Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasynyń tıimdiligi
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» tehnologıasynyń tıimdiligi
Bilimniń jańa mazmunyn júzege asyrý úshin jańa tehnologıalar qajet - aq. Jańalyqty meńgerý men júzege asyrýda durys túsinbeýshilik uıymdastyrýshyǵa ártúrli kedergi jasaıtyny belgili. Sondaı pedagogıkalyq tehnologıalardyń biri «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý». Syn turǵysynan oılaý tehnologıasy qoldanýǵa yńǵaıly bylaısha aıtqanda, barsha úshin qoǵamdyq mańyzy men máni zor ıdeıalardy ıgerýge bolatyn naqtyly ádister men tásilder.
Synı turǵydan oılaý degenimiz ne?
• shyńdalǵan oılaý, kez kelgen damý deńgeıine baılanysty máselelerge syn kózben qaraý;
• kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy, jaýapty sheshim qabyldaýǵa qushtarlyq;
• úıretý men úırený birliginiń, úırenýdiń qyzyǵýshylyǵynan turatyn, úırenýshiniń senimine negizdelgen qurylym.
Bul baǵdarlamanyń maqsaty barlyq jastaǵy oqýshylarynyń kez kelgen mazmun, túsinikke synı turǵydan qarap, eki uıǵarym bir pikirdiń bireýin tańdaýǵa sapaly sheshim qabyldaýdy osy sabaqtarda úırenedi. Syn turǵysynan oılaý - synaý emes, shyńdalǵan, birin - biri tolyqtyrǵan oılaý desek qatelespeımiz. Syn turǵysynan oılaý degenimiz - oı qozǵaı otyryp, oqýshynyń óz oıymen ózgelerdiń oıyna synı qarap, estigenin, bilgenin taldap, salystyryp, rettep, suryptap, júıelep, bilmegenin ózi zerttep, dáleldep, tujyrym jasaýǵa baǵyttaý, óz betimen jáne birlesip shyǵarmashylyq jumys jasaý. Oqýshylardyń osyndaı qabiletterin damytýǵa ár túrli ádis - tásilderdi qoldanýǵa bolady.
Bilim berýdiń sapasyn jaqsartý maqsatynda «Syn turǵysynan oılaý» tehnologıasyn óz sabaqtarymda qoldanyp júrmin. Syn turǵysynan oılaý tehnologıasynyń meni qyzyqtyrǵany balanyń ózi izdenip dáleldeýi. Ol buryn tek tyńdaýshy bolsa, endi izdenýshi, oılanýshy, óz oıyn dáleldeýshi, al muǵalim osy árekette baǵyttaýshy, uıymdastyrýshy.
Belgili ǵalym Ahmet Baıtursynuly osy oraıda bylaı depti: «Sheberliktiń belgisi - túrli ádisti bolý.»Bir sabaqtyń ár kezeńderinde túrli ádisterdi ornymen paıdalaný arqyly kóp nátıjege jetýge bolady.
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» tehnologıasymen jumys jasaý kezinde bul sabaqtar balanyń tanymdyq belsendiligin arttyrýǵa, óz betinshe bilim alýǵa, shyǵarmashylyǵyn qalyptastyrýǵa yqpal etetindigin atap ótsem, oqýshylar - oqýdyń qyzyqty, ujymdy birlesip jumys jasaýǵa úıretetindigin, bilimniń tereńdigi ári tıanaqtylyǵy artatyndyǵyn baıqalady.
Bul strategıalardy qoldanýdaǵy meniń mindetim – balanyń ózine degen shyǵarmashylyq qabiletin damytý, ózin tulǵa retinde sezinetindeı múmkindik ashý. Ózin tulǵa retinde sezingen bala árqashan ómirde óz jolyn taba alady. «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» qyzyǵýshylyǵyn oıatý, maǵynany taný, oı tolǵanys kezeńderinen túziledi.
1 - kezeń - Qyzyǵýshylyqty oıatý. Bul úırený úrdisi bolyp tabylady. Úırený prosesi - burynǵy biletin jáne jańa bilimdi ushtastyrýdan turady. Úırenýshi jańa uǵymdardy, túsinikterdi, óziniń burynǵy bilimin jańa aqparatpen tolyqtyrady, keńeıte túsedi. Sondyqtan da, sabaqta qarastyrylǵaly turǵan másele jaıly oqýshy ne biledi, ne aıta alatyndyǵyn anyqtaýdan bastalady. Osy arqyly oıdy qozǵatý, oıatý, mı qyrtysyna titirkengish arqyly áser etý júzege asady. Oqýshy óz biletinin eske túsiredi, qaǵazǵa jazady, kórshisimen bólisedi, tobynda talqylaıdy. Osy kezeńge qyzmet etetin «Toptaý», «Túrtip alý», «Oılaný», «Jupta talqylaý», «Boljaý», «Álemdi sharlaý» t. b. degen attary bar strategıalar jınaqtalǵan. Jeke basyn qurmetteı otyryp, bilim berý - qazirgi oqytýdyń negizgi talaby. Óıtkeni oqýshylardyń báriniń oılaý qabileti birdeı emes. Sondyqtan bul máselege psıhologıalyq turǵydan qarap, pedagogıkalyq áreket, ádistemelik sheberlikpen kelý kerek.
