Memlekettik rámizderi – ult maqtanyshy
Taqyryby: Memlekettik rámizderi – ult maqtanyshy
Maqsaty: Otan, Qazaqstan, týǵan jer týraly túsinikterin keńeıtý. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi týraly túsinikterin qalyptastyrý.
Oqýshylardy Otansúıgishtikke, adamgershilikke, Otanyna, halqyna adal qyzmet etýge, eliniń Týyn, Eltańbasyn, Ánuranyn qasterleýge, halqynyń tegin, tarıhyn bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: QR - nyń rámizderi, Prezıdent portreti
Barysy:
Júrgizýshi: Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi bizdiń «Memlekettik rámizder – ult maqtanyshy» atty tárbıe saǵatymyzdy ashyq dep jarıalaımyn.
Oqýshylar oryndarynan turyp, QR - nyń Ánuranyn oryndaıdy.
Nıkıta:
Batyrlyqtyń ýyzyna jaryǵan,
Er túrkini baıraǵynan tanyǵan
Ózi aqyn, ózi ánshi halyqta,
Kim aıta alar bolmaǵan dep Ánuran.
Bári bolǵan qarań syndy kóne
El belgi de, erlik ónerde.
Jahandaǵy eń jaýynger halyqta,
Kim senedi «Tý bolmady» degenge?
Bas bilgizip jer tarpyǵyn tarpańǵa,
Jasy turmaq shyǵady eken qarty ańǵa.
Qalaı onyń Eltańbasy bolmaıdy,
Túligine deıin salsa en - tańba.
Grektiń «gımn» sózi qazaqsha «uran», «uran salý» degen uǵymdy bildiredi. Basqa ulttar sekildi qazaq eliniń de árbir rý - taıpasynyń tańba belgileri, jalaýymen qatar, Ánurany da bolǵan. Eldi jaý shapqanda jer - jerdegi sarbazdardy jınaýǵa at shaptyryp, uran salady, habar beredi. Kezinde sarbazdarǵa rýh bergen, jaýǵa qarsy erlikpen kúrese bilýge jumyldyrǵan.
Tárbıeshi: Ánurannyń avtory kimder?
Alınur: Áni: Shámshi Qaldaıaqov
Sózi: Nursultan Nazarbaev, Jumekeń Nájimedenov: QR - nyń Ánuranynda adamǵa zor rýhanı áser etetin kúsh, óıtkeni Ánuranda halyqtyń, ulttyń, memlekettiń, eldiń birliginiń nyshany bar.
Júrgizýshi: Tý beıbit kezde qurmetpen saqtalyp, ol tek jaýgershilik kezde ǵana shyǵarylyp otyrǵan. Týdan aıyrylý - ólimmen teń bolǵan. Ózderimizge belgili qazaq jerine kóz tigýshiler az bolmaǵan. Sondaı bir qıyn - qystaý kezeńde uly dana babalarymyz Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı ordabasynda kezdeskennen keıin, Ábilhaıyr han úsh júzdiń basyn qosyp, Bógenbaı batyrǵa qazaqtyń týyn ustatqan eken. 1992 jyl 4 - maýsym - tarıhı kún. Sol kezde Respýblıka Joǵary Keńesi táýelsiz QR - nyń memlekettik Týy men Eltańbasyn bekitti. 1992 jyly maýsym aıynda tuńǵysh prezıdent N. Á. Nazarbaev ult Týyna taǵzym etti.
Ilá:
Búgingi kúni memlekettik týymyz Birikken Ulttar Uıymy ǵımarattarynyń aldynda ártúrli elderdegi elshilikterimizdiń mańdaıshalarynda jelbirep tur. Ony ǵaryshker, ushqyshymyz Talǵat Musabaev ǵarysh kemesimen zańǵar kókke kóterse, al álpınısterimiz 1995 jyly Everest shyńyna qadady jáne dene shynyqtyrý salasynda kóptegen sportshylar elimizdiń týyn kókke kótere jelbiretip, qýantyp jatqany da belgili.
Nıkıta: Tý ortasynda kún, onyń astynda qalyqtap ushqan qyran, Týdyń sabynyń tusynda ulttyq órnek naqyshtalǵan tik jolaq kóktep ótedi. Kún shuǵyla, qyran, órnek beınesi altyn tústes.
