Oqylym daǵdysyn meńgertý joldary
Oqylym daǵdysyn meńgertý joldary
Oqylym reseptıvti (qabyldaýshy) daǵdylar qataryna jatady.
Oqylymnyń maqsaty – mátindegi negizgi jáne qosymsha aqparatty ártúrli deńgeıde qabyldaýy jáne túsine bilýi.
Oqylym daǵdylary:
• Mazmunyn túsiný úshin oqý nemese kóz júgirtip oqý – mátindegi jalpy ıdeıany túsiný úshin tez oqyp shyǵý.
• Naqty aqparattardy tabý úshin oqý – mátin ishindegi aqparattardy taýyp alý úshin oqý. Bul daǵdyda tutas mátindi túsinip oqý, mazmunyn bilý mańyzdy emes. Mysaly, mátinnen qajet paıyzdyq kórsetkishterdi, jyldardy nemese qajetti sózderdi taýyp alý.
• Detaldi túrde oqý – árbir sózdiń maǵynasyn túsiný úshin mátindi sózbe - sóz oqý. Mysaly, kelisimsharttaǵy talaptardy nemese nusqaýlardy túsiný úshin sózbe - sóz oqý.
Sóz maǵynasyn mánmátinnen ajyratý – mátin ishindegi tanys emes sózdiń maǵynasyn túsiný (boljaý) úshin, onyń aınalasyndaǵy sózder men sóılemge nazar aýdarý.
• Mátin qurylymyn túsiný – mátin qurylymynyń uıymdastyrylýyn túsiný. Mysaly, kirispe bólim, negizgi bólim, qorytyndy bólim.
• Boljaı bilý – oqylym tapsyrmasy aldynda qoldanylatyn tásil. Oqýshylar mátindi oqymas buryn onyń mazmuny men kóteretin máselesi jóninde oılanyp, talqylap kóredi. Ol úshin olar mátin taqyrybyna, test oǵan berilgen sýretke qarap boljaı otyryp, sol taqyrypta óz bilimderin qoldanady. Bul tásil mátindi ońaı túsinýge kómektesedi.
• Mátin túrlerin ajyrata bilý – sıpattaý, habarlaý, talqylaý.
• Ekstensıvti oqylym – úlken kólemdi maqala nemese shyǵarmalardy (roman, áńgime) oqý.
• Intensıvti oqylym – mátindegi sóılemderdiń gramatıkalyq qurylymyn, belgili bir taqyrypqa arnalǵan sózderdi talqylaý úshin oqý. Mundaǵy maqsat oqýshylardyń tildi durys qoldana bilýdegi bilimin arttyrý.
Oqylymǵa arnalǵan sabaq qurylymy:
• Oqylym aldy tapsyrma – mátin taqyrybyn ashýǵa baǵyttalǵan jattyǵýlar, sózderdi aldyn ala úıretý, mátin mazmunyn boljaýǵa baılanysty suraqtar qoıý.
• Oqylym tapsyrmasy – ártúrli oqylym daǵdylaryn damytýǵa arnalǵan jattyǵýlar (suraqtar). Alǵashqy jattyǵýlar jalpy mazmunyn túsinýge baǵyttalsa, keıingi jattyǵýlar naqty aqparatty tabýǵa arnalýy tıis.
• Oqylymnan keıingi tapsyrma – mátinde kóterilgen máselege, aqparattarǵa baılanysty talqylaý suraqtary. Mundaǵy suraqtar olar úırengen jańa sózderdi, uǵymdardy qoldana otyryp, jaýap bere alatyndaı uıymdastyrylýy qajet. Sonymen qatar suraqtar oqýshylardyń ómirlik tájirıbesimen de baılanysyp, óz kózqarastaryn bildirýge múmkindik bere alatyndaı jasalýy kerek.
5 - synyptyń «Kıim. Sán. Talǵam» bólimine bólingen oqylym maqsattary:
5. 2. 3. 1 - jarnama qurylymy men resimdelýi arqyly janrlyq erekshelikterin ajyratý;
5. 2. 5. 1 - mátin mazmunyn túsinýge, naqty aqparattardy anyqtaýǵa baǵyttalǵan suraqtar qurastyrý.
7 - synyptyń «Kóshpendiler mádenıeti bólimine bólingen oqylym maqsattary:
7. 2. 3. 1 - Hronıka qurylymy men resimdelýi arqyly janrlyq erekshelikterin ajyratý;
7. 2. 4. 1 - ıdeıasy uqsas pýblısısıkalyq jáne kórkem ádebıet stılindegi mátinderdiń taqyryby, qurylymy, maqsatty aýdıtorıasy, tildik ereksheligin salystyra taldaý.
