InfoHub Logo

«Qosh, mahabbat!»

«Kádimgi aqyn Múqaǵalı prozashy da bolǵan ba?» — dep, aqynnyń «Qosh, mahabbat!» atty qara sózben jazylǵan jınaǵyn qolyna alǵandar tańdanýy da múmkin. Aty-shýly qara sóz sheberleriniń kóbi derlik tvorchestvo degen saltanatty saraıdyń qaqpasyn alǵashqyda óleńimen tyqyldatqan ǵoı.

Al, Muqaǵalı bolsa, «Darıǵa-júrek», «Ómir-dastan», «Ómir-ózenge» bara jatqan jolynda qasıetti qara sózdiń aýylyna tústene ketken sekildi. Maǵan osyndaı áser qaldyrdy. Men Muqaǵalıdyń tiri kezinde onyń ár-jerde basylǵan áńgime-maqalalaryn oqymappyn. Kóńil bólmeppin... Endi qaıtyp kelmeıtinine kózimiz jetkende ǵana alasuryp joqtap, moıyndaıtyn ádetimiz bar emes pe?!

Sońynda joqtaıtyn urpaǵy barlar ǵana ulylar sanatyna qosyla alady. Endi, mine, aqynnyń qalamynan shyqqan ár sóz, ár sóılemine úńile qarap, ózimizshe oı túıindeýge, ózimizshe túsinýge tyrysatyn kezeńge biz de jettik.

Sonymen, qolymyzda «Qosh, mahabbat!» — Muqaǵalı Maqataevtyń qalamynan ár jyldarda ómirge kelgen qara sózben jazylǵan týyndylar.

Maǵan bir oqyrman: «Óleńi bir basqa, ózi bir basqa aqyndar kóbeıip ketti», — degeni bar. Al Muqaǵalı syndy aqyn jaıly bulaı aıtýǵa eshkimniń de ary barmas edi. Óıtkeni ár óleńniń ár jolynan, árbir uıqas-yrǵaǵynan kózińdi birden qaımyqtyryp ashtyrmaıtyn aınaǵa shaǵylysqan sáýledeı shyndyq jarqyraıdy. Bul kitaptaǵy proza tilimen jazylǵan árbir úzik syrdan da sol aqyn Muqaǵalıdyń Hantáńiriniń shyńyndaǵy kireýke túspegen qardaı jan nıeti, Shalkódeniń saıyna asyp-tasyp ańǵal qulaǵan bulaqtaı saıran sezimi birden júregińdi baýrap alady.

Kitaptyń betashary — «Qulpytas» áńgime, novela, tipti esse de bolatyndaı. Qala tirligine, úırenbegen, ádilet soqpaǵymen ǵana júrip ótem degen Smaǵuldaı muǵalimniń áldekimderdiń alaıǵan kózinen dińkelegen sharasyz keıpi, jataǵan kóringenmen bala janynyń saıasyndaı aýyldaǵy mektebi — bári-bári kishkentaı Zıashqa tramvaıy sartyldaǵan, múgedek qarıany «bıleti joq» dep túsirip jibergen qatygez kondýktorly qalanyń ý-shý ómirine qarama-qaıshydaı kórinedi. Jáne bul keremet tabıǵı, nanymdy shyqqany sondaı, kishkene qyzdyń saǵynyshyna ilesip, óziń de dala kezip qaıran aýyl qaıdasyń dep tartyp ketkiń keledi. Osy áńgimede úlkenderdiń — ómirdi qurap turǵan adamdardyń — túsiniksiz, oǵash qylyqtary, tirshilikke tán qaıshylyqtar men qaqtyǵystar, osyndaı ortada, sıvılızasıa besigi — qalada, aýyl adamynyń psıhologıasyna túsetin salmaq, sodan jan álemine tarshylyq pen qytymyrlyq ený tragedıasy sheber kórsetiledi. Jańa Ortaǵa — qalaǵa kóship kelgeli Zıashtyń anasy ashýshań, tyrysqaq bolyp ketkeni, «samaı shashy úkiniń júnindeı qobyraǵan momaqan ájeniń (bolashaq jazýshynyń anasy) esep shyǵara almaı otyrǵan oqýshydaı, balasy men kelinine kezekpe-kezek jaýtańdaı qaraǵan beınesi tup-týra kóz aldyńda tura qalady. Aýylyn ańsap, «jazýshy bolam» dep qalaǵa kóship kelgen ákesiniń qylyǵyna túsine almaı, mektepke tompańdap bara jatqan kishkene qyzdy mashına qaǵyp, qaza tabýy júregińdi shymyrlata, syzdata otyryp, kóp oılarǵa meńzeıdi. «Qulpytasty» oqyǵanda aqynnyń «Maıgúlge» óleńi esińe birden túsedi. Qazirgi orys sovet jazýshysy, orys kórkemsóziniń kórnekti sheberi Valentın Raspýtınniń «Fransýz tiliniń sabaqtary» atty shyǵarmasyn oqyǵanda dál osyndaı qaıran qalyp, dál osylaı súısingen edim.