Ulyqpan:
QR Memlekettik Týy – tik tórtburyshty kógildir mata. Týdyń ortasynda shuǵylaly kún beınelengen. Onyń astynda qalyqtap ushqan qyran qus beınesi altyn tústi boıaýmen berilgen. Matanyń sol jaǵynda ulttyq órnek salynǵan tik jolaq bar Onda «qoshqar múıiz» dep atalatyn qazaqy órnek oıylǵan. Kún, kún shapaǵy, qyran, oıý – altyn tústes.
Týdyń eni - 1metr, uzyndyǵy – 2 metr. Zeńgir kók tús (túrkilik nanym – senim turǵysynan alǵanda – táńirlik tús)- degendi bildiredi. Jibek matanyń ortasyndaǵy 32 kún shapaǵy astyndaǵy qyran beınesinde ókimet bıligin pash etip, kóregendik pen keńdikti bildiredi
Án: «Kók týdyń jelbireýi»
Endi búgin ólgen Týym tirildi,
Ánuranym jalǵap aldy ǵumyrdy.
Bosaǵada qalyp ketken Eltańbam,
Baıaǵysha tórime kep ilindi.
Tárbıeshi: Egemendi elimiz jer álemindegi basqa memlekettermen terezesi teń órkenıetti, ol retinde óziniń Eltańbasy men Ánuranyn, Týy men Jalaýyn belgilep, osy bir qasıetti belgilerdiń mánin árbir urpaqtyń tereń túsinip, ádeptilik rásimderin oryndaý boryshymyz dep sanaýyn kózdeıdi.
Al, balalar, QR - nyń Eltańbasynda neler beınelengen?
Oqýshylar jaýaby: kún sáýlesi, kók aspan, shańyraq, juldyz, qanatty tulpar, bıdaı sabaqtary.
Tárbıeshi: Olar qandaı maǵynany bildiredi?
Lúba: Kók aspan – keńshiliktiń, tynyshtyq pen bıiktiktiń belgisi. Ashyq aspanǵa taraǵan kún sáýleleri sáýletti ómir sanatyn kórsetip turǵandaı, bıiktegi jaryq juldyz Otanymyzdyń juldyzy bıiktep, baqyt juldyzynan nur shashyp turǵanyn bildiredi.
Sýltan: Eltańbadaǵy altyn shańyraq Qazaqstannyń «qara shańyraq» degen qasıetti sózinen alynyp, shańyraq astyndaǵy halyqtar birligin talap etip, halyqtyń qasıetti shańyraǵy bıiktep, otbasyna kún ananyń jaryǵyn shashyp, baqyt juldyzynyń nuryn tógip tur.
Indıra: Qanatty tulpardyń balamalyq máni qazaqtyń ańyz - ertegisinen alynǵan. Ańyz boıynsha, qanatty tulparǵa mingen alyp batyr alty qat aspanǵa ushyp, jeti qat jer astyna túsip, halyqty qasiretten azat etken.
Ómir: Bıdaı sabaqtary – molshylyqtyń nyshany. Aspan ashyq, juldyzy jarqyraǵan, shańyraǵy bıik, jeńimpaz, molshylyq eliniń perzenti bolý.
Igor:
- QR - nyń Konstıtýsıasy 1995 jyly 30 - tamyzda referendýmda qabyldandy. 9 - bólimnen turady.
98 - baptan turady. 9 - babynda: QR - nyń Memlekettik rámizderi - Týy, Eltańbasy jáne Ánurany bar. Olardyń sıpattamasy jáne resmı paıdalaný tártibi Konstıtýsıalyq Zańmen bekitiledi. 34 - bapta árkim respýblıkanyń memlekettik rámizderin qurmetteýge mindetti ekeni aıtylǵan.
Tárbıeshi:
Búgin mine sizderge «Eshqashan jalyqpaıyq», «Bilim alý jolynda talmaıyq», «Bir – birimizge dos – baýyr dep qaraıyq» degim keledi. Sonda ǵana óz otanymyzdyń naǵyz azamaty bola alamyz.
Olaı bolsa biz otan degen sózdi qalaı túsinemiz? Otan degen ne? Osy suraqtarǵa jaýap izdep kórelik.
- Óte jaqsy balalar. Óz oılaryńdy ortaǵa saldyńdar. Endi men sizderge birneshe suraqtar qoıǵym keledi.
