InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Tiri aǵzalardyń qorshaǵan ortaǵa beıimdelýi
Sabaqtyń maqsaty:
Oqýshylar beıimdelgishtik - adaptasıa týraly aqparat ala otyryp, tiri aǵzalardyń qorek talǵaý, beıimdelý, klımattyq beıimdelý, qorǵanysh reńder týraly bilý jáne tiri aǵzalardaǵy qorǵanysh reńderdiń úsh tıpterin ajyrat alý. Tiri aǵzalar úshin beıimdelýshiliktiń mańyzy týraly túsiný.
Nátıjesi: Tiri aǵzalar úshin beıimdelýshiliktiń mańyzy týraly biledi, beıimdelgishtiń túrlerin biledi, tiri aǵzalardaǵy qorǵanysh reńderdiń úsh tıpterin ajyrata alady.
Oqytýdyń belsendi strategıalary jáne ádis - tásilderi: Dıalogtik oqytý tásili; Synı turǵydan oılaýǵa úıretý; Oqytý úshin baǵalaý jáne oqýdy baǵalaý. Oqytýda AKT - ny paıdalaný;
Josparlanǵan baǵalaý: Oqýshylar sabaq úderisine túgel qatystyrý. Baǵalaý betshesi arqyly oqýshylardy baǵalaý Formatıvti baǵalaý.
Oqýshylardyń sabaqqa qatysýy: Toptyq jumys, juptyq jumys, jeke jumys arqyly oqýshylar sabaqqa túgel qatystyrý Muǵalim aqparat beredi.
Sabaqtyń túri: Jańa bilim berý
Sabaqtyń kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, «Organızmderdiń beıimdelgishtigi» keste, logıkalyq tapsyrmalar. Postar qorǵaý.
Sabaqtyń pánaralyq baılanysy: ekologıa

SABAQTYŃ BARYSY
Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen amandasý. Oqýshylardy túgeldeý. Oqý - quraldaryn tekserý
Zeıinderin sabaqqa aýdarý. yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý.

İ. Úı tapsyrmasyn suraý.
 Tabıǵı suryptalý degenimiz ne?
 Tabıǵı iriktelý degenimiz ne?
 Tirshilik úshin kúres, onyń sebepteri men túrleri
 Oqshaýlaný degenimiz ne, onyń túrlerin atańyz?
 Popýlásıalyq tolqyndar degenimiz ne, oǵan neler áser etedi?
 “KÚRES” uǵymyn qalaı túsinemiz?
 Shóldi jerlerdegi ósimdikter alasa bolyp, olardyń japyraqtary tilimdelip nemese tikenekke aınalyp, tamyrlary óte tereńge ketý sebepteri?
 Tirshilik úshin kúreste “ ońaı kezdeısoqtyq” degendi qalaı túsinesiz?
 Tabıǵı iriktelý formasynyń tıpterin atańyz?
 Tabıǵı iriktelýdiń nátıjeleri?
 Bıologıalyq alǵa basý jáne keri ketý degen ne?

İİ. «Jumyla kótergen júk jeńil» topqa bólý. İ - top qorǵanýshy. İİ - saqtanýshy. İİİ - Elikteýshi
Tústerdi taldaý arqyly topqa bóliný, top basshysyn saılaý, baǵalaý paraǵyn taratý.

İİİ. «Bilgenge marjan» Jańa taqyrypty meńgertý kezeńi. Tiri aǵzalardyń qorshaǵan ortaǵa beıimdelýi.
1. Mátinmen jumys isteýdiń negizderi
 Beıimdelgishtik – adaptasıa týraly aqparat berý;
 Beıimdelgishtiń túrlerimen tanysý;
 Qorǵanysh reńderdiń úsh tıpterimen tanysý
 Tiri aǵzalar úshin beıimdelýshiliktiń mańyzy týraly taldaý.

Beıimdelgishtik – adaptasıa týraly aqparat berý; Beıimdelgishtik - adaptasıa degenimiz tiri aǵzalardyń qorshaǵan ortanyń naqtyly jaǵdaılarynda, qubylysynda, minez - qulqy men fızıologıasynda tiri qalýdy joǵarylatatyn erekshelikterdi ıemdený qasıeti.
Evolúsıa nátıjeleriniń biri – tiri aǵzalardyń qorshaǵan orta jaǵdaılaryna beıimdelgishtik. Qorek talǵaýǵa beıimdelý. Kóptegen janýarlar qorek tapshylyǵynan jáne tirshilik úshin kúrestiń túr ishinde shıelenisýinen paıda bolyp, daraqtardyń bir bóligi qorektenýdiń jańa kózine aýysady.
Klımattyq beıimdelý. Aǵzalardyń tótenshe tabıǵı jaǵdaılaryndaǵy tirshilikke baılanysty beıimdelý paıda boldy.
Beıimdelýshilik túrleri

İ Qorek talǵaýǵa beıimdelý. Kóptegen janýarlar qorek tapshylyǵynan jáne tirshilik úshin kúrestiń túr ishinde shıelenisýinen paıda bolyp, daraqtardyń bir bóligi qorektenýdiń jańa kózine aýysady.
İİ Klımattyq beıimdelý. Aǵzalardyń tótenshe tabıǵı jaǵdaılaryndaǵy tirshilikke baılanysty beıimdelý paıda boldy.
İİİ Qorǵanysh reń. Qorǵanysh reńdi 3 negizgi tıpke bólýge bolady. Olar: qorǵanysh, elikteý jáne kórnekileý reńi.