7 - synyp boıynsha tapsyrma úlgisi
Oqylym aldyndaǵy tapsyrma
Talqylaý suraǵy:
• Pýblısısıkalyq stıl men kórkem ádebıet stıliniń aıyrmashylyqtary qandaı?
Oqylym tapsyrmasy
Eki mátindi salystyryp, uqsastyǵy men aıyrmashylyǵyn tap:
• mátinniń túri;
• maqsaty;
• mazmuny;
• stıli men tili.
Búgin de táýelsiz el bolyp, óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetti. Osyndaı shattyq qýanyshqa qolymyz jetkenine 20 jyl. Kók baıraǵymyz samal jelmen terbelip, ánuranymyz kógimizde qalqyp, eltańbamyz tórimizde tur.
Tarıh sahnasynnan syzylyp qalǵan qanshama el, qanshama órkenıet bolmady. Al bizdiń babalarymyz myńdaǵan jyldar boıy osy óz dalasynda kóship - qonyp, tilin de, dilin de joǵaltpaı, dalalyq mádenıetin mápelep, bizge mura ǵyp tabys etti.
Ótken dáýirden, baba - ájelerimiz qaldyrǵan muranyń biri. Qazaq kún kórinisine, urpaq tárbıesine, turmystyq qajetterine taǵy basqa kerekterine jaratty. Urpaqtan - urpaqqa aýysyp kele jatqan salt - sanamyzda kúni búginge deıin óziniń mańyzyn joımaǵan dástúrlerimiz bar. Uly Abaıdyń: «Adamda árbir nársege qyzyǵýshylyq, bilmekke qumarlyq» - degen sózi bar. Baba - ájelerimizden qalǵan dástúrlerdi oqyp, bilip, úırengen jaqsy bolatyn edi. Ózine unaǵanyn kúndelikti ómirine paıdalanýǵa bolady. Ne nárseni bolsa da bilgenniń zıany joq.
OQO, Maqtaral aýdany,
T. Rysqulov JOM
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Kalıeva Meıramkúl
Oqylym daǵdysyn meńgertý joldary. júkteý
Oqylym reseptıvti (qabyldaýshy) daǵdylar qataryna jatady.
Oqylymnyń maqsaty – mátindegi negizgi jáne qosymsha aqparatty ártúrli deńgeıde qabyldaýy jáne túsine bilýi.
Oqylym daǵdylary:
• Mazmunyn túsiný úshin oqý nemese kóz júgirtip oqý – mátindegi jalpy ıdeıany túsiný úshin tez oqyp shyǵý.
• Naqty aqparattardy tabý úshin oqý – mátin ishindegi aqparattardy taýyp alý úshin oqý. Bul daǵdyda tutas mátindi túsinip oqý, mazmunyn bilý mańyzdy emes. Mysaly, mátinnen qajet paıyzdyq kórsetkishterdi, jyldardy nemese qajetti sózderdi taýyp alý.
• Detaldi túrde oqý – árbir sózdiń maǵynasyn túsiný úshin mátindi sózbe - sóz oqý. Mysaly, kelisimsharttaǵy talaptardy nemese nusqaýlardy túsiný úshin sózbe - sóz oqý.
Sóz maǵynasyn mánmátinnen ajyratý – mátin ishindegi tanys emes sózdiń maǵynasyn túsiný (boljaý) úshin, onyń aınalasyndaǵy sózder men sóılemge nazar aýdarý.
• Mátin qurylymyn túsiný – mátin qurylymynyń uıymdastyrylýyn túsiný. Mysaly, kirispe bólim, negizgi bólim, qorytyndy bólim.
• Boljaı bilý – oqylym tapsyrmasy aldynda qoldanylatyn tásil. Oqýshylar mátindi oqymas buryn onyń mazmuny men kóteretin máselesi jóninde oılanyp, talqylap kóredi. Ol úshin olar mátin taqyrybyna, test oǵan berilgen sýretke qarap boljaı otyryp, sol taqyrypta óz bilimderin qoldanady. Bul tásil mátindi ońaı túsinýge kómektesedi.
• Mátin túrlerin ajyrata bilý – sıpattaý, habarlaý, talqylaý.
• Ekstensıvti oqylym – úlken kólemdi maqala nemese shyǵarmalardy (roman, áńgime) oqý.
• Intensıvti oqylym – mátindegi sóılemderdiń gramatıkalyq qurylymyn, belgili bir taqyrypqa arnalǵan sózderdi talqylaý úshin oqý. Mundaǵy maqsat oqýshylardyń tildi durys qoldana bilýdegi bilimin arttyrý.
