Ósimdikke sý jáne topyraq kerek
BQO, Shyńǵyrlaý aýdany, Shyńǵyrlaý aýyly
L. Qylyshev atyndaǵy Shıli orta jalpy bilim beretin mektebi
Bastaýysh klass muǵalimi Týkenova Almagýl Abaevna
Dúnıetaný 2 synyp
Taqyryby: Ósimdikke sý jáne topyraq kerek
Maqsaty: Ósimdik tirshiligine qajetti jaǵdaılar týraly túsinik berý.
Kútiletin nátıje: - ósimdikter týraly tolyq maǵlumat bere otyryp,
- olardyń tirshiligin túsindire alady;
- jumysty óz betinshe, toppen josparlap, baǵalaı alady;
- jumys barysynda jaýapkershilikti sezinedi.
- alǵan málimetterdi taldap, óz bilimderin baǵalaı alady;
- túsinigin toptap, júzege asyra alady.
- oqýshynyń sózi júıeli, qısyndy,
- qorytyndyny dáleldeı alady.
Tapsyrmalar:
Jańa tásilder: «Birge oılaımyz», «Oılan ári talqyla», toptyq, juptyq áńgime, joǵary jáne tómen dárejeli suraqtar.
Synı turǵydan oılaý ádisi:
AKT qoldaný: vızýaldandyrý, belsendi taqtamen tanystyrylym, ǵalamtor
jelisinen alynǵan materıaldar.
Oqytý formasy: Jeke, juptyq, toptyq, jappaı
Baǵalaý: Formatıvti baǵalaý: yntalandyrý maqsatynda
«Qolpashtaý», «Basbarmaq»
Keri baılanys:
«Nysana» d. d.
Sabaqtyń barysy:
Muǵalim áreketi
Kirispe:
Oqýshylarmen sálemdesý, psıhologıalyq ahýal:
Tabıǵat kúlimsirer kúnimenen
Án aıtar bulbul saırap túnimenen
Kórkine kóz toımaıdy tabıǵattyń
Sulýlyqty súıe bil shynymenen.
Top erejesin qaıtalaý.
Oqýshylardy topqa bólý
Úı tapsyrmasy:
«Birge oılaımyz» ádisi boıynsha berilgen suraqtar boıynsha sáıkestendirý.
1 – top: Ósimdikti nege tiri aǵza dep ataıdy?
Ósimdik tiri aǵza: qorektenedi, ósedi, qýraıdy, kóbeıedi, tynys alady
2 – top: Ósimdiktiń qandaı paıdasy bar?
Ósimdik: Sýsyn, em, aýa, taǵam, jemis, dári, kitap
3 – top: Japyraqtyń qyzmeti qandaı?
Japyraq: Ósimdik boıyndaǵy sýdy býlandyrady, aýany tazartady kómirqyshqyl gazyn sińiredi, ottegin shyǵarady, qant, krahmal jasalady, japyraq arqyly ósimdik tynys alady.
Barlyq topqa: Ósimdik qalaı kóbeıedi?
Ósimdiktiń kóbeıýi: tuqymnan, tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis
Tusaýkeser:
“Kún kózin bult baspasyn”
Oıyn sharty: berilgen suraqtarǵa jaýap berý arqyly ekrannan kún kózin shyǵarý
- ósimdik múshelerin ata?
- ósimdik toptaryn ata?
- tamyr qandaı qyzmet atqarady?
- sabaq qandaı qyzmet atqarady?
- tuqymnyń túrlerin ata?
- japyraqtyń qyzmeti qandaı?
"Sen bilesiń be?"
- Ósimdik ósý úshin ne qajet?
Negizgi bólim:
«Mıǵa shabýyl» ádisi boıynsha oqýshylarǵa suraqtar.
- Topyraq degen ne?
- Topyraqtyń negizgi qasıetterin ata.
“Maǵynany taný” kezeńi
Ósimdik – tiri aǵza. Ol únemi ósip, ózgerip otyrady: ósedi, japyraq jaıady, gúldeıdi, túıindeıdi, jemis beredi. Ósimdik ózine qajetti qorekti óli tabıǵattan alady. Sonyń biri –
sý. Sýy jetkilikti ósimdik jaıqalyp ósedi.(Sýretpen jumys)
- Sý ósimdikke ne arqyly keledi?