Ekinshi kezeń «Maǵynany ashý»
Kezeńniń maqsaty:
- jańa aqparatpen tanysý;
- jańa aqparattarmen óz bilimimen ara - qatynas belgileý.
Bul kezeńde jańa aqparattarmen, oılarmen tanysady, tıisti taqyrypqa baılanysty kıno kórý, dáris, áńgime, tyńdaý nemese tájirıbe - eksperıment jasaý, mýltımedıalyq quraldardy paıdalanady. Sabaqta jumys dara jáne jup, top túrinde júrgiziledi. Onyń óz betimen jumys jasap, belsendilik kórsetýine jaǵdaı jasalady. Oqýshylardyń taqyryp boıynsha jumys jasaýyna kómektesetin oqytý strategıalary bar.«Syn turǵysynan oılaý strategıalaryn» óz tájirıbemde qazaq tili men ádebıet sabaqtarynda jıi qoldanamyn.
Jańa sabaqty óz betinshe meńgerý nemese maǵynany taný kezinde túrtip alý nemese INSERT strategıasyn paıdalanamyn. INSERT – oqyǵanyn túsinýge, óz oıyna basshylyq etýge, oıyn bildirýge úıretetin utymdy qural. Ol boıynsha oqýshyǵa oqý, taqyryppen tanysý barysynda V - «bilemin»,- - «men úshin túsiniksiz»,+ - «men úshin jańa aqparat»?- «meni tań qaldyrady» belgilerin qoıyp otyryp oqý tapsyrylady.. Bir áńgimeniń sońyna tez jetý, oqyǵandy este saqtaý, mánin jete túsiný - kúrdeli jumys. Oqýshylar arasynda oqýǵa jeńil - jelpi qaraý saldarynan túsine almaý, ómirmen ushtastyra almaý jıi kezdesedi. Bul kezeńinde úırenýshiler biletinderin anyqtap, bilmeıtinderin belgilep suraýǵa ázirlenedi.
İs áreket:
1 - qadam. Túrtip alýdyń túsiniktemesin taqtaǵa jazǵan durys. Sonan soń oqýǵa ýaqyt berý kerek.
2 - qadam. Oqyp bolǵan soń, túrtip alý kestesin toltyrady - taqtaǵa syzý kerek, dápterlerine syzyp alý úshin ýaqyt berý kerek. Aldyńǵy qoıǵan belgilerine sáıkes, kesteni óz betterimen toltyrady.
3 - qadam. Kestelerin jupta talqylaıdy.
4 - qadam. Kesteni toptarynda talqylaıdy. Synyptyń jalpy kestesine ne engizý kerektigin tańdaıdy.
5 - qadam. Synyptyń jalpy kestesin taqtaǵa toltyrady. Mátinniń barlyq daýly jaqtaryn anyqtaıdy, sondaı – aq suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Ne sáıkes keledi, eger sáıkes kelmese nege? Alǵashqy jazǵan tizimderimen salystyrady. Kestedegi sıaqty tizimdegi aıqyndalmaǵan pikirtalastar men qalǵan suraqtar - ári qaraı izdený úshin qalady - jumystyń ártúrli nysandaryn anyqtaýǵa bolady.
Bul tásil oqýshylardyń nazaryn oqylatyn taqyrypqa aýdarýǵa, sabaq josparyn jasaýǵa múmkindik beredi.
«Irek» strategıasy. Oqýshylardyń tanyp bilý qyzmetin arttyrý úshin qoldanylady. Muǵalim aldyn ala mátindi maǵynasyna qaraı bólikterge bólip tastaıdy. Búkil synyptaǵy oqýshylardy topqa bólip, ár topqa mátin úzindilerin beredi. Ár top synyp oqýshylarǵa, ózderine berilgen mátinderin túsindirip shyǵady. Mundaǵy basty maqsat - ár oqýshy osy taqyrypty túgeldeı qamtýynda. Osy oraıda «Bular qaıdan shyǵady?» taqyrybyn top boıynsha bólikterge bólip tastap jáne ınteraktıvti taqtadan jaılaýdyń sýretin kórsetý arqyly mátin qurastyrýyna jol siltedim.
«Boljam» strategıasy. Oqıǵa mazmuny arqyly balany qıaldatý, oıyn, synı kózqarasyn damytý, problemalyq másele týǵyzý.
Úshinshi kezeń «Oı tolǵaý»
Kezeńniń maqsaty:
- qabyldanǵan jańa jáne eski túsinikterdiń ara qatynasyn ashý.
- oqylǵan materıaldy taldaý jáne qorytyndylaý.
- taqyrypty munan ári meńgerý baǵytyn anyqtaý.
- Maǵynany taný kezeńinde bilimge súıene otyryp, buryn jáne sabaq barysynda ne úırengenin salystyrady.
