InfoHub Logo

Taqyryby: Ómir,qymbatsyń maǵan!
Maqsaty: oqýshylardyń ómir qundylyǵy týraly túsinikterin odan ári tereńdetý.
Mindetteri:
- oqýshylarǵa ómir qundylyǵy týraly tereńirek bilim berý;
- ómirge qushtarlyqtaryn damytý;
- ómirdiń mánin túsinýge tárbıeleý.
Kórnekilikter: sýretter, slaıdtar, aýdıo kasseta.
Shattyq sheńberi «Ómir jyry» Sózi T.Moldaǵalıevtiki
Áni Á. Beıseýovtiki
1.Ómir degen oıyn da emes,toı da emes,
Basqalardan bıik turar boı da emes.
Ómir degen shahmat emes shatasqan,
Ómir degen uta qoıar doıby emes.
Qaıyrmasy:
Ómir –qatań emtıhan,
Ótpeıtinder qulaıdy.
Qadirine jetpeıtinder
Ómir boıy jylaıdy.
2.Ómir ony kele jatyr dáleldep,
Ómir degen - eńbek, eńbek jáne eńbek.
Ómir degen baqyttyń da qusy emes,
Qarap jatsań,qona qalar saǵan kep.
Suraq-jaýap: - Ómir degendi qalaı túsinesińder ?
Ómir sózin taǵy qalaı aıtýǵa bolady?(taǵdyr,tirshilik,mahabbat)
Sáttilik sáti. Bir - birine tilek aıtý arqyly júrekshelerdi syılaý.

Mátinmen jumys.Sh.Sarıevtiń óleńimen tanystyrý.Ómir tek baqyt,qýanysh,shattyqtan ǵana emes,onyń kóleńkeli jaqtary da bolatyndyǵyn uǵyndyrý.
Ómir degen turmaıdy qap - qaradan
Sh. Sarıev
Ómir degen turady:tań men keshten,
Ǵumyrly eki arany janmen keshken.
Qupıa,jumbaq,syrly dúnıege,
Adamdar Armen kelip,Armen kóshken.
Ómir degen eki ózen: Muń - qýanysh,
Tolqyny: Shyndyq - Jalǵan, Kúlki - Namys.
Bir taıazdap ómirde,bir tereńdep,
Bir laılanyp,ómirde bir tunamyz.
Kún deseń de,tirlikti tún deseń de,
Ómirde ósimdikteı búrleseńder,
Jolynda jolyǵatyn qos taǵdyr bar:
Jýsan - Jantaq, gúl - Tiken,gúl men Sheńgel.
Ómir dámi,eki dám: Ashshy - Tátti,
Tańdaıyńa tıedi: Jumsaq - Qatty.
Jolynda jolyǵatyn eki taǵdyr,
Kútedi Adam úshin syn saǵatty.
Ómir dámi - eki dám: ýly – ýsyz,
Tirlik tatyp jatady shýly - shýsyz.
Kez kelip taǵdyryna keledi Adam,
Jumyr Jer qurlyǵynda sýly - sýsyz.
Qolǵa túspes dúnıe jurt talasqan,
Kitap - Ómir paraǵyn qunttap ashqan.
Seziner júregimen,janymenen,
Ómir ár kez ashyq Kún,Bult ta basqan.
Ómir degen turmaıdy: qap - qaradan.
Ómir degen turady:aq - qaradan,
Aq - Qara,eki arasyn ashyp ótip,
Arymen óz baqytyn tapqan Adam!
Aqyn «AQ»jáne «QARA»dep neni meńzep otyr?
Qaı ýaqytta adam ómiri «aqqa»toly bolady?
Adam óz baqytyn tabý úshin ne isteý kerek?
Adam balasy ne úshin ómir súredi?
Ómir degen nesimen qymbat?
Seniń ómirdegi maqsatyń qandaı?
Ómirdiń mánin túsinýge umtylý qanshalyqty qajet?