«Marýsányń taýy» da sýretke toly. Prozalyq shyǵarmanyń tórt aıaǵy teń basýy úshin negizderdiń biri osyndaı sýret bolsa kerek. Qazaq arasyna sińip ketken orystar qaı jerde de kezdesedi ǵoı. Taǵy da sol óz aýylyńdaǵy «qazaqshaǵa sýdaı — orys degen aty bolmasa, qazaǵyńnan artyq» dep búkil aýyl súısinetin orys semásy eles beredi. Jańalyqtyń bári op-ońaı kelmeıtinin, ádildik saltanaty úshin qurbandyqtar qajet ekenin táptishtep túsindirmeı-aq, Saǵı aqsaqaldyń áńgimesi arqyly oıly oqyrman ózindik pikir-túıinge keleri sózsiz. Aýyl balasy, qazaq Saǵıdyń ulty basqa, biraq ózine keremet unaıtyn Marýsáǵa degen súıispenshilik lúpili, aıtylmaı qalǵan sezim, jas keńes ókimetiniń jaýlarynyń qolynan jazataıym qaza tapqan sol qyzǵa degen mahabbaty osynaý shalqar dala, aqıyq taýlardyń tirligindeı máńgilik sekildi. Osy áńgime búgin biz kóp aıtyp, aýzymyzdan tastamaı júrgen halyqtar arasyndaǵy dostyq, baýyrlastyq máseleleri tóńireginde de úlken oı salar shyǵarma der edim. Eki sóziniń birin oryssha aıtyp, sony meılinshe «mádenıettilik» dep uǵatyn shofer men stýdenttiń kórgendiligi «Marýsá taýyn» ıesiz qaldyrmaýdy nıet etip, sol mańǵa qystaý salyp qoı baqqan Saǵı aqsaqaldyń sharasynan asyp-tógilmeı-aq tereńine súńgitetin sezim saıasymen salystyrǵanda teńizdiń janyndaǵy tamshydaı.

Sózimizdiń basynda Muqaǵalı shyǵarmalarynyń qaı-qaısysynda bolmasyn, aqyn júreginiń lúpili kórinip tur dedik, «Ózgermepti» degen áńgimesi de osy oıdy dáleldeıdi. Jas urpaqty tárbıeleý quqyna ıe bolyp, muǵalimdik tuǵyryna otyrǵan Áben ne adamdyq, ne adaldyq qasıeti joq, óz qarnynyń ash-toqtyǵymen búkil álem tynysyn ólsheıtik toǵyshar qalpynda kóz aldyńda tura qalady. Áńgimeniń epıgrafy retinde «Oqytýshy barlyǵyn da bilý kerek qoı, ákem-aý, barlyǵyn da», — degen A.P. Chehovtyń sózin alýy da tekten-tek emes. Osynyń ózinen avtordyń neden jıirkenip, neden titiregenin aıqyn kórýge bolady. «Áje» degen taqyrypqa biriktirilgen úzik syrlar men «Qos qarlyǵash» áńgimesiniń aıtar oıy sabaqtas jatyr.

Jalpy Maqataev tvorchestvosynda qazaq uǵymyndaǵy qasıetti Ana obrazy, sol halyq túsinigindegi bolmys, bitimimen aqyl, parasatymen eles beredi.

Kelinshegi men kishkene perzenti Málikti, anasy Jamashty aýylda qaldyryp, jańa semá qurǵan sýretshi jigit Manastyń syıdań beınesi ózi oqıǵaǵa qatynaspaı-aq shyǵarmanyń ón boıynda qatynasyp otyrady. Aýyldaǵy shofer Áshirdiń birge ósip, mektepte birge oqyǵan Zıashqa degen mahabbaty de sendiredi. Jamash ananyń kelini men nemeresine degen sezimi tipti óz ulyna degen mahabbatynan da basym. Jáne bul qazaq psıhologıasy úshin tańdanarlyq qubylys emes. Dál osyndaı qasiret basqa túskende eki ottyń arasynda qalatyn ananyń jaı kúıi Muqaǵalı qalamynan taǵy da nanymdy shyqqan. Sebebi, Maqataev ózi senbeıtin nársege ózgeni sendirem dep qyzyl terge túsetin sýretker emes ekendigi belgili.

Osy kitaptaǵy sharttylyq nyshandary bar shyǵarma — «Qosh, mahabbat!». Avtor drama dep atapty. Stýdenttik ómir, jastyq shaq, alaý sezim belgisindeı osy shyǵarmadaǵy Aıbar men Aıshanyń, Baný men Baǵdattyń, Asannyń arasyndagy mahabbat shyrǵalańy — osynyń bárinen avtordyń aıtar sózi, kúnde bastan keshirip júrgen ómirdiń tartysty tustarynda qandaı tujyrymǵa toqtary aıqyn kórinedi. Taǵy da zulymdyq pen ańǵaldyqtyń, arsyzdyq pen adaldyqtyń zańdy jalǵasyndaı avtordyń pozısıasy ár óleńinde shyndyq saltanaty dep janusharǵan Muqaǵalı-aqynnyń pozısıasymen birdeı. Iá, Muqaǵalı prozalyq týyndylarynda da, poezıasyndaǵy sekildi, basqasha bola almapty. Ólimnen basqa eshnárse ajyratpaıdy degen Banýdyń Baǵdatqa degen adal sezimi tirliktiń buralań soqpaqtarymen buryla kelip, basqa arnaǵa quıǵanda, qınalasyń, qınala otyryp nanasyń.

