InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Mýzykalyq aspaptar. Qobyz.
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik maqsat: qazaqtyń ulttyq aspaptary jaıynda áńgimeleý, solardyń ishinde qobyz tarıhyna toqtalý. Belgili sazger Nurǵısa Tilendıev jaıynda maǵlumat berý.
2. Damytýshylyq maqsat: oqýshylardyń oı - órisin, sóıleý tilin damytý, pánge degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, problemalyq jaǵdaı týǵyza otyryp, sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrý.
3. Tárbıelik maqsat: qazaqtyń belgili sazgeri - N. Tilendıevtiń shyǵarmalaryn dáripteýge, ulttyq aspaptardyń túrlerin ajyrata bilýge tárbıeleý, mýzykaǵa degen súıispenshilikterin arttyrý.
Sabaqtyń tıpi: aqparat pen nátıjelerdi taldaý
Sabaqtyń kórnekiligi: qobyz, fotosýretter, tirek - syzba.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, tarıh, mýzyka.
Qural - jabdyqtar: ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:

Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq daıyndyq.
Sálemetsizder me, balalar. Búgin erekshe sabaq bolmaq. Sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Ózderińdi erkin ustap, bilimderińdi ortaǵa salýǵa tyrysyńdar.
Sabaǵymyzdyń taqyryby: Mýzykalyq aspaptar. Qobyz.
Maqsaty: Belgili sazgerlermen tanysý, ulttyq aspap túrlerin ajyrata bilý, gramatıkalyq tapsyrmalardy oryndaý. (1 - slaıd).

Jańa sabaq túsindiriledi:
Muǵalim sózi: Qazaq halqynyń ulttyq aspap túrleri óte kóp. Sonyń ishinde eń ejelgi túri - qobyz. (qobyz kórsetiledi). Osy aspaptyń ózindik tarıhy bar.
Qobyz tarıhy jaıynda bizge mýzyka pániniń muǵalimi Ojerelev Anatolıı Vasılevıch áńgimelep beredi: (2 - 5 - slaıd).

Kobyz - drevnıı mýzykalnyı ınstrýment. Odnako v drevnostı kobyz ı mýzyka, kotoraıa na nem ıspolnálas ne ýpotreblálıs v razvlekatelnyh seláh. Instrýment ıspolzovalsá baksy v obráde – osobom deıstvıı napravlennom na lechenıe, gadanıe. Obrád etot byl magıcheskım. Baksy verılı, chto mýzykoı ı penıem prızyvaıýt, zaklınaıýt svoıh dýhov ı chto onı pomogaıýt ızlechıt bolnogo.
Proısqojdenıe kobyzovoı mýzykı ı samogo ınstrýmenta, svázano ý kazahov s ımenem legendarnogo pervogo baksy Korkýtom, kotorogo eshe ı nazyvalı otsom vseh mýzykantov.

Mýzyka mektebiniń oqýshysy Májıtova Áıgerimniń oryndaýynda E. Brýsılovskııdiń «Sholpan» atty shyǵarmasyn qobyz únimen tyńdap kórińizder.
Sabaǵymyzǵa kelgen qonaqtarymyzǵa qundy derekteri men ásem mýzykasy úshin rızashylyǵymyzdy bildiremiz.
Interaktıvti taqtamen jumys júrgiziledi:

