Arý Ana, asyl Ana, maqtanyshyn óziń ǵana!
Taqyryby: «Arý Ana, asyl Ana, maqtanyshyn óziń ǵana!»
Maqsaty: Balalarǵa 8 naýryz analar, ájeler, apaılar merekesi ekenin uǵyndyrý. Eńbekteriniń zor ekenin túsindirý, balabaqsha men ata - analar qatynasyn nyǵaıtý. Balalardyń anaǵa degen adamgershilik qasıetterin, sóz mánerin este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıeshi:
Búgin bizdiń balabaqshada dúbirli toı,
Den qoıyp tyńdańyzdar, kóńildi ǵoı
Jyrdan shashý shashylsyn, kúı kúmbirlep,
Qosh keldińizder, halaıyq, sergisin boı
Balalarǵa eń jaqyny sen ǵoı ana,
Sizdiń ystyq qushaǵyńyz bizge pana
Sizderge teńestirer eshnárse joq,
Teńese alar biraq nárse, Otan ǵana.
Qurmetti asyl analar, qyz - qyzǵaldaqtar, qadirli ustazdar! Qar astynda qylqıyp, báısheshek boı kótergender, kóktemniń alǵashqy habarshysy bolyp analar merekesi keldi.
Bizdiń analarymyz da báısheshekteı barlyq qıyndyqqa tózimdi analar kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekeńiz, kún merekelerińiz qutty bolsyn!
Ana desem alǵys alam halqymnan
Ana desem teńiz bolyp shalqyǵan
Ana desem ashylady qabaǵym
Ana desem ádildikti uǵamyn - deı otyryp, búgingi balabaqshada ótkeli otyrǵan «Arý Ana, asyl ana, maqtanyshyn óziń ǵana!» atty saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
Tilekti aǵytyp bir tastaıyq,
Analar merekesin bastaıyq
Kózderinen kórkem shattyq araıyn
Ótsin solaı ár kúniń men ár aıyń - dep analarymyzdy quttyqtaý úshin balalarymyz tilekterin án arqyly jetkizgisi kelip otyr eken.
Balalarymyzdyń oryndaýyndaǵy hor: «Aq mamam»
- Endigi kezekti saıysqa qatysatyn analarymyzdy ortaǵa shaqyraıyq.
1. Boranbaı Erkenazdyń anasy
Otarova Dınara Ramazanovna
2. Elkeev Meıirimjannyń anasy
Elkeeva Perızat Álibekqyzy
3. Murat Janeldiń anasy
Qıasova Araılym Ermekovna
4. Súıindik Qobylannyń anasy
Japakova Indıra Týlesenovna
Tárbıeshi: Kim jeńedi saıysta úmit alda,
Qobaljý bar júrekte kúdik barda.
Ádilqazy alqasy atyńdy aqta,
Júrekterge arman men baqyt jolda,- demekshi bizdiń saıysta ádil baǵalaryn beretin ádilqazylar alqasymen tanystyryp óteıin.
Balabaqsha meńgerýshisi: Á. J. Dostanova
Ata - ana: Kýrmanbaeva Gýlzıpa
Búgingi saıysymyzdyń sharttarymen tanystyryp óteıin
1 «Men anamen urpaǵyn áldılegen». Tanystyrý
2 «Kótereıik kóńildi án - jyrmenen». Óz óneri
3 «Ónerliniń qoly altyn». Qol óner
4 «Sulýlyq syry». Sán úlgisi
5 «Sıqyrly gúlder». Suraq - jaýap
6 «Súıikti taǵam». As máziri
Tárbıeshi: Kútken meıram qutty bolsyn barshańyzǵa
Kóktem sáni kelip qapty ortamyzǵa
Saıysýshy analardy shaqyraıyq
Tanystyrý kezeńin bir jalǵasy - dep saıysymyzdyń alǵashqy kezeńi tanystyrýdan bastaımyz!
1kezeń «Men anamyn urpaǵyn áldılegen» (tanystyrý kezeńi)
Tárbıeshi: Balalar búgin bizdi qandaı mereke?
Balalar: Analar merekesi
- Olaı bolsa barlyǵymyz, apaılarymyzdy, analarymyzdy, qyzdardy merekelerimen quttyqtaımyz!
Búgin naýryzdyń segizi,
Sulýlyqtyń negizi
Ádemi sóz adamnyń
Anaǵa aıtar lebizi
Analarymyzǵa, ájelerimizge, arnalǵan taqpaqtaryn qabyl alyńyzdar!
