Meniń súıikti oıynshyqtarym
Bilim salasy: Qatynas
Bólimi: Til damytý
Taqyryby: Meniń súıikti oıynshyqtarym.
Maqsaty: Balalardy oıynshyqtardyń túrimen, túsimen tanystyrý, taqpaqtar aıtqyzý, sózdik qoryn molaıtý, til baılyǵyn damytý, qabyldaý este saqtaý qabiletin jetildirý, oıyn arqyly qyzyǵýshylyǵyn artyrý maqsatynda ótkiziletin sabaq túrli tústi oıynshyqtar, kórnekilikke alynyp kórsetý, túsindirý, áńgimeleý, suraq - jaýap, oıyn, kórkem sóz paıdalaný.
Kórnekilikteri: Rezeńkeden jasalǵan, temirden jasalǵan, aǵashtan jasalǵan, matadan jasalǵan oıynshyqtar jáne sýretteri, oıynǵa baılanysty maskalar, ańdar kıimderi, kóbelek.
Tárbıeshi: Balalar qarańdarshy búgin bizge kóptegen qonaqtar kelipti. Qane qonaqtarmen jaqsylap amandasyp alaıyq.
Shattyq sheńberi.
Kishige de siz,
Úlkenge de siz
Barshańyzdy qurmettep,
Bas ıemiz biz.
Sálem kún - anamyz,
Búgin bárimiz qýanamyz.
Qaıyrly tań!
Qaıyrly kún!
Kúlip shyqqan búgin Kún!
«Kóbelek gúlge qonady» oıyny
Oıynnyń sharty: Sender gúldersińder, sol gúlge kóbelek ushyp kelip qonady.
Kóbelek qonǵan bala meniń suraǵyma jaýap beredi.
1 Qazir jyldyń qaı mezgili?
2 Qys mezgilinde neshe aı bar?
3 Aýa - raıy qandaı bolady?
4 Súıikti oıynshyǵyń qandaı?
Tárbıeshi: Balalar endi «Neniń sýreti jasyrylǵan?» oıyn oınap alaıyq. Oıyn sharty boıynsha ózderińe unaǵan pishinderdi tańdap alyńdar, olardyń artynda aıaqtalmaı qalǵan sýretter bar sol neniń sýreti eken tabyńdar.
Jasyrylǵan sýretter: dop, qýyrshaq, mashına, ıt t. b
- Balalar, sonda bular neniń sýretteri?
- Oıynshyqtardyń
- Jaraısyńdar, durys. Osy oıynshyqtarymyz qandaı pishinderdiń artyna jasyrylǵan?
Balalar sender úıde, balabaqshada ne isteısińder? Nemen oınaısyńdar? Iá, balalar búgin biz sizdermen súıikti oıynshyqtarymyz týraly aıtamyz!
Oıynshyqtarmen qalaı oınaý kerek ekenin bilemiz be? (balalardyń jaýaby)
Myna keremet oıynshyqtar barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Olar úlkenderdiń eńbeginiń arqasynda jasalady.
Kúndelikti oıynshyqtarymyzdyń neden jasalatynyn bilemiz be? Iá, onda myna oıynshyqtarymyzǵa muqıat qaraıyqshy. Oıynshyqtardyń mynadaı túrleri bar eken. Oıynshyqtardyń túrlerimen tanystyryp keteıin.
1. plasmassaly
2. rezınaly
3. matadan
4. aǵashtan
5. temirden
Balalar sender endi ózderińniń oıynshyqtaryńdy neden jasalatynyn bildińder me?
Balalar endi sender ózderiniń súıikti oıynshyqtaryń týraly taqpaq bilesińder me?
Nurhan
Úlkenmin ǵoı mine men,
Oıynshyqtardy jınaımyn.
Mashınaǵa miner em,
Kabınaǵa syımaımyn.
Merýert
Dobym meniń domalaq,
Toqtamaısyń domalap.
Ústel ústin búldirdiń,
Tárelkeni syndyrdyń.