Oqý aqparatyn oqytý,ár oıdy tıanaqtaý,mysal keltirý
Adam ómir boıy ózin-ózi taný,qundylyqtardy paıymdaý,jaqsy qasıetterdi óz boıyna darytý arqyly kemeldenýge talpynady.
Halqymyz:
«Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt - nury tasysyn,
Jamannyń jamandyǵyn aıt - quty qashsyn» - deıdi.
Adam jaman - jaqsyny ajyrata bilip,jamannan boıyn aýlaq ustap, boıyna jaqsy qasıetterdi daryta alǵanda ǵana durys ómirlik aıqyndamasyn taba alady.
Tapsyrma.İ. Esenberlın men B.Bulqyshevtyń ómir týraly tolǵanysyn oqý. Oqýshylardy eki topqa bólip,tapsyrmany toppen birlesip,óz oılaryn paıymdaý.
1.Ómir joly kóshken kerýen soqpaǵy tárizdi.Onyń bultarysy da,jazyǵy da kóp.Asýy qıyn asqarymen qatar,tómen qaraı quldyrap óter yldıy da bolady. Kerýen joly keıde uzaq,keıde qysqa keledi.Biraq qaýip-qatersiz,qıyndyqsyz bolmaıdy.Oılamaǵan jerden jel turyp,surapyl daýyl soǵady,qalyń jaýyn nóserleı quıyp,buryn sýy tolarsaqtan keler taıyz jyra,kenet saryldaı aqqan,ótkel bermes,doly ózenge aınalady,kóshti bógeıdi.Bundaı bógetten tek sharshamaıtyn,talmaıtyn kerýen ǵana óte alady.Toqtamaı kóship,óziniń degen jerine jetedi.
İ.Esenberlın.
Mine,men kishkene ómirimdi taǵy bir tekserip,ár kúnimniń izine túsip otyrmyn,alystan bastap dál búgingi kúnge jettim.
Kóz aldymnan ózime sonsha tanys jıyrma jyldyq ómirim ótti. Birine-biri jalǵasyp kelip,birine-biri aıqasyp jatqan ádemi shaq,qymbat kúnder júregińdi júz burap,sol kúıinde qaıtadan esińe túsedi.Bir tizbegi - segiz jyldyq baqytty shaǵyń,bala keziń;odan soń oqýmen ótken on jylyń,odan keıin - armıa, maıdan. Shynyn aıtqanda meniń ómirim,- qazaqtyń jas jigitiniń ómiri jańa ǵana bastaldy.
Mine,tap búgingi túnde,tańerteńgi urys aldynda,týǵan elim men barlyq halqyma,tipti barlyq adam balasyna: «Men ómirden alatyn enshimdi alǵanym joq áli,men ómirimdi qatty súıemin,meniń ómir súrgim keledi!» - dep bar daýysymmen aıqaılaǵym keledi.

Áńgimelesý.Ómir tek baqytty kezderden tura ma?
Dáıeksóz.
Adam bop ońaı týǵanmen,
Adam bop qalý kóp qıyn.
«Elim úshin janym qurban» degen maqaldy qalaı túsinesińder?
Beıbit zamanda eli úshin janyn pıda etken qandaı erlerdi bilesińder?
Dáptermen jumys.1-tapsyrma.İ.Esenberlınniń ómir týraly tolǵanysyn oqyp shyǵyńdar.Bolashaqqa óz kúshterińmen qol jetkizemin degen josparlary týraly jazýdy usyný. Shyǵarmashylyqpen jumys.
Ómir týraly slaıdtardy kórsetý. Ómirdiń ár sátin ózine túrtip alyp, sonyń bireýine óleń, maqal, oı tolǵaý jazý nemese sýret arqyly beıneleý. Ómirdiń ár sátinen lázzat alý.
Júrekten júrekke. «Ómirińe nemquraıly qarama» ánin birge oryndaý.
Qorytyndylaý.
Eń bastysy - júregiń taza bolsyn;
Ómir - seniń múmkindigiń,paıdalana bil;
Ómir - sulýlyq,súısine bil;
Ómir - arman,júzege asyr;
Ómir - paryz,oryndaı bil;
Ómir - oıyn,oınaı bil;
Ómir - baılyq,baǵalaı bil;
Ómir - mahabbat,lázzat ala bil;
Ómir - qupıa,syryn ash;
Ómir - qaıǵy,kótere bil;
Ómir - kúres,jeńe bil;
Ómir - baqyt,baıandy ete bil.
Baǵalaý.


Ómirdi aıala
Ózińe sen,ózińniń kúshińe sen,
Qos qolyńmen istelgen isińe sen.
Alysyńda syılaıdy, jaqynyńda,
Ózińdi óziń tómenge túsirmeseń.

Óz qaıyǵyń, bar bolsa óz eskegiń,
Ómirde men seni osal desem edim.
Qımyldaı ber, tarta ber eskegińdi,
Shydady aldan jap-jaryq keleshegiń.

Qozǵalmasań, tońazyr kóleńkeń de,
Eskegińdi es, bir mezet toqtaı kórme.
Óz qaıyǵyń bolǵany qandaı jaqsy,
Qashan, qaıda barsań da óz erkinde.

Ókinseń de ótkeniń oralmaıdy,
Óshken otyń qaıtadan jana almaıdy.
Sen jasaǵan kúnáni bir dosyń da
Bólip-jaryp ózine ala almaıdy.

Senim
Eńbek etsem,erteńgi
Baqytyma senemin!
Maqsatyma jetkizer,
Ýaqytyma senemin!

Dostyq ispen qasty da,
Jeńerime senemin!
Aqyl sana bilim men
Ónerime senemin!

Arym taza, aq kóńil,
Adaldyqqa senemin!
Abyroıly aq nıet
Adamdyqqa senemin!