Negizgi jáne týyndy syn esim
Sabaqtyń taqyryby: Negizgi jáne týyndy syn esim
Maqsaty: 1) Syn esim týraly túsinikterine súıene otyryp, negizgi jáne týyndy syn esim týraly túsindirý. bilim berý;
2) Oqýshylardyń oı - órisin, tanymdyq qabiletin sózdiń qorlaryn damytý, negizgi jáne týyndy syn esimderdi anyqtaı túsýge jattyǵýlar oryndaý, oıyndar júrgizý:
3) Tazalyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý, týǵan jerin, Otanyn qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaq túri: Jańa sabaq
Ádisteri: Sózdik, kórnekilik, praktıkalyq.
Kórnekiligi: Syzba, «Saıahatqa shyǵý», «Tamshylardy kólshikke túsir» «Sózden sóz shyǵarý» oıyndary boıynsha daıyndalǵan kórnekilikter,.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeń, mýzyka (uıqy) (oqýshylardyń kózderi jumýly, qımylsyz otyrady).
Oıan! Oıan botam! Jatpa qarap
Oıan botam! Tezirek shapshańyraq!
Shaqyrdy qoraz mana áldeqashan
Qarap tur terezeden kún jaltyrap.
1 suraq:- Nege turdyń? Adam nege uıyqtaı bermeıdi? (problemalyq suraq)
Qorytyndy oı: Adamnyń ár kúni ózine, ózgege paıda ákelýi tıis.
- Jaqsy, endi «Oıandym» sózin estigende kózimizge ne elesteıdi? (assosasıa)
- Mektep, kún, tań t. b.
- Kózińdi ashtyń, ne kóresiń? (jaryq)
- Jaryq qaıdan keledi? (kúnnen)
- Kúnnen ne alamyz? (jylý)
- Sol jylýdy boıymyzǵa taratyp, júrekke qabyldaımyz.
- Júrekten ne shyǵady? (tilek)
- Olaı bolsa, dápterimizge T. t. ádemi etip jazyp, bir aýyz tilek jazaıyq..
(Jazǵan tilekterin oqýshylarǵa oqytý)
II. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeń.
1. Kórkem jazý T. t
2. «Saıahatqa shyǵý» oıyny arqyly erejelerdi qaıtalaý.
- Elimizde qandaı úlken qalalar bar? Osy atalǵan qalalarǵa kimniń saıahatqa shyqqysy keledi? (qala attary jazylǵan qıma qaǵazdarda suraqtar berilgen)
Astana: Sóılemniń turlaýly múshelerin ata
Almaty: Sóılemniń turlaýsyz múshelerin ata
Oral: Qandaı sóz taptaryn bilesiń?
Qyzylorda: Zat esim týraly ne bilesiń?
Semeı: Etistik jaıly ne bilesiń?
Qaraǵandy: San esim týraly ne bilesiń?
Aqtóbe: Syn esim týraly ne bilesiń?
3. Taqtadaǵy sóılemge nazar aýdartý.
Ol ójet adam edi.
Balalardyń talaby taýdaı.
Aıgúl jasyl kóılek kıdi.
Danıar tártipti oqýshy.
Tapsyrma:
Sóılemderdi oqyp syn esimderdi tabý, sóz quramyna taldaý.
- Qandaı uqsastyq bar?
- Aıyrmashylyǵy bar ma?
- Osy mysaldarǵa qarap syn esim týraly ne aıtýǵa bolady?
(Oqýshylarǵa oı tujyrymdamasyn jasatyp, ereje shyǵartý).
Syn esim negizgi jáne týyndy bolyp bólinedi. Túbir sózden bolǵan syn esimdi negizgi syn esim deımiz. taza, úlken, qyzyl.
Túbir sózge jurnaq jalǵaný arqyly jasalǵan syn esimdi týyndy syn esim deımiz. Taýdaı, ónerli, sezgish.
4. Oqýlyqpen jumys. 375 - jattyǵý (jattyǵýdy taldaý).
1. Qosymshaly sózderdi kóshirip jazý. (qosymshany eske túsirý).
2. Sóz quramyna taldaý. Qaı sóz tabyna jatady?
5. Sergitý sáti.
Baqyt maǵan da ortaq,
Baqyt saǵan da ortaq,
Baqyt bárimizge ortaq (qımylmen)
Biz baqytty balamyz.
- Osy sóılemde syn esim barma? Qandaı syn esim? Nelikten?
(1 top )
6. Tanymdyq tapsyrma.
«Sózden sóz shyǵarý» oıyny.