- Qarastyrǵan taqyryptyń mánin tolyq túsiný jáne ózine qoıylǵan maqsatty iske asyrý úshin jańa taqyrypty taldaıdy, qajettisin iriktep alady.
- ózine qoıǵan suraqtarǵa maǵynaly jaýap alǵandaryn baǵalaıdy.
- Alǵan bilimderin ómirmen baılanystyrady, qorytyndy nátıje shyǵarady, óz betimen jańa ıdeıalardy oılastyrady.
- klaster qurý
- ártúrli kezeńdegi aqparattardyń ózara qatynasyn sıpattaıtyn kesteler toltyrady.
- túıin sózderge qaıta oralý.
- durys jáne durys emesin maquldaýǵa qaıta oralý.
- refleksıvti suraqtar
- pikir almasý.
- shyǵarmashylyq jumystar jazý (esse) jáne t. b.
Oı tolǵanys baǵdarlamanyń úshinshi kezeńi. Kúndelikti oqytý prosesinde oqýshynyń tolǵanysyn uıymdastyrý, ózine, basqaǵa syn kózben qarap, baǵa berýge úıretedi. Oqýshylar óz oılaryn, ózderi baıqaǵan aqparattardy óz sózderimen aıta alady. Bul satyda oqýshylar bir - birimen áserli túrde oı almastyrý, oı túıistiredi. Oı qozǵaý strategıasynda «Bul týraly ne biletin edik, esimizge túsireıikshi?» — dep 2 - 3 mınýt oqýshylardy oılana bilýge baǵyttaımyn.
Oı - tolǵanysynda oqýshylar ótilgen mátinnen ne áser etkenin, qandaı oı túıgenin jazýǵa úırenedi. Alǵashqyda oqýshylar mátinniń mazmunyn qysqasha jazyp kelip júrdi. Birte - birte mátindegi ózin tolǵandyrǵan nárseni de aıta alatyndaı boldy.
«DJIKSO» ádisinde mátindi topqa bólip oqý oqýshylardyń jaýapkershiligin arttyrady. Óz tobyna kelgende oqyǵanyn aıtyp berý úshin álsiz oqýshylar da árbir sóılemge mán berip oqıtyn boldy. Munyń ózi jaýapkershilik.
Bul úırený satysy – oıdy qaıta túıip, jańa ózgerister jasaıtyn kezeń bolyp tabylady. Osy kezeńdi tıimdi etýge laıyqtalǵan «Bes joldy óleń», «Venn dıagramsy», «Erkin jazý», «Semantıkalyq karta», «T kestesi sıaqty strategıalar ár sabaqtyń ereksheligine, aýyr – jeńildigine laıyqtyla qoldanylady.
Syn turǵysynan oılaý - jeke tulǵanyń tanymdyq prosesterine, eriktik prosesterine, sezimderine, emosıalaryna áser etedi.
Osy oqytý úrdisiniń mańyzdylyǵy: ádisterdiń túrliligi, belsendi praktıkalyq is - árekette bolý, basqalarmen qarym - qatynas jasaı bilý, basqalardy tyńdaı bilý, qajet bolsa óz kózqarasyn ózgertý, toptyq tujyrymǵa kele bilý, top aldyna shyǵyp, óz oıyn aıta bilý, qorǵaı bilý.
Osynyń bári de ózdiginen bilim ala bilýin, syn turǵysynan oılaý iskerligin, keıbir ádistemelik tásilderdi daǵdyǵa aınaldyrýyn qalyptastyrady.
Syn turǵysynan oılaýdy damytý sabaqtarynyń negizinde meniń sabaǵymda oqýshylar arasynda:
*bir - biriniń pikirin tyńdaý, syılaýǵa yntymaqty qarym - qatynastyń negizi qalandy;
*muǵalimmen erkin sóılesip, pikir almastyrýǵa;
*ózin - ózi, birin - biri baǵalaýǵa;
*óz oıyn ashyq, erkin aıtýǵa, pikir almasýǵa;
* dostarynyń oıyn tyńdaı otyryp, problemany sheshý joldaryn izdeı otyryp, qıyndyqty sheshýge kómektesý;
* ózin jeke dara tulǵa retinde tanýǵa jol ashýǵa;
*bir - birine qurmetpen qaraýǵa;
*belsendi shyǵarmashylyqty oılaýǵa negiz qalandy.
Muǵalim sabaq prosesin uıymdastyrýshy, baǵyttaýshy adam rólinde. Ár oqýshyǵa óz oıyn, pikirin aıtýǵa múmkindik beredi, jaýaptar tyńdalady.