Ómirdiń ózindeı ótkinshi adamzattyń baıansyz sezimi-aı dep únsiz moıyp, moıyndaısyń. Osy tusta da dúnıedegi barlyq qara bulttar shýaqqa ǵana, shapaǵatqa ǵana toǵyssa dep kóksegen aqynnyń appaq armanyn, óziniń kórkem qıalymen ıip ákelip, Banýdyń da, Baǵdattyń da, onyń jan joldasy Aıbardyń da janyna kirbiń tússe de, eń sońynda ertegideı jarasym tapqyzǵan «baqytty» túıinnen kóremiz. «Eı, adamdar, at quıryǵyn úzispeı, kelisim, jarasym tapsańdarshy, mynaý jerdiń ústindegi az kúndik ǵumyrda tatýlyqtan asqan tabıǵat úılesimi bar ma?!» — degen Muqaǵalıdyń jan daýysy estilgendeı áser qalady.

Árıne, bul shyǵarma dramatýrgıanyń shyrǵalańdy zańdylyqtarynan tys jatýy da múmkin. Bylaı qarasań, kózge uryp, kórermendi ornynan ushyp tura kelgizer tartystar da joq. Alaıda munda ómirdiń óz beder-órnegi bar. Úlken matanyń shetinen kishkene ǵana bólshegin-bir jamaýdy qıyp ne jyrtyp alsań, kólemi kishkentaı bolǵanmen álgi matanyń bar qasıeti sol jamaýda da qalady ǵoı. «Qosh, mahabbat!» — mine, osyndaı ómir-álemniń bir kishkene úzindisindeı. Bul shyǵarma qazaq dramatýrgıasy tarıhyndaǵy kesek týyndy bolmaǵanmen, óne boıyndaǵy shynshyl rýhymen — Muqaǵalı rýhymen qundy.

«Jyl qustary» — osy kitaptaǵy kólemi jaǵynan da, qamtıtyn oqıǵasy jaǵynan da úlken shyǵarma. Muqaǵalı — halyqtyń tarıhyn, búgingi zamannyń keshegi kórinisin bilip ósýge oqyrmanyn baýlıtyn sýretker. «Sen búginińdi súı — ol keshegi babalaryńnyń qanymen kelgen» degen sekildi «anaý aspanda qyran samǵap barady, mine, aıaǵyńnyń astynda jylan jorǵalap barady — jylandaı bolma, qyrandaı bol!» — deıtin jalań aqyl aıtpaıdy. Sezimimen sýret salady. Ótken kúnderdiń sýretin. Sol arqyly oıdan jyraqtap bara jatqan oqyrmandy oılaýǵa meńzeıdi. Oı men sózdiń eline jeteleıdi. Jańa ómirdiń — shyndyq saltanatynyń jolynda qurban bolǵandardsh rýhyn qasterleýge shaqyrady.

Muqaǵalı Maqataev poezıa týraly syn-maqalalardy kóp jazǵan aqyn emes. Onyń kózi tirisinde talaılardyń aýzyn ashtyryp, kózin jumǵyzdyq dep júrgen aqyndar bolǵan, olar áli de bar, ıaǵnı, tańdana, tabyna qalǵan sátterde Muqaǵalı da júrekten shyqqan oıyn sózben órnekteýge ábden múmkindigi bolǵan. Biraq ol maqalalardy kóp qaldyrmapty. Degenmen ilgerirekte ádebı jyl qorytyndysynda poezıa týraly jasaǵan bir-eki baıandamasy, odan bólek Oljas Súleımenov, Erkesh Ibrahım, Qadyr Myrzalıev týraly shaǵyn maqalalary ańǵartady. Ásirese, Qadyr poezıasy jaıly qýanyshyn, júrekjardy oı-tolǵamdaryn jaıyp salǵan «Sezim naızaǵaıy» maqalasy tereńdigimen, shynaıy, búkpesiz aıtylǵan oılarymen qundy jáne Q.Myrzalıev tvorchestvosyn birde sybap, birde madaqtap, áli kúnge toqaılasa almaı kele jatqan synshylar pikirleriniń, maqalalarynyń bárinen óreli tur!

Muqaǵalı Maqataev — qazaq tarıhyndaǵy eń oqyrmany kóp, qalyń halyq basty janashyry bolǵan sýretker. Ol eń aldymen aqyn. Qazaq jyrynyń qudireti.

«Qosh, mahabbat!» — sol jyr qudiretiniń qarasózben jazylǵan oı órnekteri. Túıin, tujyrymdary. Maqataev — úlkendi-kishili prozalyq týyndylarynda da sol aqyn Maqataev kúıinde qalǵan. Ónerdiń bıiktigi men adam bıiktiginiń tutastyǵyn, jarasymyn izdegen oıly oqyrman úshin keregi de sol bolsa kerek.

1989.

---