InfoHub Logo

Mektepaldy daıarlyq toptarynyń sóıleý qabiletterin damytý

Mektep jasyna deıingi balalardyń tilin damytý sóıleýge úıretý, daıarlyq topqa arnalǵan baǵdarlama mazmunyna sáıkes pedagogıkalyq – dıdaktıkalyq prınsıpterdi basshylyqqa alyp júrgiziledi. Daıarlyq toptaǵy balalar mektepte oqýǵa oı eńbegine daıyndalatyn bolǵandyqtan balanyń sózdik qoryn molaıtyp qana qoımaı, ár sózdiń maǵynasyn durys túsinip qoldana bilýge úıretý kózdeledi. Balalarǵa antonım kórkem sózderdi qoldana bilýge úıretýdi qamtıdy.
Til damytý sabaqtarynda sózdik qordy molaıtý til dybystaryn durys aıtýǵa úıretý, tildiń gramatıkalyq jaǵyn qalyptastyrýdy qamtıdy.

Muǵalim sabaq josparyn jasaǵanda sabaqtyń maqsatyn ótiletin materıaldyq sıpatyn eskere otyryp, árbir sabaqta tómendegideı 3 - 4 mindetti kórsetýge tıisti.
1. Sózdiń dybystyq jaǵyn meńgertý, dybystardy durys aıtýǵa tóseldirý.
2. Sózdik qordy molaıtý ( sóz sany 4 – 5-ten aspaýy tıis) úırengen sózderdi paıdalaný.
3. Baılanystyryp sóıleýge úıretý. Daıarlyq toptardaǵy til damytý sabaqtarynyń negizgi maqsaty – balardyń baılanystyra sóıleýin jetildirý.

Sózdik qordy baıytý - aınaladaǵy ómirmen tanystyrý. Shyǵarma oqý, esep, sýret t. b sabaqtary men til damytý kezinde júrgiziletin ár túrli jattyǵýlar barysynda da iske asyrylady.
Keıbir balardyń ásirese úıden kelgendikten sóz ishindegi keıbir dybystardyń aıtylýyn, artıkýlásıasyn durys qoldana bilmeıtini de kezdesedi. Ondaı balalardyń kópshiligi r, l, s, sh, z, j dybystaryn almastyryp aıtatyny baıqalady. Qatań, uıań, úndi dybystardy aıtýǵa qınalady. Sondyqtan daıarlyq topta sózdiń dybystyq jaǵyn qalyptastyrýdaǵy, eń aldymen sózdiń dybystalýyn durys aıtýdy jetildirýge únemi nazar aýdarylyp otyrýy tıis. Ol úshin sóz ishindegi dybystardy durys anyq aıtý, ún, daýys qarqynyn qalyptastyrý basty maqsat bolyp tabylady.

Sózdi durys estip, sóz dybystaryn ózgertpeı qaıtalaýǵa, sóıleskende asyp - saspaı ún yrǵaǵyn ózgerte otyryp, anyq, ashyq aıtýǵa úıretiledi. Sonymen qatar til múkistigi bar balarmen jek jumys isteýdi muqıat eskergen jón. Saýat ashý sabaqtarynda sózdiń dybystyq quramyna taldaý jasatý, oıyndar ótkizý. Mysaly «Telefon» oıyny. Daıarlyq toptaǵy oqýshylarǵa uqsas s - sh, z - j dybystaryn ajyrata bilýge jattyqtyrý. Atalǵan dybystarǵa jıi qatysatyn óleń, taqpaq, jańyltpash aıtqyzý.

Mysaly Taý dáý bolady, dáý taý bolady.
Bir top sózden tek qana s, sh, z estiletin sózdi tabý( sábiz, saǵyz, jalaý, júzim, júgeri) bastalatyn sózder oılap tabý. Áripke baılanysty jumaqtar sheshkizý
Janynda jazdyń shýaǵy,
Jańbyrmen júzin jýady.
Eki oraq pen bir taıaq
Belin birge býady.
Ol qandaı árip bolady?
Al zerdege salaıyq,
Bolady eken qaı árip? (J j)
Baqylaý jumysyn júrgizý. 13 - 14 sóz jatqa jazý. Sýrettiń atyn ózdiginen jazyp kórsetý bolyp tabylady. Osyndaı jumystardyń nátıjesi mektepaldy daıarlyq top balalarynyń sóıleý qabiletin damytary sózsiz.