- 05 naý. 2024 03:46
- 192
Meniń otbasym. M dybysy men árpi
Saýat ashý 1 synyp
Taqyryby: Meniń otbasym. M dybysy men árpi
Oqý maqsaty: 1. 2. 1. 1 sóz/sóılem syzbasyn oqý
1. 2. 4. 1 Muǵalimniń kómegimen qarama - qarsy maǵynaly, mándes, kóp maǵynaly sózderdiń maǵynalaryn ajyratý
1. 2. 9. 1 Áripti taný jáne ajyratý, ony dybyspen sáıkestendirý
1. 3. 8. 1 jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý
Basy Bir, eki, úsh,
Synyp ishi typ - tynysh,
Jalqaýlyqty tastaımyz,
Sabaqty biz bastaımyz.
- Ótken sabaqta biz qandaı árippen tanystyq?
- Ol qandaı dybys?
- Taqtaıshalaryńa jazyp kórsetińdershi bul áripti.
Býyndar jazý: dy ys ty ry sy shy ny ýy
Jumbaq
Aıtary mol ǵulama,
Kóp jasaǵan bul adam.
Ákesi ol ákeńniń
Biler ony suraǵan.
- Ol kim? (ata)
(ata týraly taqpaq aıtady)
Ata
Aıtady ertek jan atam,
Aq saqalyn salalap.
Qumarymdy tarqatam,
Jer men kókti aralap.
Ertegiler eline,
Bir shegetin sapary,
Ardaqtaımyn ómirde,
Asqar taýdaı atamdy.
Aımalaıdy kúnim dep,
Meıirimdi júzi kúlimdep.
Tátti – aq deıdi nemere
Bal shyryndaı úniń dep.
- Ol kim?(Áje)
(áje týraly taqpaq aıtady)
Meniń ájem.
Maǵan aqyl beretin,
Ájem meniń asyl jan,
Sıpap jaqsy kóretin,
«Qulynym» dep basymnan.
Jaqsylyqqa úıretip,
Jamandyqtan shekteıdi,
Ertegi aıtyp beretin,
Ájege eshkim jetpeıdi.
Atańnyń balasy
Keı kezde talasyp,
Qalasyń ájege
Bilgeniń asady kádege?
- Ol kim? (Áke)
(áke týraly taqpaq aıtady)
Áke
Atam aıtsa «Ulym» dep,
Ájem aıtar «Kúnim» dep,
Ekeýinen qaımyǵyp,
Aıtady ákem «İnim» dep.
Yqylasy bir mende,
Bir shytpaıdy qabaǵyn.
Úıde, túzde júrgende,
Soǵan uqsap baǵamyn.
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp oıanǵan;
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan;
Aıaly qolda talpyntqan;
Aınalasyna as qoıyp,
Ózendi kóldeı shalqytqan;
Qolyn qatty tıgizbeı,
Kirli kóılek kıgizbeı,
Iisin jupar ańqytqan.
Qaımaqty sútteı qalqytqan;
Sýyq bolsa jórgegin,
Qorǵasyndaı balqytqan;
- Bul kim? (Ana)
Analaryń týraly ne aıtasyńdar?
(ana týraly taqpaq aıtady)
Anamyzǵa myń alǵys
Aıalaǵan, baptaǵan,
Asyraǵan saqtaǵan.
Saqtandyryp kúnde eppen,
Aıtyp bárin úıretken
Anamyzǵa myń alǵys!
Erlik etken biz úshin,
Eńbek etken biz úshin,
Erkeletken bizderdi,
Erkindetken bizderdi.
Anamyzǵa myń alǵys!
- Jumbaqta kimder týraly aıtylǵan? Áke, ana, ata, áje
(sózderdi oryssha, aǵylshynsha aıtady)
- Otbasy týraly áńgimeni beker kótermediń, sebebi
- Ortaq taqyryp «Meniń otbasym»dep atalady
№1 tyńdalym
- Sýrettegi kimder? (Mereı men Álı)
Eki oqýshy dıalogti oqıdy.
2 oqýshy dıalog júrgizý arqyly óz otbasymen tanystyrady. Suraqtar qoıý arqyly otbasy týraly áńgime júrgizip, otbasy múshelerine súıispenshilik týraly oılaryn qorytyndylaıdy.
Sergitý sáti:
Aǵylshynsha «My family»ánin tyńdaıdy.
Ortasy
1)- Qandaı árippen tanysatynymyzdy bilý úshin myna dybysty tyńdańdarshy
(Mysyqtyń daýsy estiledi)- Bul ne?
- Qandaı dybys shyǵardy? (Máý)
- Mysyq sózi qandaı dybystan bastalady?
- Ol qandaı dybys dep oılaısyńdar?
- Nelikten? (oqýshylardyń jaýaby) EO tyńdaý
«Ybyraı Altynsarın atyndaǵy orta mektep - MDSHO»KMM
Muǵalimniń aty - jóni: Barmakova T.