Jeke basyn qurmetteı otyryp, bilim berý - qazirgi oqytýdyń negizgi talaby. Óıtkeni oqýshylardyń báriniń oılaý qabileti birdeı emes. Sondyqtan bul máselege psıhologıalyq turǵydan qarap, pedagogıkalyq áreket, ádistemelik sheberlikpen kelý kerek. Shákirtterdiń synı turǵydan oılaý qabletterin damytýǵa arnalǵan oqytýdyń ádis – tásilderi bilim alýshylarǵa qubylystardyń sebepterin tolyq uǵynýǵa, erejeler men zańdylyqtardyń syrlaryn tereń túsinýge, olardyń ǵylymı bilimdegi ornyn ańǵarýǵa qolaıly jaǵdaıaattar jasaıdy. Mundaı ádister, ásirese, tabıǵatynan tuıyq, óz oıyn táptishtep túsindirýge shalaǵaı, taldanǵan máselelerden, baıandalǵan taqyryp mazmunynan tıimdi baılam, túıin jasaýda jasqanshaqtyq baıqatatyn oqýshylarǵa paıdasy ushan teńiz dep oılaımyn.
Syn turǵysynan oılaý arqyly oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý barysynda kelesi mindetterdi anyqtadym.
1. Ádisterdiń túrliligi.
2. Belsendi praktıkalyq is - árekette bolý.
3. Basqalarmen qarym - qatynas jasaı bilý, basqalardy tyńdaı bilý.
4. Qajet bolsa óz kózqarasyn ózgertý.
5. Toptyq tujyrymǵa kele bilý.
6. Top aldyna shyǵyp, óz oıyn aıta bilý, qorǵaı bilý.
Osynyń bári de:
- ózdiginen bilim ala bilýin
- syn turǵysynan oılaý iskerligin,
- keıbir ádistemelik tásilderdi daǵdyǵa aınaldyrýyn qalyptastyrady.
1. Oqýshylar bir - birimen pikirlese otyryp, ortaq qorytyndy shyǵarady.
2. Taqyryptyq túsiniksiz jerlerin aıqyndaıdy.
3. Toptasarynyń suraqtaryna jaýap beredi.
4. Qorytyndy shyǵarady, óz pikirin dáleldeıdi.
Synı turǵydan oqý men jazýdyń kómegi zor. Bul jumysty birneshe taqyryptar kóleminde ótkizdim. Oqýshy jeke jumys isteýge jattyǵady. Óz oıyn kópshilikke jetkizýge yqpal etedi.
Sabaqta oqýshyǵa bilim daıyn kúıinde berile salmaý kerek. Muǵalim sheberligi arqyly balanyń bilimdi ıgerýge qyzyǵýshylyǵyn oıatý qajet. Al ol suraq ár túrli ádis - tásilder arqyly balanyń aldyna jan - jaqty maqsat qoıyp, iske asyrýyna jol kórsetedi.
Aldaǵy bolatyn qubylysty boljaý úshin qıalǵa erik beredi, al oılaý men sóıleý tyǵyz baılanysty.
Berilgen sózder arqyly oıdy keńeıtý úshin basqa sózdik qoldanystardy izdeı bastaıdy.
Suraq qoıý jáne jaýap berý barysynda tildik qatysymdyq birlikter júzege asyrady.
Az ýaqyt ishinde materıaldyń mazmunyn túsinip, jetkize bilý úshin asqan sheshendik.
Bir sóz tóńireginde birneshe oı órbitý arqyly sózdik dáldikke jeteleıdi.
Pikirlesý kezeńinde tanymdyq qordy syrtqa shyǵaryp, tildik qatynasqa túsedi.
Berilgen sózge oraı uǵymdardyń sınonımdik qataryn qurastyrý tildik tapqyrlyqty qajet etedi.
Mundaı tabystar kóp izdenýdiń, jańaǵa degen aıryqsha umtylystyń nátıjesinde dep oılaımyn. Qytaı oıshyly Konfýsıı sózimen qorytyndylasaq: «Oqytýshy men oqýshy birge ósedi... Oqytý - jartylaı bilim alýshy» óz biletinin eske túsiredi, qaǵazǵa jazady. Jubymen, tobymen talqylaıdy.
Bul baǵdarlama jańa býyn oqýlyqtarynyń talaptaryn júzege asyrýda, oqýshylardyń bilim deńgeıin kóterýde, balalardy shyǵarmashylyqqa baýlýda, oılaryn erkin aıtýda tez arada durys sheshimder tabýǵa atsalysatyn birden - bir tıimdi baǵdarlama dep esepteımin.
Mine osyndaı jańa tehnologıalardy oqý – tárbıe úrdisinde paıdalanýdyń arqasynda oqýshylardyń belsendiligi artyp, jan – jaqty damıdy, pánge degen qyzyǵýshylyqtary arta túsedi dep óz oıymdy bildirgim keledi.
Osyndaı jumystardyń nátıjesinde búgingi kún talabyna saı saýatty, bilimdi de, bilikti oqýshylardy tárbıeleýge bolady. Ol úshin eń bastysy muǵalim únemi izdenis ústinde bolýy kerek dep sózimdi aıaqtaǵym keledi.
Usynystar:
1.«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» strategıasyn sabaqta tıimdi qoldaný.
2. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletiniń damýyna jol ashý.
