- 05 naý. 2024 01:05
- 208
Órkender men búrshikter
Sabaqtyń taqyryby: Órkender men búrshikter
6 - synyp
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Órkender men búrshikterdiń qurylysyna jáne qyzmetine túsinik berý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tiri tabıǵat týraly aqyl - oı, bilim - biliktilikterin damytý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa, adamgershilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, kompúter, proektor, slaıdtar.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: Satylaı keshendi taldaý ádisi.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý
II. Ótken materıaldardy qaıtalaý.
I. Jańa sabaq:
Órkender men búrshikter
1. Anyqtama
1. 1. Órken – japyraǵy men búrshigi bar jas sabaq.
1. 2. Dıhotomıaly(aıyr) butaqtaný kezinde eki eselenip, eki órken beredi.
1. 3. Monopodıaldy butaqtaný kezinde joǵary qaraı ósýi shekteýsiz jáne janama bilikter ósedi (shyrsha, samyrsyn).
1. 4. Sımpodıaldy butaqtaný kezinde negizgi biligi ósýin erte toqtatady, al joǵarǵy jaǵynan janama búrshikter shyǵady(gúldi ósimdikter).
2. Órkenderdi jikteý:
2. 1. Negizgi órken - tuqym búrshiginiń uryǵynan damıdy.
2. 2. Janama órken - janama qoltyq búrshiginen damıdy.
2. 3. Qosalqy órken - qosalqy búrshikterden damıdy.
2. 4. Vegetatıvtik órken - japyraq pen búrshik túzedi.
2. 5. Generatıvtik órkende - reprodýktıvti músheler bolady (gúl, jemis, tuqym).
3. Órkenderdiń túr ózgeristeri:
3. 1. Tamyrsabaq - japyraq shyǵarmaıtyn kóp jyldyq jer asty órkeni.
3. 2. Stolon - uzyn jataǵan órken qabyrshaqty japyraǵy bolady.
3. 3. Túınek - sabaqtyń túp jaǵyndaǵy jer asty qoltyq búrshiginen damıtyn órkenniń ushyndaǵy búrshik.
3. 4. Pıazshyq - túrin ózgertkenshyryndy, qysqarǵan jer asty órken.
3. 5. Túınekti jýashyq - jýashyqqa uqsas órken.
3. 6. Shógir - túri ózgergen órken, japyraǵy qorǵanysh qyzmetin atqarady.
3. 7. Murtshalar - túri ózgergen órkender, olar tirek, shyrmalǵysh qyzmetin atqarady.
4. Búrshik - bastapqy órken:
4. 1. Tóbeli búrshikter - órkenniń eń ushyndaǵy,
4. 2. Janama búrshik - japyraq qoltyǵynda,
4. 3. Qosalqy búrshik - ósimdiktiń kez - kelgen jerinde ornalasqan
5 Búrshik túrleri:
5. 1. Vegetatıvtik búrshik - órkende ornalasqan, odan órken men búrshik shyǵady.
5. 2. Generatıvtik búrshik (gúl búrshigi)- qysqarǵan órkende ornalasqan.
6. Búrshiktiń ishki qurylysy:
6. 1. Búrshiktiń syrtyn qalyń tyǵyz qabyrshaqtar qaptaıdy.
Qabyrshaq – túri ózgergen syrtqy japyraqtar.
6. 2. Búrshiktiń ishki ortasynda aqshyl - sary tústi bastapqy sabaq bolady.
6. 3. Gúldi ósimdikterde órkenniń túrine qaraı:
1. ósý búrshigi uzarǵan órkende ornalasady, bastama sabaq, bastama japyraq damıdy;
2. gúl búrshigi qysqarǵan órkenge ornalasady, odan bastama sabaq, gúlshanaq - gúl, jemis beredi.
7. Qorytyndy:
Búrshik bastama sabaqtan, bastama japyraqtan turatyndyqtan, órken damıdy.
6 - synyp
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Órkender men búrshikterdiń qurylysyna jáne qyzmetine túsinik berý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tiri tabıǵat týraly aqyl - oı, bilim - biliktilikterin damytý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy tabıǵatty súıýge, qorǵaýǵa, adamgershilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, kompúter, proektor, slaıdtar.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: Satylaı keshendi taldaý ádisi.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý
II. Ótken materıaldardy qaıtalaý.
I. Jańa sabaq:
Órkender men búrshikter
1. Anyqtama
1. 1. Órken – japyraǵy men búrshigi bar jas sabaq.
1. 2. Dıhotomıaly(aıyr) butaqtaný kezinde eki eselenip, eki órken beredi.
1. 3. Monopodıaldy butaqtaný kezinde joǵary qaraı ósýi shekteýsiz jáne janama bilikter ósedi (shyrsha, samyrsyn).
1. 4. Sımpodıaldy butaqtaný kezinde negizgi biligi ósýin erte toqtatady, al joǵarǵy jaǵynan janama búrshikter shyǵady(gúldi ósimdikter).
2. Órkenderdi jikteý:
2. 1. Negizgi órken - tuqym búrshiginiń uryǵynan damıdy.
2. 2. Janama órken - janama qoltyq búrshiginen damıdy.
2. 3. Qosalqy órken - qosalqy búrshikterden damıdy.
2. 4. Vegetatıvtik órken - japyraq pen búrshik túzedi.
2. 5. Generatıvtik órkende - reprodýktıvti músheler bolady (gúl, jemis, tuqym).
3. Órkenderdiń túr ózgeristeri:
3. 1. Tamyrsabaq - japyraq shyǵarmaıtyn kóp jyldyq jer asty órkeni.
3. 2. Stolon - uzyn jataǵan órken qabyrshaqty japyraǵy bolady.
3. 3. Túınek - sabaqtyń túp jaǵyndaǵy jer asty qoltyq búrshiginen damıtyn órkenniń ushyndaǵy búrshik.
3. 4. Pıazshyq - túrin ózgertkenshyryndy, qysqarǵan jer asty órken.
3. 5. Túınekti jýashyq - jýashyqqa uqsas órken.
3. 6. Shógir - túri ózgergen órken, japyraǵy qorǵanysh qyzmetin atqarady.
3. 7. Murtshalar - túri ózgergen órkender, olar tirek, shyrmalǵysh qyzmetin atqarady.
4. Búrshik - bastapqy órken:
4. 1. Tóbeli búrshikter - órkenniń eń ushyndaǵy,
4. 2. Janama búrshik - japyraq qoltyǵynda,
4. 3. Qosalqy búrshik - ósimdiktiń kez - kelgen jerinde ornalasqan
5 Búrshik túrleri:
5. 1. Vegetatıvtik búrshik - órkende ornalasqan, odan órken men búrshik shyǵady.
5. 2. Generatıvtik búrshik (gúl búrshigi)- qysqarǵan órkende ornalasqan.
6. Búrshiktiń ishki qurylysy:
6. 1. Búrshiktiń syrtyn qalyń tyǵyz qabyrshaqtar qaptaıdy.
Qabyrshaq – túri ózgergen syrtqy japyraqtar.
6. 2. Búrshiktiń ishki ortasynda aqshyl - sary tústi bastapqy sabaq bolady.
6. 3. Gúldi ósimdikterde órkenniń túrine qaraı:
1. ósý búrshigi uzarǵan órkende ornalasady, bastama sabaq, bastama japyraq damıdy;
2. gúl búrshigi qysqarǵan órkenge ornalasady, odan bastama sabaq, gúlshanaq - gúl, jemis beredi.
7. Qorytyndy:
Búrshik bastama sabaqtan, bastama japyraqtan turatyndyqtan, órken damıdy.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.