Nurasyl
Ájem meniń álide
Uqsamaıdy kárige
Shaı qaınatyp beredi
Qajet bolsa bárine.
Álisher
Alaqany aıaly,
Anam bar jany saıaly.
Keshire bilgen kinámdi.
Ákem bar meniń shydamdy.
Jamılá
Meniń ájem symbatty,
Ájem meniń qymbatty.
Qurt pen maıyn jınaıdy,
Bizderge ony syılaıdy.
Á. Álıhan
Biz dospyz gúldermen,
Tekke ony julmaımyz.
Toı kúni bir - birden,
Anamyzǵa syılaımyz.
Nuraıym
Aq qabaqty anashym,
Kún sáýleli mamashym.
Álpeshtegen balasyn,
Aman bolshy anashym.
Q. Álıhan
Meniń ájem - gúl ájem,
Altyn ájem - kún ájem.
Apam úshin men úshin.
Naǵyz ana - tili ájem.
2kezeń «Kótereıik kóńildi án - jyrmenen!»
Tańdanaıyq ónerge tamsanaıyq,
Bárimizde qol soǵyp qarsy alaıyq.
Shabyttansyn, kóńil kóterilsin.
Ónerlini maqtanyp jar salaıyq.
«Ónerli órge júzedi»demekshi kelesi kezekti óner saıysyn tamashalaımyz!
Jarqynaı
Mamalardy súıemiz,
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap,
Ádeppen bas ıemiz.
Meıirimjan
Erkelesem kúlimdeıtin,
Urysqany bilinbeıtin.
Mańdaıymnan ıiskep meniń,
Qulynshaǵym kúnim deıtin.
Adıa
Anashym anam,
Rızamyn saǵan.
Tilińdi alam,
Aqyldy bolam.
Z. Nurhan
Bárimizge anasyń,
Biz úshin kóp janasyń.
Qutty bolsyn meıramyn,
Quttyqtaımyn anashym.
S. Káýsar
Aq anashym, appaǵym,
Óziń jaıly taqpaǵym.
Óziń jaıly ánimde,
Arnadym saǵan bárin de!
Aldıar.
Shalqyp tasyp ánimiz,
Jadyrasyn janymyz.
Ana seni quttyqtap,
Ándetemiz bárimiz.
E. Káýsar
Meniń ájem, aq ájem,
Ul men qyzdyń baǵy ájem.
Ertegi aıtyp ber desem,
Aıtyp berer taǵy ájem.
Qobylan
Senen ósken balalar,
Batyrlar men danalar.
Quttyqtaımyz meırammen,
Qurmetti analar!
3kezeń «Ónerliniń qoly altyn»
Sheberlerim óner shashyp qolynan,
Jańylmaǵan ata - baba jolynan.
Sheber qoldar óz ónerin kórsetsin,
Biz aıtamyz tóreligin sońynan.
Qol óner saıysyna kezek bereıik.
Bizdiń kishkentaı Nurasylymyzdyń oryndaýyndaǵy án: « Apam úshin» qabyl alyńyzdar!
4 kezeń «Sulýlyq syry»
Sulýlyq tabıǵattan bastalady,
Kóktemmen olar birge shattanady.
Báısheshekteı qulpyryp, gúldeı jaınap.
Sán úlgisi kezeńi bastalady.
Aıdarhan
Ananyń ár bir sózi, oı talaby,
Júrektiń tereńinde saqtalady.
Amanat
Ósemiz elin súıgen ulandar bop,
Ardaqty ana eńbegi aqtalady.
Erkenaz
Syrmaq syrǵan oıýlap,
Jaqsy kórem ájemdi.
Z. Káýsar
Aq ájemdi árqashan,
Syılap jaqsy kóremin.
Ajar
Anam meniń ómirdegi tiregim,
Anam meniń - keýdemdegi júregim.
Dıar
Bala degen ana júregi,
Bala úshin ana ómir súredi.
Bala kóńildenip qýansa,
Anasy da qýanady kúledi.
Aızere
Menim anam aqyldy,
Tarap berer shashymdy.
Gúldi - gúldi ádemi,
Kóılek satyp áperdi.
Samǵat
Baqqa gúl tolǵanda,
Biz ony jınaımyz.
Mereke bolǵanda,
Anaǵa syılaımyz.
Janel
Bizdi ósirip baptaǵan,
Jaqsy bolsaq shattanǵan.
Altynym dep maqtanam,
Aınalaıyn aq mamam.
5kezeń «Sıqyrly gúlder» Bul jandardyń qylyǵyna saı isi,
Sáýlelenip turady ár bir jaı isi.