Qobylan
Relstiń joly uzyn,
Mynaý meniń poıyzym.
Taq - tuq jolǵa shyqtyq,
Taq - tuq shamdy jaqtyq.
Nurasyl
Kese - shyny pıala,
Olarsyz sháı quıa ma.
Qasyqsyz tamaq jemeımiz,
Báriniń atyn ne deımiz.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kim jyldam?»
Balalar men endi jumbaq jasyramyn eger jaýabyn durys tapsańdar sandyq ishinen sol oıynshyq shyǵady.
Kezikti bir janýar,
Ústinde eki taýy bar.(túıe)
Úrleseń jep - jeńil,
Elpildep ketedi.
Ushyrsań, Kók – teńbil.
Bultqa da jetedi. (Shar)
Tıip ketse jylaǵan,
Daýysy kópke unaǵan.(dombyra)
Qane balalar senderge oıynshyqtar týraly taqpaq aıtyp bereıin.
Bizde de bar qýyrshaq,
Buzaý, qozy, qulynshaq.
Oıynshyqtar tyńdaıdy,
Aqyl aıtsaq buıyrsaq.
Sergitý sáti
Tikireıip eki qulaǵy,
Menen buryn turady.
Boıyn jazyp kerilip,
Beti qolyn jýady.
Sekirem dep ústelden,
Qulap júrme mysyǵym.
(Osy kezde esik qaǵylady, Saıqymazaq óziniń dostaryn ertip keledi.)
Balalar meni tanydyńdar ma?
Meniń dostarym senderge óz oılaryn aıtqysy keledi, ony estý úshin meniń syıqyrly sózderimdi qaıtalańdar «Reks, Peks, Fýks» Oıynshyqtarǵa til bitedi
Aıý: Men bal qumar aıýmyn, qorbańdaımyn ol ras oınaýdy men unatamyn, tek ótinemin qulaǵymnan tartpańdar.
Kúshik: Men kúshikpin «af - af» men senderdi qorǵaımyn, tek quıryǵymnan tartpańdar.
Qýyrshaq: Men ádemi qýyrshaqpyn qyzdardy jaqsy kóremin, tek shashymnan tartpańdar.
Balalar oıynshyqtaryna uqypty qaraýǵa, bárimen dos bolýǵa ýáde beredi.
Saıqymazaq oıyny: Balalar men sendermen birge oıyn oınaǵym keledi Oınaısyńdar ma?«Oıynshyqty sıpatta» oıynnyń sharty boıynsha ortaǵa shyqqan balanyń kózin baılap qolyna oıynshyq ustatý, onyń qandaı oıynshyq ekenin qolymen sıpap kórý arqyly ataý.
Balalar men de ózimmen birge súıikti oıynshyǵymdy alyp keldim. Men de sender sıaqty kishkentaı kezimde osy oıynshyqpen oınaǵanmyn. Men de oıynshyǵymdy uqypty, taza, kirletpeı oınadym. Qarańdarshy áli de jap - jańa, tap - taza. Sender de oıynshyqtaryńdy taza, uqypty ustańdar. Osy meniń oıynshyǵymdy qazir bárińe beremin, qoldaryńa alǵanda osy oıynshyqqa jaqsy tilekterimizdi aıtaıyqshy.
Tilekter tizbegi
- Nanymyz kóp bolsyn!
- Elimiz aman bolsyn!
- Dosymyz kóp bolsyn!
- Denimiz saý bolsyn!
- Áke - anamyz aman bolsyn!
- Aspanymyz ashyq bolsyn!
- Elbasymyz aman bolsyn!
- Baqytty el bolaıyq!
Saıqymazaq: Myna sharlardy syıǵa tartamyn.
Balalardy madaqtaý
Ornymyzdan turaıyq,
Túzý syzyq quraıyq.
Kóriskenshe kún jaqsy,
Saý - salamat bolaıyq!
Bólimi: Til damytý
Taqyryby: Meniń súıikti oıynshyqtarym.