1. Qazaqstannyń memlekettik tili qaı til?
2. Qazaqstanda qandaı ulttar turady?
3. Qazaqstan kólemi jaǵynan álemde neshinshi oryn alady?
4. Qazaqstannyń astanasy qaı qala?
5. Qazaqstannyń ulttyq valútasy qalaı atalady?
6. Prezıdenttiń jumys orny
7. Qazaqstan táýelsizdikti qashan aldy?
8. QR Konstıtýtsıa kúni qashan?
9. Rámizderge neler jatady?
10. QR týynda ne beınelengen?
11. Týdyń avtorlaryn ata
12. Ánurannyń avtorlary kimder?
Óleń, taqpaqtardy jatqa aıtý.
Qorytyndy: Memlekettik rámizderdi qadirleý táýelsiz Qazaqstannyń árbir azamatynyń qasıetti boryshy. Memlekettik rámizderdi qurmetteý – eldi, halyqty, tarıhty, ádet - ǵurypty, salt - dástúrdi qasterleý bolyp tabylady. Endeshe sizderdi óz Otanymyzdyń aldynda ant qabyldaýǵa shaqyramyn.
Ant
Men, óz Otanymdy súıýge, qadirlep, qorǵaýǵa, Memlekettik rámizderdi, tilimizdi qurmet tutýǵa, úlkenge - qurmet, kishige - izet kórsete otyryp, elimniń kórkeıip, damýyna óz úlesimdi qosýǵa ant etemin.
Tárbıeshi: Sonymen qoryta kelgende, ózimizdiń jerimizdi, rámizderimizdi, Otanymyzdy qurmetteýge jáne patrıottyq sezimimizdi nyǵaıta túsýge tyrysaıyq! Týǵan jer kıeli uǵymdy ár qazaqstandyq qurmet tutýǵa, ony qasterleýge mindetti ekenin umytpaıyq. «El erimen maqtanar, jer kenimen maqtanar» degen, elimizdi qorǵar er - azamattar, asyl urpaqtar, tárbıeli ul - qyzdar molaıa bersin.
Almaty oblystyq №1 balalar úıi
Tárbıeshi: Aıýbaeva Aınur Aqanqyzy
Maqsaty: Otan, Qazaqstan, týǵan jer týraly túsinikterin keńeıtý. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderi týraly túsinikterin qalyptastyrý.
Oqýshylardy Otansúıgishtikke, adamgershilikke, Otanyna, halqyna adal qyzmet etýge, eliniń Týyn, Eltańbasyn, Ánuranyn qasterleýge, halqynyń tegin, tarıhyn bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: QR - nyń rámizderi, Prezıdent portreti
Barysy:
Júrgizýshi: Sálemetsizder me, qurmetti ustazdar men oqýshylar! Búgingi bizdiń «Memlekettik rámizder – ult maqtanyshy» atty tárbıe saǵatymyzdy ashyq dep jarıalaımyn.
Oqýshylar oryndarynan turyp, QR - nyń Ánuranyn oryndaıdy.
Nıkıta:
Batyrlyqtyń ýyzyna jaryǵan,
Er túrkini baıraǵynan tanyǵan
Ózi aqyn, ózi ánshi halyqta,
Kim aıta alar bolmaǵan dep Ánuran.
Bári bolǵan qarań syndy kóne
El belgi de, erlik ónerde.
Jahandaǵy eń jaýynger halyqta,
Kim senedi «Tý bolmady» degenge?
Bas bilgizip jer tarpyǵyn tarpańǵa,
Jasy turmaq shyǵady eken qarty ańǵa.
Qalaı onyń Eltańbasy bolmaıdy,
Túligine deıin salsa en - tańba.
Grektiń «gımn» sózi qazaqsha «uran», «uran salý» degen uǵymdy bildiredi. Basqa ulttar sekildi qazaq eliniń de árbir rý - taıpasynyń tańba belgileri, jalaýymen qatar, Ánurany da bolǵan. Eldi jaý shapqanda jer - jerdegi sarbazdardy jınaýǵa at shaptyryp, uran salady, habar beredi. Kezinde sarbazdarǵa rýh bergen, jaýǵa qarsy erlikpen kúrese bilýge jumyldyrǵan.
Tárbıeshi: Ánurannyń avtory kimder?
