Óner kókke jetkizer
Búgin kún erekshe jaıdary. «Alataý» ulttyq etnografıalyq ansambili oryndaǵan Túrkeshtiń «Kóńil ashary» qazaqtyń keń atyrabyn elestetedi. Dombyra dabysy birde zańǵar bıikke sharyqtap, birde kókte erkin qalyqtaı túsken. Ulttyq ónerdi súıetin, ónerlige bas ıetin halyq túgel osynda. Qalamyzdaǵy metropolıtenniń «Almaly» beketinde búgin kezekti shara – qolóner sheberleriniń kórmesi ótti. T.Júrgenov atyndaǵy ulttyq óner akademıasy uıymdastyrǵan shyǵarmashylyq kórme óner súıer qaýym men qala turǵyndaryna usynyldy.
Merekelik shara Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» jáne Qazaqstannyń tórtinshi óndiristik revolúsıa dáýirindegi órkendeýine baǵyttalǵan. Bul týraly óner akademıasynyń Tárbıe isi jónindegi prorektory Ergóbek Shyńǵys Qulbekuly:
– Elbasymyz atalǵan taqyrypty qozǵaı otyryp, eń negizgi erekshelik retinde ulttyq ónerdi damytýǵa basa nazar aýdarǵan bolatyn. Shyǵarmashylyq kórme Elbasy joldaýyn qarapaıym emes, barsha adamzatty biriktiretin ortaq, ári qýatty «óner tilimen» jetkizbek. Álemdik órkenıette halyqtyń ózindik yqpalyn qalyptastyratyn – mádenıeti men óneri. Al qoǵamdy etıkalyq, estetıkalyq turǵyda baıytý – Ulttyq óner akademıasynyń basty maqsaty. Bul mısıany akademıa ujymy, talantty stýdentteri óz deńgeıinde atqaryp keledi. Aldaǵy ýaqytta osy syndy qoıylymdardy Vernısaj, Italıa, Fransıada qoıý kózdelýde, – dedi.
Aınalany qorshaǵan qolóner týyndylary kópshiliktiń kózaıymyna aınalyp, erekshe áser qaldyrdy. Ásirese, B.Baıdildanyń «Batyr Baýyrjan» mozaıkasy, B.Dosjanovtyń allúmınııden jasalǵan «Kerýeni» jáne Uzaqbaı Asylannyń «Baqsy» músini halyq nazaryn aýdardy. Qolóner sheberleriniń qolynan shyqqan tańǵajaıyp týyndylar ulttyq qundylyqty, salt-dástúrimizdi dáriptep tur. Ekinshi bólimde akademıa túlekterinen quralǵan «Alataý» etnografıalyq ansambili Nurǵısa Tilendıevtiń «Ata tolǵaýy» men Ábdimomyn Jeldibaevtyń «Erke sylqym»-yn naqyshyna keltire oryndaǵanda, jınalǵan jurt siltideı tyndy.
Shyǵarmashylyq kórmede stýdenttermen qatar, QR keskindeme jáne músin óneriniń maıtalmandary B.Dosjanov, J.Qaırambaev, Q.Ospanov, M.Júnisbaev, B.Turǵynbaı, B.Baıdilda, S.Taınov, A.Abjanova syndy óner qaıratkerleriniń jumystary qoıylǵan. Tórde turǵan «Elbasy» portreti bas qalamyz Astananyń 20 jyldyq mereıtoıyna oraı sýretshi Dáýrenbek Beknazarovtyń tartýy. Osy rette sheberdi sózge tartqan edik:
– Kartına «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna oraı salynǵan. Sondaı-aq, bıyl Astanaǵa 20 jyl tolmaqshy. 4 aı ýaqytty qamtyǵan kartınadaǵy bas keıipker – Elbasy. Al artyndaǵy jastar – bolashaqqa nyq qadam jasaıtyn el erteńi. Astananyń ásem ǵımarattary da jasampaz memleket ekendigimizdiń belgisi ispetti.
Sharany ótkizýge Almaty metropolıteni jáne qalalyq mádenıet basqarmasy úles qosqan. Uly ónerdi dáriptep, jańǵyrtýdy dástúrge aınaldyrǵan Almaty metropolıteniniń baspasóz hatshysy Igor Sahar:
– Jylda metro beketterinde 30-ǵa jýyq túrli kórnekti sharalar ótkizilip turady. Máselen, Baıqońyr beketinde kitap kórmesiniń festıvalin ótkizý qolǵa alyndy. Al búgin biz Almaly beketinde T.Júrgenov atyndaǵy ulttyq óner akademıasynyń túlekterimen birlese ulttyq ónerge baǵyttalǵan qolóner kórmesin uıymdastyryp otyrmyz. Osy tektes is-sharalar jastardy patrıottyq sezimge úndep, ónerge degen súıispenshilikti arttyrady, – dedi.
Sóz sońynda. Kórmeden kórgenimiz kóp, túıgenimiz mol boldy. Shyǵarmashylyqqa qushtar, shyn talantty jastardyń kóbeıgendigi qýantty. Joǵary dárejede uıymdastyrylǵan qolóner kórmesinen qonaqtar da, kópshilik te tańdanyspen qaıtty. Aldaǵy ýaqytta ulttyq ónerdi, dástúrimizdi ulyqtaıtyn is-sharalar leginiń tolastamasyna kámil senemiz.
Araı JUMATAI,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ,
Jýrnalısıka fakúlteti, İİ kýrs