kóp. Árıne tańdaý jasaý ońaı emes. Eń bastysy –adam eńbekke qabiletti, zeıindi bolýy qajet jáne onyń mamandyǵy ózi ósken ortaǵa mańyzdy, baǵaly úles qosatyndyı bolýy shart. Adam eńbeginen qýanyshyn taba bilse, boıyna jańa kúsh qosylyp, eńbekke degen shabyty arta túsedi. Zor yqylas, shabytpen istegen is –tabys bıigine jetkizetin qanat. Abaı atamyz aıtqandaı: «Nege arnalsań , sony iste» dep, qashanda adam ómirden ornyn óz tańdaýymen tapqan jón. Óziniń suranysyn, qyzyǵýshylyǵyn joımaǵan keń taraǵan mamandyqtarǵa  dáriger, muǵalim jáne qurylysshy mamdyqtaryn atap ótýge bolady. Al, ózekti mamadyqtar qataryna joǵarǵy tehnologıa, baılanys, komýnıkasıa, áleýmettik orta, ekonomıkany basqarý mamdyqtary jatady. Qoǵamnyń damýyna  bizdiń óńirde, qazba  baılyqtaryn ıgeretin mamandyq  ıeleri qajet.Alǵashqy kezde bizdiń oıymyzda  «Qoǵamǵa, adamdarǵa paıdasyn tıgizetin mamandyqty qalaı tańdaýǵa bolady?» degen suraq boldy. Biraq árkim ózi unatqan mamandyǵyna oqýǵa túsedi. Al óz erkimen túspeıtinder menim oıymsha óte kem. Ókinishke oraı, biz balalardyń tańdaýynyń aqylmen emes,bireýdiń sózine ere otyryp, nemese ata –anasynyń yqpalymen «qaı jerge oqýǵa túsý ońaı» degen kózqarastarmen bolyp jatqanyn baıqaımyz. Adam óziniń bolashaq kásibine ártúrli joldar men keledi. Bireýler úshin –ol oıǵa alǵan armannyń oryndalýy, otbasy dástúrin jalǵastyrý, kelesi bireýler úshin –jańalyqqa, derbestikke  talpynys, úshinshi bireýlerge –áıteýir bir mamandyq alý kerek bolǵan soń t.b.Mamandyq tańdaýda eń bir mán beretin qasıet – ol minez –qulyq. Adam balasy mamandyq tańdaýda sol mamandyqtyń minezgede sáıkes kelýi mindetti dep oılaımyn. Minez tańdaǵan salaǵa úılesse, jumys babynda da úlken jetistikterge jeteleıtini anyq.

Men dáriger mamandyǵyn tańdadym. Bul mamandyqqa shydamdylyq, shynshyldyq, tózimdilik t.b minez qulyqtar qajet.Bul mamandyq asa jaýapkershilikti qajet etedi.Kishkentaıymnan dáriger mamandyǵyna qyzyǵatynmyn. Sol qyzyǵýshylyq áli de bar. Aq halatty abzal jandar adam ómirin arashalap qalýy tıis, bul tipti qıyn jumys bolyp tabylady. Árıne úlken maman ıesi bolý úshin kóp izdenip, kóp talpynys jasaýǵa tyrysamyn.

Úlken maman ıeleri bolý óz qolymyzda ekeni sózsiz. Jáne de bul egemendi elimizdiń bolashaǵyna yqpal etýge kómektesedi.

Myrzabergenova Fılodelfıa


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama