InfoHub Logo

Mektep jasyna deıingi balalardy aqyl - oı tárbıesi arqyly derbestikke tárbıeleý.

Mektepke deıingi kezeńdegi tárbıe - adam qalyptasýynyń alǵashqy baspaldaǵy. Bul balanyń áserlengish, eliktegish, oılaýdy, sóıleýdi meńgerýimen alǵash ret bóten ortaǵa beıimdelýimen sıpattalatyn kezeń Mektep jasyna deıingi tárbıeniń negizi bes jasqa deıin qalanady.
«Bes jasqa deıin júrgizilgen barlyq tárbıe isińiz - búkil prosesiniń toqsan prosenti», - dep Júsip Balasaǵunı balalyq kezeńdegi tárbıeniń mańyzyn anyq kórsetken.
Balanyń aqyl - oıyn júıeleý, oılaý qabiletin jetildirý, dáldikke úıretý shyndyqqa tárbıeleý maqsatynda, saýattylyqqa baýlý - búgingi kún talaby.

Mektep jasyna deıingi balany damytatyn, ósiretin ári tárbıeleıtin de negizgi is - áreketi - oıyn.
Oıyn arqyly bala ózin qorshaǵan ortamen, tabıǵatpen, qoǵamdyq qubylystarymen, adamdarmen, olardyń eńbegimen, qarym - qatynastarymen tanysady.
Belgili pedagog A. S. Makarenko balanyń ómirindegi oıynnyń atqaratyn qyzmeti týraly; ''Úlkender úshin jumystyń, qyzmettiń mańyzy qandaı bolsa, balalar úshin oıynnyń mańyzy sondaı bolady - degen; ''

Biz balalardyń oınaı júrip, anasynyń, ákesiniń barlyq mamandyq ıeleriniń qyzmetterin atqaryp júretinin baıqaımyz. Mektepke deıingi kezeń biz túsingendeı ómirdiń tek alańsyz kezeńi ǵana emes, eresekterge olar tek kıimi bútin, qarny toq bolsa oınap - kúlýdi biletin sıaqty kórinedi.

Barlap qarasaq balalar ómirinde de eresekter ómirindegideı kúrdeli, kúrmeýi qıyn, keıde tipti sheshilmeıtin problemalar kóp jáne olar balalardy renjýge, qapalanýǵa májbúr etedi. Qıynshylyqtarmen kúresýge, jeńe bilýge, qýanýǵa úıretedi.
- Túrli - tústi tekshelerden úıdi qalaı salý kerek?
- Oıynshyqtardy ózara qalaı bólisemiz?- degen bolmashy suraqtardy ózderi olar eresekter she talqylap jatady.

Sonymen mektepke deıingi kezeń – balanyń jeke tulǵa bolyp ózin - ózi sezinýiniń alǵashqy satysy demek adamgershilik aqyl – oı jáne basqa da qasıetteriniń eń mańyzdy kezeńi. Balanyń mádenıetti sóıleı bilýi úı ishinde, balabaqshada, otbasynda alǵan bilim tárbıesine baılanysty. Bizdiń basty mindetimiz balany jan - jaqty damyta otyryp tilin damytý. Sózdik qorlaryn baıytýmen qatar este saqtaý qabiletterin arttyrý.

Balanyń ana tilinde taza erkin sóıleýin mektepke deıingi kezeńde meńgertýge tıispiz.
Uly pedagog K. D. Ýshınskıı:”Kimde kim balanyń til qabiletin damytqysy kelse, eń aldymen onyń oı - órisin qabiletin damytýy tıis “- degen. Árbir uıymdastyrylǵan oqý is - áreketterin ótkizýde tárbıeshiniń shyǵarmashylyǵy, ádis - tásilderi tıimdi paıdalanýy, oqý is - áreketin túrlendirip uıymdastyrýda oıyndardy maqal - mátelderdi, jumbaqtardy qoldanýy balalardyń qıalyn sharyqtatady. Bilimdi meńgertý ústinde balanyń oılaý qabileti ushtasady.

Kishkentaı balalar tez eliktegish jan - jaǵyna alańdaǵysh keledi. Sózdi mánerlep aıtýda bolsyn, balalar tárbıeshige, úlkenderge elikteıdi. Til damytý, Kórkem ádebıet oqý is - áreketterin oıyn arqyly ótkizý adamgershilik minez – qulyqty qalyptastyrýǵa yqpal etedi. Sálemdesýge baýlý, dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleýge beıimdeıdi. Men óz tájirıbemde balalar tilin damytýda, oı - órisin keńeıtý maqsatynda myna jobalardy negizge ala otyryp jumys jasaýdamyn.

- Tildi durys meńgerý;
- Aýyz eki sóıleı bilý;
- Kórkemsóz úlgilerin úıretý jáne ıgergen bilimderin qoldana bilý;
- Sózdik qoryn molaıtý;
- Dybystardy anyq aıtýǵa úıretý
Osy jobalardy meńgergen bala mektep tabaldyryǵyn attaýǵa emin - erkin sóıleı alatyn deńgeıge jetedi.

Mektep j. d. bala kózben kórip tanyǵan zatty durys qabyldap, elestete alady. Sondyqtan balamen sóıleskende, ádebı shyǵarmalardy oqyǵanda olarǵa sýrettep kórsetip áńgimeleý óte áserli bolmaq. Shyǵarma mazmunyna nemese balalardyń is - áreketine ómir men tabıǵat qubylysyna arnalǵan kórkem sýretter balanyń sana sezimine, júıeli sóıleýine áser etedi. Ómir qubylysyn naqty kórip tanýǵa jol ashady.

Mektep jasyna deıingi bala kózben kórip, tanyǵan zattardy durys qabyl, elestete alady. Sondyqtan balamen sóıleskende, ádebı shyǵarmalardy oqyǵanda, olarǵa sýretter kórsetip, áńgimelesý áserli bolmaq. Shyǵarma mazmunyna nemese balalardyń is - áreketine, ómir tabıǵat qubylysyna arnalǵan kórkem sýretter balanyń sana - sezimine, júıeli sóıleýge áser etedi. Ómir qubylysyn naqty kórip tanýǵa jol ashady.

Bala oqyǵan áńgime, ertegi mazmunyn sýret arqyly tez qabyldap túsinedi. Sondyqtan ertegi, áńgimelerdiń sýreti aıqyn, shyǵarma mazmunyna saı bolýyn eskergen jón. Balanyń tilin, sana - sezimin jetildirý, estetıkalyq talǵamyn baıytýda teledıdar arqyly beriletin múltıplıkasıalyq fılmderdi kórsetip áńgimelesý, oqylǵan shyǵarmaǵa baılanysty dıafılmder, kompúter qoldaný paıdaly.

Balaǵa dıafılm nemese teledıdardan ár túrli qyzyqty kórsetilimderdi kórsetý qazirgi zamanda óte qajet. Bala teledıdar kórip otyrǵanda jan - jaǵyndaǵylar daýystap sóılep, áńgimelesý bolmaýyn eskergen jón. Kórip ne tyńdap otyrǵanda bala jaqsy túsinip, qabyldaıtyn bolýy kerek. Sonymen birge baladan alǵan áserin aıtyp berýge úıretip otyrý qajet.
Búgingi kún talaby – balanyń aqyl - oıyn damytý, oılaý qabiletin jetildirý, ózindik iskerlik qasıetterin qalyptastyrý, zaman talabyna saı oıy júırik etip tárbıeleý.

Bilim berý júıesiniń barlyq satylarynyń aldynda turǵan kókeıkesti máseleleriniń biri – bilim sapasyn arttyrý, onyń ádistemesin jetildirý, jas urpaqtyń tulǵalyq oılaýyn damytý bolyp tabylady.

Zaman talabyna saı jas urpaq tárbıeleýde mektepke deıingi bala tárbıesimen aınalysatyn qyzmetkerler, tárbıeshilerge jaýapty mindet júkteledi. Bul mindetti keń baıtaq respýblıkamyzdyń barlyq mektepke deıingi mekemelerde qyzmet atqaratyn mamandar abyroımen atqaryp keledi.