Oqylymǵa arnalǵan sabaq qurylymy:
• Oqylym aldy tapsyrma – mátin taqyrybyn ashýǵa baǵyttalǵan jattyǵýlar, sózderdi aldyn ala úıretý, mátin mazmunyn boljaýǵa baılanysty suraqtar qoıý.
• Oqylym tapsyrmasy – ártúrli oqylym daǵdylaryn damytýǵa arnalǵan jattyǵýlar (suraqtar). Alǵashqy jattyǵýlar jalpy mazmunyn túsinýge baǵyttalsa, keıingi jattyǵýlar naqty aqparatty tabýǵa arnalýy tıis.
• Oqylymnan keıingi tapsyrma – mátinde kóterilgen máselege, aqparattarǵa baılanysty talqylaý suraqtary. Mundaǵy suraqtar olar úırengen jańa sózderdi, uǵymdardy qoldana otyryp, jaýap bere alatyndaı uıymdastyrylýy qajet. Sonymen qatar suraqtar oqýshylardyń ómirlik tájirıbesimen de baılanysyp, óz kózqarastaryn bildirýge múmkindik bere alatyndaı jasalýy kerek.
5 - synyptyń «Kıim. Sán. Talǵam» bólimine bólingen oqylym maqsattary:
5. 2. 3. 1 - jarnama qurylymy men resimdelýi arqyly janrlyq erekshelikterin ajyratý;
5. 2. 5. 1 - mátin mazmunyn túsinýge, naqty aqparattardy anyqtaýǵa baǵyttalǵan suraqtar qurastyrý.
7 - synyptyń «Kóshpendiler mádenıeti bólimine bólingen oqylym maqsattary:
7. 2. 3. 1 - Hronıka qurylymy men resimdelýi arqyly janrlyq erekshelikterin ajyratý;
7. 2. 4. 1 - ıdeıasy uqsas pýblısısıkalyq jáne kórkem ádebıet stılindegi mátinderdiń taqyryby, qurylymy, maqsatty aýdıtorıasy, tildik ereksheligin salystyra taldaý.
7 - synyp boıynsha tapsyrma úlgisi
Oqylym aldyndaǵy tapsyrma
Talqylaý suraǵy:
• Pýblısısıkalyq stıl men kórkem ádebıet stıliniń aıyrmashylyqtary qandaı?
Oqylym tapsyrmasy
Eki mátindi salystyryp, uqsastyǵy men aıyrmashylyǵyn tap:
• mátinniń túri;
• maqsaty;
• mazmuny;
• stıli men tili.
Halqyn súıgen – saltyn súıedi
Búgin de táýelsiz el bolyp, óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetti. Osyndaı shattyq qýanyshqa qolymyz jetkenine 20 jyl. Kók baıraǵymyz samal jelmen terbelip, ánuranymyz kógimizde qalqyp, eltańbamyz tórimizde tur.
Tarıh sahnasynnan syzylyp qalǵan qanshama el, qanshama órkenıet bolmady. Al bizdiń babalarymyz myńdaǵan jyldar boıy osy óz dalasynda kóship - qonyp, tilin de, dilin de joǵaltpaı, dalalyq mádenıetin mápelep, bizge mura ǵyp tabys etti.
Ótken dáýirden, baba - ájelerimiz qaldyrǵan muranyń biri. Qazaq kún kórinisine, urpaq tárbıesine, turmystyq qajetterine taǵy basqa kerekterine jaratty. Urpaqtan - urpaqqa aýysyp kele jatqan salt - sanamyzda kúni búginge deıin óziniń mańyzyn joımaǵan dástúrlerimiz bar. Uly Abaıdyń: «Adamda árbir nársege qyzyǵýshylyq, bilmekke qumarlyq» - degen sózi bar. Baba - ájelerimizden qalǵan dástúrlerdi oqyp, bilip, úırengen jaqsy bolatyn edi. Ózine unaǵanyn kúndelikti ómirine paıdalanýǵa bolady. Ne nárseni bolsa da bilgenniń zıany joq.
OQO, Maqtaral aýdany,
T. Rysqulov JOM
qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Kalıeva Meıramkúl
Oqylym daǵdysyn meńgertý joldary. júkteý
You Might Also Like
-
Koýchıng taqyryby: Talantty jáne daryndy balalardy anyqtaý jáne oqytý joldary
-
Uzaq merzimdi jospardyń taraýy: 5. 3V Ondyq bólshekter jáne olarǵa amaldar qoldaný
