InfoHub Logo

Ana tili
Sabaqtyń taqyryby: N. Baıǵanın «Amangeldi batyrym»
Sabaqtyń maqsaty:
1. Óleń mazmunymen tanystyrý. Ult azattyq kóterilistiń batyry A. Imanovtyń ómiri men erlik isteri jaıynda maǵlumat berý. Óz oılarynan qorytyndy jasaı bilýge daǵdylandyrý.
2. Oqýshylardy erkin sóıleýge, oı ushqyrlyǵyn ushtaýǵa, óz oıyn erkin jetkizýge baýlý, til baılyǵyn jetildirý, shyǵarmashylyqqa baýlý.
3. Batyrlyqqa, erlikke, otanyn, elin qorǵaı biletin azamat bolýǵa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: oı qozǵaý, qyzyǵýshylyqty oıatý, toppen jumys, negizgi ıdeıany aıqyndaý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaqty túsindirý.
Sabaqtyń kórnekiligi: A. Imanov, N. Baıǵanın portretteri, sózjumbaq, slaıd, ınteraktıvti taqta.
Pánaralyq baılanys: matematıka, dúnıetaný

Sabaqtyń barysy:
İ Uıymdastyrý
a) sálemdesý
á) túgendeý
b) oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý
v) psıhologıalyq daıyndyq

İİ Úı tapsyrmasyn tekserý
Mátindi mazmundaý. Mahambet pen Isataı týraly málimetter jınastyrý.

İİİ Ótkendi pysyqtaý
Ótken sabaqty pysyqtaý arqyly sózjumbaqty sheshý. Jańa sabaqtyń taqyrybyn ashý.
Vİ Jańa sabaq
Amangeldi týraly áńgimeleý. Qysqasha málimet berý. Jańa sabaqtyń taqyrybyn habarlaý. Maqsatyn aıtý.

- El táýelsizdigi, beıbitshiligi úshin qasyqtaı qanyn qıǵan, janyn qurban etken batyrlarymyzdy biz eshqashan umytpaımyz, qurmetteımiz. Osy batyrlardyń beınesin máńgilik este saqtaý úshin ne qoıylady?
- Eskertkish.
- Durys aıtasyńdar. Búgingi sabaqta tapsyrmalardy oryndaı otyryp, osy eskertkishke gúl shoǵyn qoıamyz.
1-shi gúl shoǵyn qoıý.
Avtor týraly málimet berý.

Aqtóbe oblysy--------------- Halyq aqyny,
Temir aýdanynda ---------------- jyraý ----------- dúnıege kelgen ------------------Óner qaıratkeri ---------- «Qazaqstan - maıdanǵa» ------------------------«Batyr týraly jyr»,-----------«Batyr ulǵa», «Jeńis úshin»,
«Amangeldi batyr», t. b


Vİİ Oqýlyqpen jumys
2-shi gúl shoǵyn qoıý.

1) Óleńmen tanysý. Maǵynasyn ashý
a) ishteı oqý
á) tizbektep oqý
b) mánerlep oqý
2) Óleńdi taldaý. Sózdikpen jumys

Amangeldi
(oqýshylar Amangeldi batyrǵa sıpattama beredi)
Vİİİ Sergitý sáti

İH Dáptermen jumys
3-shi gúl shoǵyn qoıý.
Shyǵarmashylyq tapsyrma
1-qatar. Batyrlyq, erlik týraly maqal –mátel jazý
2-qatar. Óleń uıqasyn tabý
3-qatar. Sýretke qarap áńgime qurastyrý

H Jańa sabaqty pysyqtaý
4-shi gúl shoǵyn qoıý
«Kim tapqyr?» oıyny
Oıynnyń sharty: Taqyrypqa saı uıashyqtaǵy sandardy tańdaı otyryp, suraqtarǵa jaýap berý.

Ómirbaıany: 10 – Amangeldi batyrdyń týǵan jerin ata. (Torǵaı oblysy)
20-Ákesi kim? (Úderbaı)
30-Qandaı tilderdi meńgergen? (túrik, parsy, arab)
Minez-qulqy: 10- Amangeldi Imanov kim?(erjúrek batyr)
20- Qandaı óneri bar?( qolbasshylyq, uıymdastyrýshy)
30-Minezi qandaı? (aqyldy, namysshyl)
Sandar: 10-Týǵan jylyn ata. (1873jyl)
20- Ult-azattyq kóterilis qashan bastaldy? (1916jyl)
30- «Amangeldi batyrym» óleńi neshe joldan turady? (16)

Hİ Úıge tapsyrma
Óleńdi jattaý

Hİİ Qorytyndy
5-shy gúl shoǵyn qoıý.
- Barlyǵyńda sabaqqa belsendi aralasyp, jaqsy jaýap berdińder. Eń basty qosar úlesteriń bilimdi, tárbıeli jaqsy azamat bolyp ósý. Otanymyzdy qorǵaýǵa daıyn bolý.
Ulylarǵa uqsap ósseń, jas ulan!
Baqytqa jete alarsyń árqashan!
Sabaǵymyzdy «Kók týdyń jelbiregeni » ánimen aıaqtaımyz.

Oqýshylardy baǵalaý, madaqtaý.