Analardy shaqyraıyq ortaǵa,
Endigi suraq - jaýap saıysy.
1. Jeti ata qalaı atalady?
2. Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn ata?
3. Jeti qazynany atap berińiz?
4. Qazaq ultyq kıimderin ata?
5. Úsh arsyz qalaı atalady?
6. Tilashar toıy qaı kezde jasalady?
7. Úsh yrym aıtyp, onyń maǵynasyn túsindirińiz
8. QR rámizderiń atańyz
6 kezeń «Súıikti taǵam»As máziri
Tárbıeshi: Búgingi analarymyzdyń saıysy aıaqtaldy. Endigi kezekti ádilqazylar alqasynyń baǵalaýyna beremiz. Ádilqazylarymyz saıystyń qorytyndysyn shyǵaramyz degenshe balalarymyzdyń ónerin tamashalaıyq. Endi ortany ashaıyq,
İnjý marjan shashaıyq.
Án men bıdi shalqytyp,
«Kóktem válsi» bıin tamashalaıyq,- balalarymyzdyń oryndaýyndaǵy bıdi qarsy alyńyzdar!
Analarymyz saıystyń barlyq sharttaryn oryndap shyqty. Sóz kezegin búgingi saıysymyzdyń jeńimpazdaryn anyqtaıtyn ádilqazy alqasyna sóz beremiz.
Balabaqshamyzdyń meńgerýshisi: Dostanova Ásel Jangeldiqyzyna beremiz!
Tárbıeshi: Qutty bolsyn osy shattyq kúnimiz,
Baqytty da uzaq ómir súrińiz.
Qýanyshty júzińizben árdaıym,
Bul ómirde kúlip qana júrińiz.
Búgingi saıysqa qatysqan analarymyzǵa jeńisterińiz qutty bolsyn barsha ájelerimizge, analarymyzǵa, apaılarymyzǵa, búldirshin qyzdarymyzǵa 8 - naýryz halyqaralyq áıelder merekesi qutty bolsyn.
Kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekelerińiz, kún merekelerińiz, qutty bolsyn. Otbasylaryńyzǵa baqyt pen qýanysh, shattyq, denderińizge saýlyq, uzaq ómir tileımiz. Quttyqtaý sóz kezegi ata - analarǵa beriledi.
Saý bolyńyzdar!
Maqsaty: Balalarǵa 8 naýryz analar, ájeler, apaılar merekesi ekenin uǵyndyrý. Eńbekteriniń zor ekenin túsindirý, balabaqsha men ata - analar qatynasyn nyǵaıtý. Balalardyń anaǵa degen adamgershilik qasıetterin, sóz mánerin este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıeshi:
Búgin bizdiń balabaqshada dúbirli toı,
Den qoıyp tyńdańyzdar, kóńildi ǵoı
Jyrdan shashý shashylsyn, kúı kúmbirlep,
Qosh keldińizder, halaıyq, sergisin boı
Balalarǵa eń jaqyny sen ǵoı ana,
Sizdiń ystyq qushaǵyńyz bizge pana
Sizderge teńestirer eshnárse joq,
Teńese alar biraq nárse, Otan ǵana.
Qurmetti asyl analar, qyz - qyzǵaldaqtar, qadirli ustazdar! Qar astynda qylqıyp, báısheshek boı kótergender, kóktemniń alǵashqy habarshysy bolyp analar merekesi keldi.
Bizdiń analarymyz da báısheshekteı barlyq qıyndyqqa tózimdi analar kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekeńiz, kún merekelerińiz qutty bolsyn!
Ana desem alǵys alam halqymnan
Ana desem teńiz bolyp shalqyǵan
Ana desem ashylady qabaǵym
Ana desem ádildikti uǵamyn - deı otyryp, búgingi balabaqshada ótkeli otyrǵan «Arý Ana, asyl ana, maqtanyshyn óziń ǵana!» atty saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder!
Tilekti aǵytyp bir tastaıyq,
Analar merekesin bastaıyq
Kózderinen kórkem shattyq araıyn
Ótsin solaı ár kúniń men ár aıyń - dep analarymyzdy quttyqtaý úshin balalarymyz tilekterin án arqyly jetkizgisi kelip otyr eken.
Balalarymyzdyń oryndaýyndaǵy hor: «Aq mamam»
- Endigi kezekti saıysqa qatysatyn analarymyzdy ortaǵa shaqyraıyq.