Alınur: Áni: Shámshi Qaldaıaqov
Sózi: Nursultan Nazarbaev, Jumekeń Nájimedenov: QR - nyń Ánuranynda adamǵa zor rýhanı áser etetin kúsh, óıtkeni Ánuranda halyqtyń, ulttyń, memlekettiń, eldiń birliginiń nyshany bar.
Júrgizýshi: Tý beıbit kezde qurmetpen saqtalyp, ol tek jaýgershilik kezde ǵana shyǵarylyp otyrǵan. Týdan aıyrylý - ólimmen teń bolǵan. Ózderimizge belgili qazaq jerine kóz tigýshiler az bolmaǵan. Sondaı bir qıyn - qystaý kezeńde uly dana babalarymyz Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı ordabasynda kezdeskennen keıin, Ábilhaıyr han úsh júzdiń basyn qosyp, Bógenbaı batyrǵa qazaqtyń týyn ustatqan eken. 1992 jyl 4 - maýsym - tarıhı kún. Sol kezde Respýblıka Joǵary Keńesi táýelsiz QR - nyń memlekettik Týy men Eltańbasyn bekitti. 1992 jyly maýsym aıynda tuńǵysh prezıdent N. Á. Nazarbaev ult Týyna taǵzym etti.
Ilá:
Búgingi kúni memlekettik týymyz Birikken Ulttar Uıymy ǵımarattarynyń aldynda ártúrli elderdegi elshilikterimizdiń mańdaıshalarynda jelbirep tur. Ony ǵaryshker, ushqyshymyz Talǵat Musabaev ǵarysh kemesimen zańǵar kókke kóterse, al álpınısterimiz 1995 jyly Everest shyńyna qadady jáne dene shynyqtyrý salasynda kóptegen sportshylar elimizdiń týyn kókke kótere jelbiretip, qýantyp jatqany da belgili.
Nıkıta: Tý ortasynda kún, onyń astynda qalyqtap ushqan qyran, Týdyń sabynyń tusynda ulttyq órnek naqyshtalǵan tik jolaq kóktep ótedi. Kún shuǵyla, qyran, órnek beınesi altyn tústes.
Ulyqpan:
QR Memlekettik Týy – tik tórtburyshty kógildir mata. Týdyń ortasynda shuǵylaly kún beınelengen. Onyń astynda qalyqtap ushqan qyran qus beınesi altyn tústi boıaýmen berilgen. Matanyń sol jaǵynda ulttyq órnek salynǵan tik jolaq bar Onda «qoshqar múıiz» dep atalatyn qazaqy órnek oıylǵan. Kún, kún shapaǵy, qyran, oıý – altyn tústes.
Týdyń eni - 1metr, uzyndyǵy – 2 metr. Zeńgir kók tús (túrkilik nanym – senim turǵysynan alǵanda – táńirlik tús)- degendi bildiredi. Jibek matanyń ortasyndaǵy 32 kún shapaǵy astyndaǵy qyran beınesinde ókimet bıligin pash etip, kóregendik pen keńdikti bildiredi
Án: «Kók týdyń jelbireýi»
Endi búgin ólgen Týym tirildi,
Ánuranym jalǵap aldy ǵumyrdy.
Bosaǵada qalyp ketken Eltańbam,
Baıaǵysha tórime kep ilindi.
Tárbıeshi: Egemendi elimiz jer álemindegi basqa memlekettermen terezesi teń órkenıetti, ol retinde óziniń Eltańbasy men Ánuranyn, Týy men Jalaýyn belgilep, osy bir qasıetti belgilerdiń mánin árbir urpaqtyń tereń túsinip, ádeptilik rásimderin oryndaý boryshymyz dep sanaýyn kózdeıdi.
Al, balalar, QR - nyń Eltańbasynda neler beınelengen?
Oqýshylar jaýaby: kún sáýlesi, kók aspan, shańyraq, juldyz, qanatty tulpar, bıdaı sabaqtary.
Tárbıeshi: Olar qandaı maǵynany bildiredi?
Lúba: Kók aspan – keńshiliktiń, tynyshtyq pen bıiktiktiń belgisi. Ashyq aspanǵa taraǵan kún sáýleleri sáýletti ómir sanatyn kórsetip turǵandaı, bıiktegi jaryq juldyz Otanymyzdyń juldyzy bıiktep, baqyt juldyzynan nur shashyp turǵanyn bildiredi.