«Qarapaıym» sózinen sózder shyǵarý.
(qar, qara, ara, apa, apaı, aı, aıym, ym).
7. Oqýlyqtan tys tapsyrma.
Terme dıktant.
Dáriger, alasa, kún, tereń, jazdy, qoıý, besinshi, ónerli, aıtty, suıyq
(Osy sózderdiń ishinen syn esimderdi terip jazý.
(2 - top)
«Oılan tap» oıyny
Kes(...) dik, ju(...) yq, oı(...) taý, dáp(...) me, bar(...) ta, toq(...) dyq.
Shyǵarmashylyq dıktant.
.................. kólde joq balyq,
.................. kólde kóp balyq
Al, balalar...........................
Alyp qolǵa..........................
III. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi.
«Tamshylardy kólshikke túsirý» oıyny
Bulttan jaýǵan tamshylarda syn esimder jazylǵan, negizgi syn esim tamshylaryn,
negizgi syn esim ataýy jazylǵan kólshikke túsirý, týyndy syn esim tamshylaryn, týyndy syn esim ataýy jazylǵan kólshikke túsirý. (oıyn barysynda taldap otyrý)
- Al, balalar, mine, bult ydyrap, kúlimdep kúnniń kózi shyqty.
Dalamdaı keń peıilim
Júregim mol meıirim,
Men úshin joq ýaǵyń,
Bárine ortaq shýaǵym
Osy jarqyraǵan kúndeı meıirimdi jan shýaqty, kóńili aq, adamǵa tek jaqsylyq jasaı biletin azamat bolyńdar!
Baǵalaý: (sabaq barysynda túsindirip ketken bolatynmyn. Árbir oqýshyǵa jaýap berý sanyna saı jetondar taratylady, sonyń sanyna qaraı baǵalanady.
Úıge tapsyrma. 377 - jattyǵý
Al, balalar, búgingi sabaǵymyzdy aqyn Dıhan Ábilev aǵamyzdyń myna óleń joldarymen aıaqtaıyq. (barlyǵy birge)
Týǵan tilim – babam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – anam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – dalam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – adam – tili - óz tilim! – dep, ózimizdiń týǵan tilimiz qazaq tilin qasterleı, qadirleı bileıik.
Maqsaty: 1) Syn esim týraly túsinikterine súıene otyryp, negizgi jáne týyndy syn esim týraly túsindirý. bilim berý;
2) Oqýshylardyń oı - órisin, tanymdyq qabiletin sózdiń qorlaryn damytý, negizgi jáne týyndy syn esimderdi anyqtaı túsýge jattyǵýlar oryndaý, oıyndar júrgizý:
3) Tazalyqqa, uqyptylyqqa tárbıeleý, týǵan jerin, Otanyn qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaq túri: Jańa sabaq
Ádisteri: Sózdik, kórnekilik, praktıkalyq.
Kórnekiligi: Syzba, «Saıahatqa shyǵý», «Tamshylardy kólshikke túsir» «Sózden sóz shyǵarý» oıyndary boıynsha daıyndalǵan kórnekilikter,.
Sabaqtyń barysy:
I. Baǵdarlaý - motıvasıalyq kezeń, mýzyka (uıqy) (oqýshylardyń kózderi jumýly, qımylsyz otyrady).
Oıan! Oıan botam! Jatpa qarap
Oıan botam! Tezirek shapshańyraq!
Shaqyrdy qoraz mana áldeqashan
Qarap tur terezeden kún jaltyrap.
1 suraq:- Nege turdyń? Adam nege uıyqtaı bermeıdi? (problemalyq suraq)
Qorytyndy oı: Adamnyń ár kúni ózine, ózgege paıda ákelýi tıis.
- Jaqsy, endi «Oıandym» sózin estigende kózimizge ne elesteıdi? (assosasıa)
- Mektep, kún, tań t. b.
- Kózińdi ashtyń, ne kóresiń? (jaryq)
- Jaryq qaıdan keledi? (kúnnen)
- Kúnnen ne alamyz? (jylý)
- Sol jylýdy boıymyzǵa taratyp, júrekke qabyldaımyz.
- Júrekten ne shyǵady? (tilek)
- Olaı bolsa, dápterimizge T. t. ádemi etip jazyp, bir aýyz tilek jazaıyq..
(Jazǵan tilekterin oqýshylarǵa oqytý)
II. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeń.
1. Kórkem jazý T. t
2. «Saıahatqa shyǵý» oıyny arqyly erejelerdi qaıtalaý.