1. Boranbaı Erkenazdyń anasy
Otarova Dınara Ramazanovna
2. Elkeev Meıirimjannyń anasy
Elkeeva Perızat Álibekqyzy
3. Murat Janeldiń anasy
Qıasova Araılym Ermekovna
4. Súıindik Qobylannyń anasy
Japakova Indıra Týlesenovna
Tárbıeshi: Kim jeńedi saıysta úmit alda,
Qobaljý bar júrekte kúdik barda.
Ádilqazy alqasy atyńdy aqta,
Júrekterge arman men baqyt jolda,- demekshi bizdiń saıysta ádil baǵalaryn beretin ádilqazylar alqasymen tanystyryp óteıin.
Balabaqsha meńgerýshisi: Á. J. Dostanova
Ata - ana: Kýrmanbaeva Gýlzıpa
Búgingi saıysymyzdyń sharttarymen tanystyryp óteıin
1 «Men anamen urpaǵyn áldılegen». Tanystyrý
2 «Kótereıik kóńildi án - jyrmenen». Óz óneri
3 «Ónerliniń qoly altyn». Qol óner
4 «Sulýlyq syry». Sán úlgisi
5 «Sıqyrly gúlder». Suraq - jaýap
6 «Súıikti taǵam». As máziri
Tárbıeshi: Kútken meıram qutty bolsyn barshańyzǵa
Kóktem sáni kelip qapty ortamyzǵa
Saıysýshy analardy shaqyraıyq
Tanystyrý kezeńin bir jalǵasy - dep saıysymyzdyń alǵashqy kezeńi tanystyrýdan bastaımyz!
1kezeń «Men anamyn urpaǵyn áldılegen» (tanystyrý kezeńi)
Tárbıeshi: Balalar búgin bizdi qandaı mereke?
Balalar: Analar merekesi
- Olaı bolsa barlyǵymyz, apaılarymyzdy, analarymyzdy, qyzdardy merekelerimen quttyqtaımyz!
Búgin naýryzdyń segizi,
Sulýlyqtyń negizi
Ádemi sóz adamnyń
Anaǵa aıtar lebizi
Analarymyzǵa, ájelerimizge, arnalǵan taqpaqtaryn qabyl alyńyzdar!
Nurasyl
Ájem meniń álide
Uqsamaıdy kárige
Shaı qaınatyp beredi
Qajet bolsa bárine.
Álisher
Alaqany aıaly,
Anam bar jany saıaly.
Keshire bilgen kinámdi.
Ákem bar meniń shydamdy.
Jamılá
Meniń ájem symbatty,
Ájem meniń qymbatty.
Qurt pen maıyn jınaıdy,
Bizderge ony syılaıdy.
Á. Álıhan
Biz dospyz gúldermen,
Tekke ony julmaımyz.
Toı kúni bir - birden,
Anamyzǵa syılaımyz.
Nuraıym
Aq qabaqty anashym,
Kún sáýleli mamashym.
Álpeshtegen balasyn,
Aman bolshy anashym.
Q. Álıhan
Meniń ájem - gúl ájem,
Altyn ájem - kún ájem.
Apam úshin men úshin.
Naǵyz ana - tili ájem.
2kezeń «Kótereıik kóńildi án - jyrmenen!»
Tańdanaıyq ónerge tamsanaıyq,
Bárimizde qol soǵyp qarsy alaıyq.
Shabyttansyn, kóńil kóterilsin.
Ónerlini maqtanyp jar salaıyq.
«Ónerli órge júzedi»demekshi kelesi kezekti óner saıysyn tamashalaımyz!
Jarqynaı
Mamalardy súıemiz,
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap,
Ádeppen bas ıemiz.
Meıirimjan
Erkelesem kúlimdeıtin,
Urysqany bilinbeıtin.
Mańdaıymnan ıiskep meniń,
Qulynshaǵym kúnim deıtin.
Adıa
Anashym anam,
Rızamyn saǵan.
Tilińdi alam,
Aqyldy bolam.
Z. Nurhan
Bárimizge anasyń,
Biz úshin kóp janasyń.
Qutty bolsyn meıramyn,
Quttyqtaımyn anashym.
S. Káýsar
Aq anashym, appaǵym,
Óziń jaıly taqpaǵym.
Óziń jaıly ánimde,
Arnadym saǵan bárin de!
Aldıar.
Shalqyp tasyp ánimiz,
Jadyrasyn janymyz.
Ana seni quttyqtap,
Ándetemiz bárimiz.
E. Káýsar
Meniń ájem, aq ájem,
Ul men qyzdyń baǵy ájem.
Ertegi aıtyp ber desem,
Aıtyp berer taǵy ájem.