Maqsaty: Balalardy oıynshyqtardyń túrimen, túsimen tanystyrý, taqpaqtar aıtqyzý, sózdik qoryn molaıtý, til baılyǵyn damytý, qabyldaý este saqtaý qabiletin jetildirý, oıyn arqyly qyzyǵýshylyǵyn artyrý maqsatynda ótkiziletin sabaq túrli tústi oıynshyqtar, kórnekilikke alynyp kórsetý, túsindirý, áńgimeleý, suraq - jaýap, oıyn, kórkem sóz paıdalaný.
Kórnekilikteri: Rezeńkeden jasalǵan, temirden jasalǵan, aǵashtan jasalǵan, matadan jasalǵan oıynshyqtar jáne sýretteri, oıynǵa baılanysty maskalar, ańdar kıimderi, kóbelek.
Tárbıeshi: Balalar qarańdarshy búgin bizge kóptegen qonaqtar kelipti. Qane qonaqtarmen jaqsylap amandasyp alaıyq.
Shattyq sheńberi.
Kishige de siz,
Úlkenge de siz
Barshańyzdy qurmettep,
Bas ıemiz biz.
Sálem kún - anamyz,
Búgin bárimiz qýanamyz.
Qaıyrly tań!
Qaıyrly kún!
Kúlip shyqqan búgin Kún!
«Kóbelek gúlge qonady» oıyny
Oıynnyń sharty: Sender gúldersińder, sol gúlge kóbelek ushyp kelip qonady.
Kóbelek qonǵan bala meniń suraǵyma jaýap beredi.
1 Qazir jyldyń qaı mezgili?
2 Qys mezgilinde neshe aı bar?
3 Aýa - raıy qandaı bolady?
4 Súıikti oıynshyǵyń qandaı?
Tárbıeshi: Balalar endi «Neniń sýreti jasyrylǵan?» oıyn oınap alaıyq. Oıyn sharty boıynsha ózderińe unaǵan pishinderdi tańdap alyńdar, olardyń artynda aıaqtalmaı qalǵan sýretter bar sol neniń sýreti eken tabyńdar.
Jasyrylǵan sýretter: dop, qýyrshaq, mashına, ıt t. b
- Balalar, sonda bular neniń sýretteri?
- Oıynshyqtardyń
- Jaraısyńdar, durys. Osy oıynshyqtarymyz qandaı pishinderdiń artyna jasyrylǵan?
Balalar sender úıde, balabaqshada ne isteısińder? Nemen oınaısyńdar? Iá, balalar búgin biz sizdermen súıikti oıynshyqtarymyz týraly aıtamyz!
Oıynshyqtarmen qalaı oınaý kerek ekenin bilemiz be? (balalardyń jaýaby)
Myna keremet oıynshyqtar barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Olar úlkenderdiń eńbeginiń arqasynda jasalady.
Kúndelikti oıynshyqtarymyzdyń neden jasalatynyn bilemiz be? Iá, onda myna oıynshyqtarymyzǵa muqıat qaraıyqshy. Oıynshyqtardyń mynadaı túrleri bar eken. Oıynshyqtardyń túrlerimen tanystyryp keteıin.
1. plasmassaly
2. rezınaly
3. matadan
4. aǵashtan
5. temirden
Balalar sender endi ózderińniń oıynshyqtaryńdy neden jasalatynyn bildińder me?
Balalar endi sender ózderiniń súıikti oıynshyqtaryń týraly taqpaq bilesińder me?
Nurhan
Úlkenmin ǵoı mine men,
Oıynshyqtardy jınaımyn.
Mashınaǵa miner em,
Kabınaǵa syımaımyn.
Merýert
Dobym meniń domalaq,
Toqtamaısyń domalap.
Ústel ústin búldirdiń,
Tárelkeni syndyrdyń.
Qobylan
Relstiń joly uzyn,
Mynaý meniń poıyzym.
Taq - tuq jolǵa shyqtyq,
Taq - tuq shamdy jaqtyq.