Sýltan: Eltańbadaǵy altyn shańyraq Qazaqstannyń «qara shańyraq» degen qasıetti sózinen alynyp, shańyraq astyndaǵy halyqtar birligin talap etip, halyqtyń qasıetti shańyraǵy bıiktep, otbasyna kún ananyń jaryǵyn shashyp, baqyt juldyzynyń nuryn tógip tur.
Indıra: Qanatty tulpardyń balamalyq máni qazaqtyń ańyz - ertegisinen alynǵan. Ańyz boıynsha, qanatty tulparǵa mingen alyp batyr alty qat aspanǵa ushyp, jeti qat jer astyna túsip, halyqty qasiretten azat etken.
Ómir: Bıdaı sabaqtary – molshylyqtyń nyshany. Aspan ashyq, juldyzy jarqyraǵan, shańyraǵy bıik, jeńimpaz, molshylyq eliniń perzenti bolý.
Igor:
- QR - nyń Konstıtýsıasy 1995 jyly 30 - tamyzda referendýmda qabyldandy. 9 - bólimnen turady.
98 - baptan turady. 9 - babynda: QR - nyń Memlekettik rámizderi - Týy, Eltańbasy jáne Ánurany bar. Olardyń sıpattamasy jáne resmı paıdalaný tártibi Konstıtýsıalyq Zańmen bekitiledi. 34 - bapta árkim respýblıkanyń memlekettik rámizderin qurmetteýge mindetti ekeni aıtylǵan.
Tárbıeshi:
Búgin mine sizderge «Eshqashan jalyqpaıyq», «Bilim alý jolynda talmaıyq», «Bir – birimizge dos – baýyr dep qaraıyq» degim keledi. Sonda ǵana óz otanymyzdyń naǵyz azamaty bola alamyz.
Olaı bolsa biz otan degen sózdi qalaı túsinemiz? Otan degen ne? Osy suraqtarǵa jaýap izdep kórelik.
- Óte jaqsy balalar. Óz oılaryńdy ortaǵa saldyńdar. Endi men sizderge birneshe suraqtar qoıǵym keledi.
1. Qazaqstannyń memlekettik tili qaı til?
2. Qazaqstanda qandaı ulttar turady?
3. Qazaqstan kólemi jaǵynan álemde neshinshi oryn alady?
4. Qazaqstannyń astanasy qaı qala?
5. Qazaqstannyń ulttyq valútasy qalaı atalady?
6. Prezıdenttiń jumys orny
7. Qazaqstan táýelsizdikti qashan aldy?
8. QR Konstıtýtsıa kúni qashan?
9. Rámizderge neler jatady?
10. QR týynda ne beınelengen?
11. Týdyń avtorlaryn ata
12. Ánurannyń avtorlary kimder?
Óleń, taqpaqtardy jatqa aıtý.
Qorytyndy: Memlekettik rámizderdi qadirleý táýelsiz Qazaqstannyń árbir azamatynyń qasıetti boryshy. Memlekettik rámizderdi qurmetteý – eldi, halyqty, tarıhty, ádet - ǵurypty, salt - dástúrdi qasterleý bolyp tabylady. Endeshe sizderdi óz Otanymyzdyń aldynda ant qabyldaýǵa shaqyramyn.
Ant
Men, óz Otanymdy súıýge, qadirlep, qorǵaýǵa, Memlekettik rámizderdi, tilimizdi qurmet tutýǵa, úlkenge - qurmet, kishige - izet kórsete otyryp, elimniń kórkeıip, damýyna óz úlesimdi qosýǵa ant etemin.
Tárbıeshi: Sonymen qoryta kelgende, ózimizdiń jerimizdi, rámizderimizdi, Otanymyzdy qurmetteýge jáne patrıottyq sezimimizdi nyǵaıta túsýge tyrysaıyq! Týǵan jer kıeli uǵymdy ár qazaqstandyq qurmet tutýǵa, ony qasterleýge mindetti ekenin umytpaıyq. «El erimen maqtanar, jer kenimen maqtanar» degen, elimizdi qorǵar er - azamattar, asyl urpaqtar, tárbıeli ul - qyzdar molaıa bersin.
Almaty oblystyq №1 balalar úıi
Tárbıeshi: Aıýbaeva Aınur Aqanqyzy
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: Odaǵaı. Odaǵaıdyń túrleri. Odaǵaıdyń tynys belgileri.
