InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Suraýly sóılem
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: sóılemniń aıtylý maqsatyna qaraı habarly, suraýly, lepti sóılemder bolyp bólinetinin aıtyp, suraýly sóılem týraly túsinik berý.
Damytýshylyǵy: oqýshylardyń sózdik qoryn, til baılyǵyn damytý, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý, jan - jaqty oılaýǵa úıretý.
Tárbıeligi: oqýshylardy uıymshyldyqqa, dostyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik: Interaktıvti taqta, tirek - syzba, sýretter

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Psıhologıalyq daıyndyq;
Bizge ashyq kún kerek,
Aspan kerek móp - móldir.
Qýanyshqa tur bólep,
Baqytty ómir tókken nur.
á) sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
- Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr. Biz qonaqtardy jaqsy tártibimizben, bilimimizben qarsy alyp, shyǵaryp salýymyz kerek. Búgingi sabaqta sóılem týraly bilimimizdi jetildirip, suraýly sóılem týraly maǵlumat alamyz.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
a) – Úıge qandaı tapsyrma berildi? (229 - jattyǵý, jospar boıynsha áńgime quraý)
Oqýshylarǵa jazyp kelgen áńgimelerin oqytý.
á) Ótken taqyrypty bekitý
- Biz qandaı úlken taqyrypty ótip jatyrmyz? (sóılem)
- Sóılem degenimiz ne?
- Sóılem nelerden quralady?
- Sóılemdegi sózder qalaı jazylady?
- Sóılem qandaı áripten bastalyp jazylady?
- Habarly sóılem degenimiz ne? Mysal keltirý.

İİİ. Jańa sabaq.
a) Kirispe áńgime.
- Balalar, men senderge bir suraq qoıǵym kelip tur. Tabıǵat degenimiz ne?
Bizdi qorshaǵan orta.
- Búgin sabaqta tabıǵatqa álemine saıahat jasaımyz.
- Balalar, myna sýretten qaı jyl mezgilin kórip turmyz?
- Sýretten kimdi kórip tursyńdar?
- Taǵy nelerdi kórip tursyńdar?
Balalar men baǵanadan beri ne istedim? (Suraq qoıdyńyz.)
- Suraqty ne úshin qoıamyz? (jaýap alý úshin)
- Osydan qandaı ereje shyǵaryp alýǵa bolady?
Jaýap alý maqsatymen aıtylǵan sóılemdi suraýly sóılem deımiz. Suraýly sóılemniń sońyna suraý belgisi (?) qoıylady. Seniń atyń kim?
Balalar endi «Qustar álemine» saıahatqa shyǵamyz

IV. Oqýlyqpen jumys.
230 - jattyǵý
Óleń shýmaqtaryn mánerlep oqytyp, salystyrý.
Kólge kelip qonady,
Kóldiń kórki bolady.
Ańshy biraq atpaıdy,
Aqqýdyń bar obaly, (A. Ershýov)
– Seni ósirgen baptap kim?
Aqqý netken appaqsyń?
– Taza aýada júremin,
Tunyq sýǵa júzemin. (Q. Tolybaev)
- Sóılemniń sońyna nazar aýdarshy, qandaı tynys belgisi bar?
- Qaı aqyn suraýly sóılemdi paıdalanǵan?
- Balalar endi eki óleńdi salystyraıyqshy. Salystyrý úshin neni bilýimiz kerek?
Uqsastyǵy men aıyrmashylyǵyn.
Veen dıagramasy
- Aqqý týraly ne bilemiz?
- Balalar aqqý týraly oıdan jumbaq qurastyryp kóreıikshi
Endi, balalar «Jándikter álemine» saıahatqa shyǵamyz.

V. Taza jazý mınýty. Dáptermen jumys. 231 - jattyǵý.
Mátindi oqytyp, ne týraly aıtylǵanyn surap, suraýly sóılemderdi kóshirip jazdyrtý.
- Kóke, mynaý ne tóbeshik?
- Ileý degen ne?
- Búkil qumyrsqa bir - aq úıde tura ma?
- Olar tatý tura ma?
Tizbekteı oqý
Qumyrsqa týraly ne biletinderin suraý.
Qumyrsqanyń ıleýin buzýǵa bolmaıdy.