Nurasyl
Kese - shyny pıala,
Olarsyz sháı quıa ma.
Qasyqsyz tamaq jemeımiz,
Báriniń atyn ne deımiz.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kim jyldam?»
Balalar men endi jumbaq jasyramyn eger jaýabyn durys tapsańdar sandyq ishinen sol oıynshyq shyǵady.
Kezikti bir janýar,
Ústinde eki taýy bar.(túıe)
Úrleseń jep - jeńil,
Elpildep ketedi.
Ushyrsań, Kók – teńbil.
Bultqa da jetedi. (Shar)
Tıip ketse jylaǵan,
Daýysy kópke unaǵan.(dombyra)
Qane balalar senderge oıynshyqtar týraly taqpaq aıtyp bereıin.
Bizde de bar qýyrshaq,
Buzaý, qozy, qulynshaq.
Oıynshyqtar tyńdaıdy,
Aqyl aıtsaq buıyrsaq.
Sergitý sáti
Tikireıip eki qulaǵy,
Menen buryn turady.
Boıyn jazyp kerilip,
Beti qolyn jýady.
Sekirem dep ústelden,
Qulap júrme mysyǵym.
(Osy kezde esik qaǵylady, Saıqymazaq óziniń dostaryn ertip keledi.)
Balalar meni tanydyńdar ma?
Meniń dostarym senderge óz oılaryn aıtqysy keledi, ony estý úshin meniń syıqyrly sózderimdi qaıtalańdar «Reks, Peks, Fýks» Oıynshyqtarǵa til bitedi
Aıý: Men bal qumar aıýmyn, qorbańdaımyn ol ras oınaýdy men unatamyn, tek ótinemin qulaǵymnan tartpańdar.
Kúshik: Men kúshikpin «af - af» men senderdi qorǵaımyn, tek quıryǵymnan tartpańdar.
Qýyrshaq: Men ádemi qýyrshaqpyn qyzdardy jaqsy kóremin, tek shashymnan tartpańdar.
Balalar oıynshyqtaryna uqypty qaraýǵa, bárimen dos bolýǵa ýáde beredi.
Saıqymazaq oıyny: Balalar men sendermen birge oıyn oınaǵym keledi Oınaısyńdar ma?«Oıynshyqty sıpatta» oıynnyń sharty boıynsha ortaǵa shyqqan balanyń kózin baılap qolyna oıynshyq ustatý, onyń qandaı oıynshyq ekenin qolymen sıpap kórý arqyly ataý.
Balalar men de ózimmen birge súıikti oıynshyǵymdy alyp keldim. Men de sender sıaqty kishkentaı kezimde osy oıynshyqpen oınaǵanmyn. Men de oıynshyǵymdy uqypty, taza, kirletpeı oınadym. Qarańdarshy áli de jap - jańa, tap - taza. Sender de oıynshyqtaryńdy taza, uqypty ustańdar. Osy meniń oıynshyǵymdy qazir bárińe beremin, qoldaryńa alǵanda osy oıynshyqqa jaqsy tilekterimizdi aıtaıyqshy.
Tilekter tizbegi
- Nanymyz kóp bolsyn!
- Elimiz aman bolsyn!
- Dosymyz kóp bolsyn!
- Denimiz saý bolsyn!
- Áke - anamyz aman bolsyn!
- Aspanymyz ashyq bolsyn!
- Elbasymyz aman bolsyn!
- Baqytty el bolaıyq!
Saıqymazaq: Myna sharlardy syıǵa tartamyn.
Balalardy madaqtaý
Ornymyzdan turaıyq,
Túzý syzyq quraıyq.
Kóriskenshe kún jaqsy,
Saý - salamat bolaıyq!
You Might Also Like
-
Sabaqtyń maqsaty: İ. Jansúgirov atamyzdyń «Qońyrqaı kúz bolypty, qýaryp japyraq túsipti...» óleń shýmaǵyn eske ala otyryp balalardy baqshamyzda, qalamyzda ósetin aǵashtar atyn bilýge butaqtary men jap...