3. Sapaly bilim men sanaly tárbıe berý.
Bilimniń jańa mazmunyn júzege asyrý úshin jańa tehnologıalar qajet - aq. Jańalyqty meńgerý men júzege asyrýda durys túsinbeýshilik uıymdastyrýshyǵa ártúrli kedergi jasaıtyny belgili. Sondaı pedagogıkalyq tehnologıalardyń biri «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý». Syn turǵysynan oılaý tehnologıasy qoldanýǵa yńǵaıly bylaısha aıtqanda, barsha úshin qoǵamdyq mańyzy men máni zor ıdeıalardy ıgerýge bolatyn naqtyly ádister men tásilder.
Synı turǵydan oılaý degenimiz ne?
• shyńdalǵan oılaý, kez kelgen damý deńgeıine baılanysty máselelerge syn kózben qaraý;
• kúrdeli máselelerdi sheshýge, asa mańyzdy, jaýapty sheshim qabyldaýǵa qushtarlyq;
• úıretý men úırený birliginiń, úırenýdiń qyzyǵýshylyǵynan turatyn, úırenýshiniń senimine negizdelgen qurylym.
Bul baǵdarlamanyń maqsaty barlyq jastaǵy oqýshylarynyń kez kelgen mazmun, túsinikke synı turǵydan qarap, eki uıǵarym bir pikirdiń bireýin tańdaýǵa sapaly sheshim qabyldaýdy osy sabaqtarda úırenedi. Syn turǵysynan oılaý - synaý emes, shyńdalǵan, birin - biri tolyqtyrǵan oılaý desek qatelespeımiz. Syn turǵysynan oılaý degenimiz - oı qozǵaı otyryp, oqýshynyń óz oıymen ózgelerdiń oıyna synı qarap, estigenin, bilgenin taldap, salystyryp, rettep, suryptap, júıelep, bilmegenin ózi zerttep, dáleldep, tujyrym jasaýǵa baǵyttaý, óz betimen jáne birlesip shyǵarmashylyq jumys jasaý. Oqýshylardyń osyndaı qabiletterin damytýǵa ár túrli ádis - tásilderdi qoldanýǵa bolady.
Bilim berýdiń sapasyn jaqsartý maqsatynda «Syn turǵysynan oılaý» tehnologıasyn óz sabaqtarymda qoldanyp júrmin. Syn turǵysynan oılaý tehnologıasynyń meni qyzyqtyrǵany balanyń ózi izdenip dáleldeýi. Ol buryn tek tyńdaýshy bolsa, endi izdenýshi, oılanýshy, óz oıyn dáleldeýshi, al muǵalim osy árekette baǵyttaýshy, uıymdastyrýshy.
Belgili ǵalym Ahmet Baıtursynuly osy oraıda bylaı depti: «Sheberliktiń belgisi - túrli ádisti bolý.»Bir sabaqtyń ár kezeńderinde túrli ádisterdi ornymen paıdalaný arqyly kóp nátıjege jetýge bolady.
«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» tehnologıasymen jumys jasaý kezinde bul sabaqtar balanyń tanymdyq belsendiligin arttyrýǵa, óz betinshe bilim alýǵa, shyǵarmashylyǵyn qalyptastyrýǵa yqpal etetindigin atap ótsem, oqýshylar - oqýdyń qyzyqty, ujymdy birlesip jumys jasaýǵa úıretetindigin, bilimniń tereńdigi ári tıanaqtylyǵy artatyndyǵyn baıqalady.
Bul strategıalardy qoldanýdaǵy meniń mindetim – balanyń ózine degen shyǵarmashylyq qabiletin damytý, ózin tulǵa retinde sezinetindeı múmkindik ashý. Ózin tulǵa retinde sezingen bala árqashan ómirde óz jolyn taba alady. «Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» qyzyǵýshylyǵyn oıatý, maǵynany taný, oı tolǵanys kezeńderinen túziledi.
1 - kezeń - Qyzyǵýshylyqty oıatý. Bul úırený úrdisi bolyp tabylady. Úırený prosesi - burynǵy biletin jáne jańa bilimdi ushtastyrýdan turady. Úırenýshi jańa uǵymdardy, túsinikterdi, óziniń burynǵy bilimin jańa aqparatpen tolyqtyrady, keńeıte túsedi. Sondyqtan da, sabaqta qarastyrylǵaly turǵan másele jaıly oqýshy ne biledi, ne aıta alatyndyǵyn anyqtaýdan bastalady. Osy arqyly oıdy qozǵatý, oıatý, mı qyrtysyna titirkengish arqyly áser etý júzege asady. Oqýshy óz biletinin eske túsiredi, qaǵazǵa jazady, kórshisimen bólisedi, tobynda talqylaıdy. Osy kezeńge qyzmet etetin «Toptaý», «Túrtip alý», «Oılaný», «Jupta talqylaý», «Boljaý», «Álemdi sharlaý» t. b. degen attary bar strategıalar jınaqtalǵan. Jeke basyn qurmetteı otyryp, bilim berý - qazirgi oqytýdyń negizgi talaby. Óıtkeni oqýshylardyń báriniń oılaý qabileti birdeı emes. Sondyqtan bul máselege psıhologıalyq turǵydan qarap, pedagogıkalyq áreket, ádistemelik sheberlikpen kelý kerek.