Qobylan
Senen ósken balalar,
Batyrlar men danalar.
Quttyqtaımyz meırammen,
Qurmetti analar!
3kezeń «Ónerliniń qoly altyn»
Sheberlerim óner shashyp qolynan,
Jańylmaǵan ata - baba jolynan.
Sheber qoldar óz ónerin kórsetsin,
Biz aıtamyz tóreligin sońynan.
Qol óner saıysyna kezek bereıik.
Bizdiń kishkentaı Nurasylymyzdyń oryndaýyndaǵy án: « Apam úshin» qabyl alyńyzdar!
4 kezeń «Sulýlyq syry»
Sulýlyq tabıǵattan bastalady,
Kóktemmen olar birge shattanady.
Báısheshekteı qulpyryp, gúldeı jaınap.
Sán úlgisi kezeńi bastalady.
Aıdarhan
Ananyń ár bir sózi, oı talaby,
Júrektiń tereńinde saqtalady.
Amanat
Ósemiz elin súıgen ulandar bop,
Ardaqty ana eńbegi aqtalady.
Erkenaz
Syrmaq syrǵan oıýlap,
Jaqsy kórem ájemdi.
Z. Káýsar
Aq ájemdi árqashan,
Syılap jaqsy kóremin.
Ajar
Anam meniń ómirdegi tiregim,
Anam meniń - keýdemdegi júregim.
Dıar
Bala degen ana júregi,
Bala úshin ana ómir súredi.
Bala kóńildenip qýansa,
Anasy da qýanady kúledi.
Aızere
Menim anam aqyldy,
Tarap berer shashymdy.
Gúldi - gúldi ádemi,
Kóılek satyp áperdi.
Samǵat
Baqqa gúl tolǵanda,
Biz ony jınaımyz.
Mereke bolǵanda,
Anaǵa syılaımyz.
Janel
Bizdi ósirip baptaǵan,
Jaqsy bolsaq shattanǵan.
Altynym dep maqtanam,
Aınalaıyn aq mamam.
5kezeń «Sıqyrly gúlder» Bul jandardyń qylyǵyna saı isi,
Sáýlelenip turady ár bir jaı isi.
Analardy shaqyraıyq ortaǵa,
Endigi suraq - jaýap saıysy.
1. Jeti ata qalaı atalady?
2. Qazaqtyń ulttyq oıyndaryn ata?
3. Jeti qazynany atap berińiz?
4. Qazaq ultyq kıimderin ata?
5. Úsh arsyz qalaı atalady?
6. Tilashar toıy qaı kezde jasalady?
7. Úsh yrym aıtyp, onyń maǵynasyn túsindirińiz
8. QR rámizderiń atańyz
6 kezeń «Súıikti taǵam»As máziri
Tárbıeshi: Búgingi analarymyzdyń saıysy aıaqtaldy. Endigi kezekti ádilqazylar alqasynyń baǵalaýyna beremiz. Ádilqazylarymyz saıystyń qorytyndysyn shyǵaramyz degenshe balalarymyzdyń ónerin tamashalaıyq. Endi ortany ashaıyq,
İnjý marjan shashaıyq.
Án men bıdi shalqytyp,
«Kóktem válsi» bıin tamashalaıyq,- balalarymyzdyń oryndaýyndaǵy bıdi qarsy alyńyzdar!
Analarymyz saıystyń barlyq sharttaryn oryndap shyqty. Sóz kezegin búgingi saıysymyzdyń jeńimpazdaryn anyqtaıtyn ádilqazy alqasyna sóz beremiz.
Balabaqshamyzdyń meńgerýshisi: Dostanova Ásel Jangeldiqyzyna beremiz!
Tárbıeshi: Qutty bolsyn osy shattyq kúnimiz,
Baqytty da uzaq ómir súrińiz.
Qýanyshty júzińizben árdaıym,
Bul ómirde kúlip qana júrińiz.
Búgingi saıysqa qatysqan analarymyzǵa jeńisterińiz qutty bolsyn barsha ájelerimizge, analarymyzǵa, apaılarymyzǵa, búldirshin qyzdarymyzǵa 8 - naýryz halyqaralyq áıelder merekesi qutty bolsyn.
Kóktemgi gúldeı jarqyrap, gúl merekelerińiz, kún merekelerińiz, qutty bolsyn. Otbasylaryńyzǵa baqyt pen qýanysh, shattyq, denderińizge saýlyq, uzaq ómir tileımiz. Quttyqtaý sóz kezegi ata - analarǵa beriledi.
Saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