- Elimizde qandaı úlken qalalar bar? Osy atalǵan qalalarǵa kimniń saıahatqa shyqqysy keledi? (qala attary jazylǵan qıma qaǵazdarda suraqtar berilgen)
Astana: Sóılemniń turlaýly múshelerin ata
Almaty: Sóılemniń turlaýsyz múshelerin ata
Oral: Qandaı sóz taptaryn bilesiń?
Qyzylorda: Zat esim týraly ne bilesiń?
Semeı: Etistik jaıly ne bilesiń?
Qaraǵandy: San esim týraly ne bilesiń?
Aqtóbe: Syn esim týraly ne bilesiń?
3. Taqtadaǵy sóılemge nazar aýdartý.
Ol ójet adam edi.
Balalardyń talaby taýdaı.
Aıgúl jasyl kóılek kıdi.
Danıar tártipti oqýshy.
Tapsyrma:
Sóılemderdi oqyp syn esimderdi tabý, sóz quramyna taldaý.
- Qandaı uqsastyq bar?
- Aıyrmashylyǵy bar ma?
- Osy mysaldarǵa qarap syn esim týraly ne aıtýǵa bolady?
(Oqýshylarǵa oı tujyrymdamasyn jasatyp, ereje shyǵartý).
Syn esim negizgi jáne týyndy bolyp bólinedi. Túbir sózden bolǵan syn esimdi negizgi syn esim deımiz. taza, úlken, qyzyl.
Túbir sózge jurnaq jalǵaný arqyly jasalǵan syn esimdi týyndy syn esim deımiz. Taýdaı, ónerli, sezgish.
4. Oqýlyqpen jumys. 375 - jattyǵý (jattyǵýdy taldaý).
1. Qosymshaly sózderdi kóshirip jazý. (qosymshany eske túsirý).
2. Sóz quramyna taldaý. Qaı sóz tabyna jatady?
5. Sergitý sáti.
Baqyt maǵan da ortaq,
Baqyt saǵan da ortaq,
Baqyt bárimizge ortaq (qımylmen)
Biz baqytty balamyz.
- Osy sóılemde syn esim barma? Qandaı syn esim? Nelikten?
(1 top )
6. Tanymdyq tapsyrma.
«Sózden sóz shyǵarý» oıyny.
«Qarapaıym» sózinen sózder shyǵarý.
(qar, qara, ara, apa, apaı, aı, aıym, ym).
7. Oqýlyqtan tys tapsyrma.
Terme dıktant.
Dáriger, alasa, kún, tereń, jazdy, qoıý, besinshi, ónerli, aıtty, suıyq
(Osy sózderdiń ishinen syn esimderdi terip jazý.
(2 - top)
«Oılan tap» oıyny
Kes(...) dik, ju(...) yq, oı(...) taý, dáp(...) me, bar(...) ta, toq(...) dyq.
Shyǵarmashylyq dıktant.
.................. kólde joq balyq,
.................. kólde kóp balyq
Al, balalar...........................
Alyp qolǵa..........................
III. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi.
«Tamshylardy kólshikke túsirý» oıyny
Bulttan jaýǵan tamshylarda syn esimder jazylǵan, negizgi syn esim tamshylaryn,
negizgi syn esim ataýy jazylǵan kólshikke túsirý, týyndy syn esim tamshylaryn, týyndy syn esim ataýy jazylǵan kólshikke túsirý. (oıyn barysynda taldap otyrý)
- Al, balalar, mine, bult ydyrap, kúlimdep kúnniń kózi shyqty.
Dalamdaı keń peıilim
Júregim mol meıirim,
Men úshin joq ýaǵyń,
Bárine ortaq shýaǵym
Osy jarqyraǵan kúndeı meıirimdi jan shýaqty, kóńili aq, adamǵa tek jaqsylyq jasaı biletin azamat bolyńdar!
Baǵalaý: (sabaq barysynda túsindirip ketken bolatynmyn. Árbir oqýshyǵa jaýap berý sanyna saı jetondar taratylady, sonyń sanyna qaraı baǵalanady.
Úıge tapsyrma. 377 - jattyǵý
Al, balalar, búgingi sabaǵymyzdy aqyn Dıhan Ábilev aǵamyzdyń myna óleń joldarymen aıaqtaıyq. (barlyǵy birge)
Týǵan tilim – babam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – anam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – dalam tili - óz tilim!
Týǵan tilim – adam – tili - óz tilim! – dep, ózimizdiń týǵan tilimiz qazaq tilin qasterleı, qadirleı bileıik.
You Might Also Like