Ekinshi kezeń «Maǵynany ashý»
Kezeńniń maqsaty:
- jańa aqparatpen tanysý;
- jańa aqparattarmen óz bilimimen ara - qatynas belgileý.
Bul kezeńde jańa aqparattarmen, oılarmen tanysady, tıisti taqyrypqa baılanysty kıno kórý, dáris, áńgime, tyńdaý nemese tájirıbe - eksperıment jasaý, mýltımedıalyq quraldardy paıdalanady. Sabaqta jumys dara jáne jup, top túrinde júrgiziledi. Onyń óz betimen jumys jasap, belsendilik kórsetýine jaǵdaı jasalady. Oqýshylardyń taqyryp boıynsha jumys jasaýyna kómektesetin oqytý strategıalary bar.«Syn turǵysynan oılaý strategıalaryn» óz tájirıbemde qazaq tili men ádebıet sabaqtarynda jıi qoldanamyn.
Jańa sabaqty óz betinshe meńgerý nemese maǵynany taný kezinde túrtip alý nemese INSERT strategıasyn paıdalanamyn. INSERT – oqyǵanyn túsinýge, óz oıyna basshylyq etýge, oıyn bildirýge úıretetin utymdy qural. Ol boıynsha oqýshyǵa oqý, taqyryppen tanysý barysynda V - «bilemin»,- - «men úshin túsiniksiz»,+ - «men úshin jańa aqparat»?- «meni tań qaldyrady» belgilerin qoıyp otyryp oqý tapsyrylady.. Bir áńgimeniń sońyna tez jetý, oqyǵandy este saqtaý, mánin jete túsiný - kúrdeli jumys. Oqýshylar arasynda oqýǵa jeńil - jelpi qaraý saldarynan túsine almaý, ómirmen ushtastyra almaý jıi kezdesedi. Bul kezeńinde úırenýshiler biletinderin anyqtap, bilmeıtinderin belgilep suraýǵa ázirlenedi.
İs áreket:
1 - qadam. Túrtip alýdyń túsiniktemesin taqtaǵa jazǵan durys. Sonan soń oqýǵa ýaqyt berý kerek.
2 - qadam. Oqyp bolǵan soń, túrtip alý kestesin toltyrady - taqtaǵa syzý kerek, dápterlerine syzyp alý úshin ýaqyt berý kerek. Aldyńǵy qoıǵan belgilerine sáıkes, kesteni óz betterimen toltyrady.
3 - qadam. Kestelerin jupta talqylaıdy.
4 - qadam. Kesteni toptarynda talqylaıdy. Synyptyń jalpy kestesine ne engizý kerektigin tańdaıdy.
5 - qadam. Synyptyń jalpy kestesin taqtaǵa toltyrady. Mátinniń barlyq daýly jaqtaryn anyqtaıdy, sondaı – aq suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Ne sáıkes keledi, eger sáıkes kelmese nege? Alǵashqy jazǵan tizimderimen salystyrady. Kestedegi sıaqty tizimdegi aıqyndalmaǵan pikirtalastar men qalǵan suraqtar - ári qaraı izdený úshin qalady - jumystyń ártúrli nysandaryn anyqtaýǵa bolady.
Bul tásil oqýshylardyń nazaryn oqylatyn taqyrypqa aýdarýǵa, sabaq josparyn jasaýǵa múmkindik beredi.
«Irek» strategıasy. Oqýshylardyń tanyp bilý qyzmetin arttyrý úshin qoldanylady. Muǵalim aldyn ala mátindi maǵynasyna qaraı bólikterge bólip tastaıdy. Búkil synyptaǵy oqýshylardy topqa bólip, ár topqa mátin úzindilerin beredi. Ár top synyp oqýshylarǵa, ózderine berilgen mátinderin túsindirip shyǵady. Mundaǵy basty maqsat - ár oqýshy osy taqyrypty túgeldeı qamtýynda. Osy oraıda «Bular qaıdan shyǵady?» taqyrybyn top boıynsha bólikterge bólip tastap jáne ınteraktıvti taqtadan jaılaýdyń sýretin kórsetý arqyly mátin qurastyrýyna jol siltedim.
«Boljam» strategıasy. Oqıǵa mazmuny arqyly balany qıaldatý, oıyn, synı kózqarasyn damytý, problemalyq másele týǵyzý.
Úshinshi kezeń «Oı tolǵaý»
Kezeńniń maqsaty:
- qabyldanǵan jańa jáne eski túsinikterdiń ara qatynasyn ashý.
- oqylǵan materıaldy taldaý jáne qorytyndylaý.
- taqyrypty munan ári meńgerý baǵytyn anyqtaý.
- Maǵynany taný kezeńinde bilimge súıene otyryp, buryn jáne sabaq barysynda ne úırengenin salystyrady.