Meniń otbasym. M dybysy men árpi júkteý
M dybysy men árpi slaıdty júkteý
Taqyryby: Meniń otbasym. M dybysy men árpi
Oqý maqsaty: 1. 2. 1. 1 sóz/sóılem syzbasyn oqý
1. 2. 4. 1 Muǵalimniń kómegimen qarama - qarsy maǵynaly, mándes, kóp maǵynaly sózderdiń maǵynalaryn ajyratý
1. 2. 9. 1 Áripti taný jáne ajyratý, ony dybyspen sáıkestendirý
1. 3. 8. 1 jazý jolyn, jolaralyq keńistikti, joldyń joǵarǵy jáne tómengi syzyǵyn saqtap, árip elementterin kallıgrafıalyq talaptarǵa saı jazý
Basy Bir, eki, úsh,
Synyp ishi typ - tynysh,
Jalqaýlyqty tastaımyz,
Sabaqty biz bastaımyz.
- Ótken sabaqta biz qandaı árippen tanystyq?
- Ol qandaı dybys?
- Taqtaıshalaryńa jazyp kórsetińdershi bul áripti.
Býyndar jazý: dy ys ty ry sy shy ny ýy
Jumbaq
Aıtary mol ǵulama,
Kóp jasaǵan bul adam.
Ákesi ol ákeńniń
Biler ony suraǵan.
- Ol kim? (ata)
(ata týraly taqpaq aıtady)
Ata
Aıtady ertek jan atam,
Aq saqalyn salalap.
Qumarymdy tarqatam,
Jer men kókti aralap.
Ertegiler eline,
Bir shegetin sapary,
Ardaqtaımyn ómirde,
Asqar taýdaı atamdy.
Aımalaıdy kúnim dep,
Meıirimdi júzi kúlimdep.
Tátti – aq deıdi nemere
Bal shyryndaı úniń dep.
- Ol kim?(Áje)
(áje týraly taqpaq aıtady)
Meniń ájem.
Maǵan aqyl beretin,
Ájem meniń asyl jan,
Sıpap jaqsy kóretin,
«Qulynym» dep basymnan.
Jaqsylyqqa úıretip,
Jamandyqtan shekteıdi,
Ertegi aıtyp beretin,
Ájege eshkim jetpeıdi.
Atańnyń balasy
Keı kezde talasyp,
Qalasyń ájege
Bilgeniń asady kádege?
- Ol kim? (Áke)
(áke týraly taqpaq aıtady)
Áke
Atam aıtsa «Ulym» dep,
Ájem aıtar «Kúnim» dep,
Ekeýinen qaımyǵyp,
Aıtady ákem «İnim» dep.
Yqylasy bir mende,
Bir shytpaıdy qabaǵyn.
Úıde, túzde júrgende,
Soǵan uqsap baǵamyn.
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp oıanǵan;
Tún uıqysyn tórt bólip,
Túnde besik taıanǵan;
Aıaly qolda talpyntqan;
Aınalasyna as qoıyp,
Ózendi kóldeı shalqytqan;
Qolyn qatty tıgizbeı,
Kirli kóılek kıgizbeı,
Iisin jupar ańqytqan.
Qaımaqty sútteı qalqytqan;
Sýyq bolsa jórgegin,
Qorǵasyndaı balqytqan;
- Bul kim? (Ana)
Analaryń týraly ne aıtasyńdar?
(ana týraly taqpaq aıtady)
Anamyzǵa myń alǵys
Aıalaǵan, baptaǵan,
Asyraǵan saqtaǵan.
Saqtandyryp kúnde eppen,
Aıtyp bárin úıretken
Anamyzǵa myń alǵys!
Erlik etken biz úshin,
Eńbek etken biz úshin,
Erkeletken bizderdi,
Erkindetken bizderdi.
Anamyzǵa myń alǵys!
- Jumbaqta kimder týraly aıtylǵan? Áke, ana, ata, áje
(sózderdi oryssha, aǵylshynsha aıtady)
- Otbasy týraly áńgimeni beker kótermediń, sebebi
- Ortaq taqyryp «Meniń otbasym»dep atalady
№1 tyńdalym
- Sýrettegi kimder? (Mereı men Álı)
Eki oqýshy dıalogti oqıdy.
2 oqýshy dıalog júrgizý arqyly óz otbasymen tanystyrady. Suraqtar qoıý arqyly otbasy týraly áńgime júrgizip, otbasy múshelerine súıispenshilik týraly oılaryn qorytyndylaıdy.
Sergitý sáti:
Aǵylshynsha «My family»ánin tyńdaıdy.
Ortasy
1)- Qandaı árippen tanysatynymyzdy bilý úshin myna dybysty tyńdańdarshy
(Mysyqtyń daýsy estiledi)- Bul ne?
- Qandaı dybys shyǵardy? (Máý)
- Mysyq sózi qandaı dybystan bastalady?
- Ol qandaı dybys dep oılaısyńdar?
- Nelikten? (oqýshylardyń jaýaby) EO tyńdaý
«Ybyraı Altynsarın atyndaǵy orta mektep - MDSHO»KMM
Muǵalimniń aty - jóni: Barmakova T.
Meniń otbasym. M dybysy men árpi júkteý
M dybysy men árpi slaıdty júkteý