1. Myna taqtada ulttyq aspaptar kórsetilgen.
Solardy durys atap, kórsetý kerek. (6 - slaıd)
Asataıaq, dabyl, dańǵyra, dombyra, jetigen, qobyz, múıizsyrnaı, sazsyrnaı, shańqobyz, uran, sherter, sybyzǵy.
Muǵalim sózi: Osy mýzykalyq aspaptardan orkestr, ansámblder qurylady. Qazaqtyń belgili sazgeri kim?
Iá, durys taptyńdar, Nurǵısa Tilendıev.
N. Tilendıev jaıynda osy synyptyń oqýshysy - meniń kómekshim E. Lebedeva aıtyp beredi. (7, 8 - slaıd).
Qazaqtyń áıgili kúıshi - kompozıtory N. Tilendıev 1925jyly Almaty oblysynyń İle aýdanynda týǵan. Topyraq buıyrǵan jeri Jambyl kesenesi. Moskvanyń P. I. Chaıkovskıı atyndaǵy konservatorıasynyń dırıjerlik fakúltetin bitirdi. «Otyrar sazy» orkestriniń uıymdastyrýshysy, kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri bolǵan.
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jarlyǵymen N. Tilendiulyna 1998 jyly «Halyq qaharmany» ataǵy berildi. «Ata tolǵaýy», «Mahambet», «Aqqý» sıaqty kúıleri bar.
Muǵalim sózi: Balalar, bizdiń aýdanda osyndaı orkestr nemese ansámblder bar ma?
Iá, «Kókek» ansambli. Bul ansámbl jaıynda meniń kelesi kómekshim - Nurqysheva Saltanat aıtyp beredi. (9 - 12 - slaıd)
Aýdanymyzdyń «Kókek» ansambli búkil oblysqa tanymal desek te bolady. Olar árdaıym oblys kóleminde bolatyn konsertterge, baıqaýlarǵa qatysyp turady. 2009 jyly arnaıy shaqyrýmen Túrkıada konsert qoıyp keldi.
Mátinmen jumys júrgiziledi:
Jańa sózder sózdik dápterge jazylady: aspap, shymyldyq, úzindi, sahna, oryndady, rýhanı, ónerpaz, ishek, kóne, kórermen.
Jańa sózdermen sóz tirkesterin qurastyramyz: rýhanı baılyq, keń sahna, shymyldyq ashyldy, kúı oryndady, óleńnen úzindi t. b.
Mátin mánerlep oqylady, suraýly sóılemder qurastyrylady.
Jas ónerpazdar
Bizdiń aýylda halyq aspaptary orkestri quryldy. Senbi kúni olar Mádenıet úıinde konsert ótkizdi. Konsert óte qyzyqty ótti.
Sahnanyń shymyldyǵy ashylǵanda, qoldaryna dombyra, qobyz, sazsyrnaı, asataıaq, sybyzǵy, sazsyrnaı jáne t. b. aspaptar ustaǵan orkestr kórindi. Olar N. Tilendıevtiń «Ata tolǵaýy» kúıin, halyq áni «Bir balany» oryndap berdi. Estradalyq ánder de aıtyldy. Ártister «Qozy Kórpesh - Baıan sulý» spektaklinen úzindi kórsetti.
Kórermender jas ónerpazdardyń konsertine rıza boldy. (13 - 14 slaıd)
Gramatıkalyq tapsyrmalar oryndalady:
1. «Qobyz», «Kúı» sózderin septeńder.
2. «Rýhanı», «Ǵasyr» sózderine fonetıkalyq taldaý jasańdar.
3. Sóılemderge sıntaksıstik taldaý jasańdar: Almatyda qazaq halqynyń mýzykalyq aspaptar murajaıy bar. Murajaıda Dına Nurpeıisovanyń, Ámire Qashaýbaevtiń dombyralaryn kórýge bolady.
Sabaq qorytylady. Myna tirek - syzbany toltyraıyq. Ol úshin suraqtarǵa durys jaýap berý kerek.
1. N. Tilendıev kim?
2. Sazger qaı oblysta týǵan?
3. Qaı oqý ornyn aıaqtaǵan?
4. Qandaı kúılerin bilesińder?
5. N. Tilendiuly qaı orkestrdiń dırıjeri bolǵan?
6. 1998 jyly qandaı ataq berildi?
7. Neshinshi jyly qaıtys boldy? (15 slaıd)

Test saýaldaryna jaýap beremiz. Ár saýalǵa 20 sek. ýaqyt beriledi.(16 - 23slaıd)
1. Q. R. memlekettik tili qaı til?
A. qazaq tili
B. orys tili
V. aǵylshyn tili
2. Rettik san esimderdi kórset.
A. alty - jeti, tórteý
B. bir, bes, júz
V. ekinshi, segizinshi.
3. Maqaldyń jalǵasyn tap. Bireýge or qazba,...
A.... sony orasyń.
B.... óziń túsersiń.
V.... qol bastar.
4. «Asataıaq» sózinde neshe árip, neshe dybys bar?
A. 7 árip, 8 dybys
B. 7 árip, 7dybys
V. 8 árip, 7 dybys.
5. Mynaý qandaı sóz tirkesi? Sybyzǵyda oınaıdy
A. zat esim - zat esim
B. syn esim - esimshe
V. zat esim - etistik
6. N. Tilendıev kim?
A. sýretshi, ánshi
B. aýdarmashy, ártis
V. sazger, dırıjer
7. Mýzykalyq aspaptardy kórset.
A. kúrek, taraq
B. jetigen, sazsyrnaı
V. sahna, kúı

Úıge tapsyrma beriledi: 129 bet. 5 - tapsyrma. Berilgen sóz tirkesterimen sóılem qurastyrý. (24, 25 - slaıd)
Oqýshylar eńbegi baǵalanady