- Qarastyrǵan taqyryptyń mánin tolyq túsiný jáne ózine qoıylǵan maqsatty iske asyrý úshin jańa taqyrypty taldaıdy, qajettisin iriktep alady.
- ózine qoıǵan suraqtarǵa maǵynaly jaýap alǵandaryn baǵalaıdy.
- Alǵan bilimderin ómirmen baılanystyrady, qorytyndy nátıje shyǵarady, óz betimen jańa ıdeıalardy oılastyrady.
- klaster qurý
- ártúrli kezeńdegi aqparattardyń ózara qatynasyn sıpattaıtyn kesteler toltyrady.
- túıin sózderge qaıta oralý.
- durys jáne durys emesin maquldaýǵa qaıta oralý.
- refleksıvti suraqtar
- pikir almasý.
- shyǵarmashylyq jumystar jazý (esse) jáne t. b.
Oı tolǵanys baǵdarlamanyń úshinshi kezeńi. Kúndelikti oqytý prosesinde oqýshynyń tolǵanysyn uıymdastyrý, ózine, basqaǵa syn kózben qarap, baǵa berýge úıretedi. Oqýshylar óz oılaryn, ózderi baıqaǵan aqparattardy óz sózderimen aıta alady. Bul satyda oqýshylar bir - birimen áserli túrde oı almastyrý, oı túıistiredi. Oı qozǵaý strategıasynda «Bul týraly ne biletin edik, esimizge túsireıikshi?» — dep 2 - 3 mınýt oqýshylardy oılana bilýge baǵyttaımyn.
Oı - tolǵanysynda oqýshylar ótilgen mátinnen ne áser etkenin, qandaı oı túıgenin jazýǵa úırenedi. Alǵashqyda oqýshylar mátinniń mazmunyn qysqasha jazyp kelip júrdi. Birte - birte mátindegi ózin tolǵandyrǵan nárseni de aıta alatyndaı boldy.
«DJIKSO» ádisinde mátindi topqa bólip oqý oqýshylardyń jaýapkershiligin arttyrady. Óz tobyna kelgende oqyǵanyn aıtyp berý úshin álsiz oqýshylar da árbir sóılemge mán berip oqıtyn boldy. Munyń ózi jaýapkershilik.
Bul úırený satysy – oıdy qaıta túıip, jańa ózgerister jasaıtyn kezeń bolyp tabylady. Osy kezeńdi tıimdi etýge laıyqtalǵan «Bes joldy óleń», «Venn dıagramsy», «Erkin jazý», «Semantıkalyq karta», «T kestesi sıaqty strategıalar ár sabaqtyń ereksheligine, aýyr – jeńildigine laıyqtyla qoldanylady.
Syn turǵysynan oılaý - jeke tulǵanyń tanymdyq prosesterine, eriktik prosesterine, sezimderine, emosıalaryna áser etedi.
Osy oqytý úrdisiniń mańyzdylyǵy: ádisterdiń túrliligi, belsendi praktıkalyq is - árekette bolý, basqalarmen qarym - qatynas jasaı bilý, basqalardy tyńdaı bilý, qajet bolsa óz kózqarasyn ózgertý, toptyq tujyrymǵa kele bilý, top aldyna shyǵyp, óz oıyn aıta bilý, qorǵaı bilý.
Osynyń bári de ózdiginen bilim ala bilýin, syn turǵysynan oılaý iskerligin, keıbir ádistemelik tásilderdi daǵdyǵa aınaldyrýyn qalyptastyrady.
Syn turǵysynan oılaýdy damytý sabaqtarynyń negizinde meniń sabaǵymda oqýshylar arasynda:
*bir - biriniń pikirin tyńdaý, syılaýǵa yntymaqty qarym - qatynastyń negizi qalandy;
*muǵalimmen erkin sóılesip, pikir almastyrýǵa;
*ózin - ózi, birin - biri baǵalaýǵa;
*óz oıyn ashyq, erkin aıtýǵa, pikir almasýǵa;
* dostarynyń oıyn tyńdaı otyryp, problemany sheshý joldaryn izdeı otyryp, qıyndyqty sheshýge kómektesý;
* ózin jeke dara tulǵa retinde tanýǵa jol ashýǵa;
*bir - birine qurmetpen qaraýǵa;
*belsendi shyǵarmashylyqty oılaýǵa negiz qalandy.
Muǵalim sabaq prosesin uıymdastyrýshy, baǵyttaýshy adam rólinde. Ár oqýshyǵa óz oıyn, pikirin aıtýǵa múmkindik beredi, jaýaptar tyńdalady.