Vİ. Sergitý sáti.
Aspanǵa qarap aı kórdik
Jerge qarap kún kórdik
Ońǵa, solǵa burylyp,
Egemendi el kórdik.
Balalar biz 1 jeltoqsanda qandaı meıramdy toıladyq?
Tuńǵysh Prezıdent kúnin
QR prezıdenti kim?
16 jeltoqsan qandaı kún?
«Sý álemine» saıahat
Vİİ. Ózindik jumys. 232 - jattyǵý.
Myna jaǵdaılardy bilý úshin suraýly sóılem jasa.
- Sabaqtyń bastalatyn ýaqyty;
- synyptaǵy kezekshiniń esimin
- Asqardyń sabaqqa keshigý sebebin;
- qazaq tilinde daýysty dybystardyń sanyn.

Vİİİ. Jumbaq sheshý
Ózim sózden turamyn.
Bitken oıdy quramyn.
Sóılem
Qoıa salsań bir tary,
Jańalyqty jetkizemin.
Habarly sóılem
Oıdy aıaqtap oraq turady,
Jaýap sóz qalap turady.
Suraýly sóılem
Balalar «Aspan álemine» saıahatqa shyǵamyz.
233 - jattyǵý.
1. İshten oqytý.
2. Rólge bólip oqytyp, suraqtar qoıý.
- Bulttar qaıda qonady?
- Bulttar – taýdyń qonaǵy.
- Qustar qaıda qonady?
- Qustar – taldyń qonaǵy.
- Qańbaq qaıda qonady?
- Qańbaq – saıdyń qonaǵy.
- Qarmaq qaıda qonady?
- Qarmaq – sýdyń qonaǵy.
(Nesipbek Aıtov)
- Qandaı sóılemder oqydyńdar?
- Taldaý
İH. Kórinis:
Sóılemniń túrleri:
Núken
Eı, kishkentaı ǵana núkte!
Seniń osy keregiń joq – aý túkke.
Kerek bolsań, aıta qoıshy,
Syryńdy menen búkpe.
Núkte.
Men sóılemniń sońynda turam.
Sóılemderdiń jigin ajyratyp,
Kidiris belgisi ornynda turam.
Tıanaqty oıdyń bitkenin bildirem. Sóılem sońyna taman,
Daýysyńdy báseńdetip úlgerem.
Men emes pe bólip turǵan oı arasyn?
Suraǵan.
Aýzyńdy ashyp suraısyń da turasyń,
Osy saǵan ne kerek?
Suraq belgisi.
Kınoǵa barasyń ba?
Gazet alasyń ba?
Degen sekildi sóılemderdi
Keıde oqýshy sen sekildi
Tynys belgi qoımaı ketedi,
Óziń aıtshy bilseń,
Osylardyń sońynda,
Qandaı belgi keledi?
İlebaı.
Osy sen nege aıǵaılaı beresiń!
Sóılemde qandaı maǵyna beresiń?
Jón - josyǵyndy túsindirshi,
Jazýǵa qandaı jerge kelesiń!
Lep belgisi.
Men ylǵı aıǵaılaı bermeımin,
Qýana da, kúlede bilemin.
Keıde ókinip, renjisem de,
Kóbinese kóterińki, kóńildi júrem.

H. Qorytyndy.
Adamzattyń tabıǵatsyz kúni joq,
Ony aıtýǵa tabıǵattyń tili joq.

Balalar ustazdarǵa qandaı ýáde beremiz?
«5» bolsyn alar baǵamyz,
Bilimnen baqyt tabamyz.
Óner, bilim kóp oqyp,
Óse bersin sanamyz.
Hİ. Úı tapsyrmasy. 234 - jattyǵý. Sýret boıynsha áńgime quraý.
Hİİ. Baǵalaý.