Jeke basyn qurmetteı otyryp, bilim berý - qazirgi oqytýdyń negizgi talaby. Óıtkeni oqýshylardyń báriniń oılaý qabileti birdeı emes. Sondyqtan bul máselege psıhologıalyq turǵydan qarap, pedagogıkalyq áreket, ádistemelik sheberlikpen kelý kerek. Shákirtterdiń synı turǵydan oılaý qabletterin damytýǵa arnalǵan oqytýdyń ádis – tásilderi bilim alýshylarǵa qubylystardyń sebepterin tolyq uǵynýǵa, erejeler men zańdylyqtardyń syrlaryn tereń túsinýge, olardyń ǵylymı bilimdegi ornyn ańǵarýǵa qolaıly jaǵdaıaattar jasaıdy. Mundaı ádister, ásirese, tabıǵatynan tuıyq, óz oıyn táptishtep túsindirýge shalaǵaı, taldanǵan máselelerden, baıandalǵan taqyryp mazmunynan tıimdi baılam, túıin jasaýda jasqanshaqtyq baıqatatyn oqýshylarǵa paıdasy ushan teńiz dep oılaımyn.
Syn turǵysynan oılaý arqyly oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletin damytý barysynda kelesi mindetterdi anyqtadym.
1. Ádisterdiń túrliligi.
2. Belsendi praktıkalyq is - árekette bolý.
3. Basqalarmen qarym - qatynas jasaı bilý, basqalardy tyńdaı bilý.
4. Qajet bolsa óz kózqarasyn ózgertý.
5. Toptyq tujyrymǵa kele bilý.
6. Top aldyna shyǵyp, óz oıyn aıta bilý, qorǵaı bilý.
Osynyń bári de:
- ózdiginen bilim ala bilýin
- syn turǵysynan oılaý iskerligin,
- keıbir ádistemelik tásilderdi daǵdyǵa aınaldyrýyn qalyptastyrady.
1. Oqýshylar bir - birimen pikirlese otyryp, ortaq qorytyndy shyǵarady.
2. Taqyryptyq túsiniksiz jerlerin aıqyndaıdy.
3. Toptasarynyń suraqtaryna jaýap beredi.
4. Qorytyndy shyǵarady, óz pikirin dáleldeıdi.
Synı turǵydan oqý men jazýdyń kómegi zor. Bul jumysty birneshe taqyryptar kóleminde ótkizdim. Oqýshy jeke jumys isteýge jattyǵady. Óz oıyn kópshilikke jetkizýge yqpal etedi.
Sabaqta oqýshyǵa bilim daıyn kúıinde berile salmaý kerek. Muǵalim sheberligi arqyly balanyń bilimdi ıgerýge qyzyǵýshylyǵyn oıatý qajet. Al ol suraq ár túrli ádis - tásilder arqyly balanyń aldyna jan - jaqty maqsat qoıyp, iske asyrýyna jol kórsetedi.
Aldaǵy bolatyn qubylysty boljaý úshin qıalǵa erik beredi, al oılaý men sóıleý tyǵyz baılanysty.
Berilgen sózder arqyly oıdy keńeıtý úshin basqa sózdik qoldanystardy izdeı bastaıdy.
Suraq qoıý jáne jaýap berý barysynda tildik qatysymdyq birlikter júzege asyrady.
Az ýaqyt ishinde materıaldyń mazmunyn túsinip, jetkize bilý úshin asqan sheshendik.
Bir sóz tóńireginde birneshe oı órbitý arqyly sózdik dáldikke jeteleıdi.
Pikirlesý kezeńinde tanymdyq qordy syrtqa shyǵaryp, tildik qatynasqa túsedi.
Berilgen sózge oraı uǵymdardyń sınonımdik qataryn qurastyrý tildik tapqyrlyqty qajet etedi.
Mundaı tabystar kóp izdenýdiń, jańaǵa degen aıryqsha umtylystyń nátıjesinde dep oılaımyn. Qytaı oıshyly Konfýsıı sózimen qorytyndylasaq: «Oqytýshy men oqýshy birge ósedi... Oqytý - jartylaı bilim alýshy» óz biletinin eske túsiredi, qaǵazǵa jazady. Jubymen, tobymen talqylaıdy.
Bul baǵdarlama jańa býyn oqýlyqtarynyń talaptaryn júzege asyrýda, oqýshylardyń bilim deńgeıin kóterýde, balalardy shyǵarmashylyqqa baýlýda, oılaryn erkin aıtýda tez arada durys sheshimder tabýǵa atsalysatyn birden - bir tıimdi baǵdarlama dep esepteımin.
Mine osyndaı jańa tehnologıalardy oqý – tárbıe úrdisinde paıdalanýdyń arqasynda oqýshylardyń belsendiligi artyp, jan – jaqty damıdy, pánge degen qyzyǵýshylyqtary arta túsedi dep óz oıymdy bildirgim keledi.
Osyndaı jumystardyń nátıjesinde búgingi kún talabyna saı saýatty, bilimdi de, bilikti oqýshylardy tárbıeleýge bolady. Ol úshin eń bastysy muǵalim únemi izdenis ústinde bolýy kerek dep sózimdi aıaqtaǵym keledi.
Usynystar:
1.«Oqý men jazý arqyly syn turǵysynan oılaýdy damytý» strategıasyn sabaqta tıimdi qoldaný.
2. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletiniń damýyna jol ashý.
3. Sapaly bilim men sanaly tárbıe berý.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Qorytyndy sabaq. Informatıka eline saıahat.