Topyraq arqyly. Topyraqtaǵy qorekti zattar sýmen aralasyp erıdi. Ósimdiktiń tamyry sýdy boıyna sińirip, kelesi múshelerine jiberedi. Shirindisi kóp topyraq ósimdik ósýine óte qolaıly.
- Shirindi qaıdan paıda bolady?
Jyl saıyn qýraǵan ósimdikterdiń japyraqtary sýmen aralasyp, onyń quramyn baıytady. Barlyq topyraqta birdeı shirindi kóp bola bermeıdi. Ondaı topyraqty qoldan tyńaıtady.
- Tyńaıtý úshin ne kerek dep oılaısyńdar?
- kóń, qustyń sańǵyryǵy, shymtezek, qarashirik.(sýretpen jumys)
«Tereń tanysaıyq» kezeńi
Oqýlyqpen jumys.
- Mátindi tizbekteı oqytý.
- Mátinmen jumys júrgizý.
- Ósimdiktiń ósýine sýdyń, topyraqtyń áseri qandaı?
- Erigen tuzdardy ósimdik qaıdan alady?
- Ósimdiktiń boıynda sýdyń bar ekenin qalaı bilýge bolady?
Qorytyndy:
“Oı tolǵanys” kezeńi. (problemalyq suraqtar)
- ósimdik tirshiligi úshin ne qajet?
- ósimdikter adam ómirine qanshalyqty áser etedi?
- eger ósimdik bolmasa jer betinde ne bolar edi?
Dáptermen jumys
1 – tapsyrma:
Ósimdikke qajetti jaǵdaılar
2 – tapsyrma:
Qaısy ósimdik sýdy kóp qajet etedi?
Test tapsyrmalary:
1. Ósimdik tirshiligine qajetti jaǵdaılar:
V) jaryq, aýa, sý, qorek, jylý
2. Ósimdik:
B) tuqymnan damıdy
3. Topyraq arasyndaǵy ósimdik músheleri:
Á) tamyr
4. Ósimdikke sabaq ne úshin kerek?
A) Tamyrdan qorektik zattardy basqa múshelerge jetkizý úshin
5. Qurǵaq jemisterge:
A) bıdaı, túıeburshaq
«Oılan ári talqyla» ádisi boıynsha toptyq jumys.
1 – top: Topyraq nelikten buzylady? (kútim bolmasa, jańbyr men qardyń mólsherden kóp bolýynan)
2 – top: Topyraqty qorǵaý úshin ne isteý kerek? (taza ustaý, qunarlandyratyn jaǵdaılar jasaý)
3 – top: Topyraqtyń quramyna neler jatady? (kóń, qustyń sańǵyryǵy,
shymtezek, qarashirik)
Barlyq top: Topyraqtyń qandaı túrleri bar? (qara, sor)
IV. Bekitý
"Oı túıindeý" kezeńi
«Qum, tas, sý» oıyny.
Oıynnyń sharty: «Qum»degende ár jerde oqýshylar shashyrańqy bolyp otyrady, «tas» degende óz qolymen músin jasap qatyp qalady, «sý» degende tolqyn bolyp qozǵalady.
V. Qorytyndy.
«Danalyq qorjyny» ádisi arqyly sý týraly berilgen maqal – mátelderdi qurastyryp, oqý, maǵynasyn ashý.
1 – top. Sý – tirshiliktiń kózi
2 – top. Sýdyń da suraýy bar
3 – top. Sýly jer – nýly jer
Sonymen búgingi sabaǵymyzda neni bildik?
* Ósimdik ósý úshin qandaı qajettilikter bar eken?
* Topyraqty tyńaıtý úshin neler kerek?
Tolyq nusqasyn júkteý
L. Qylyshev atyndaǵy Shıli orta jalpy bilim beretin mektebi
Bastaýysh klass muǵalimi Týkenova Almagýl Abaevna
Dúnıetaný 2 synyp
Taqyryby: Ósimdikke sý jáne topyraq kerek
Maqsaty: Ósimdik tirshiligine qajetti jaǵdaılar týraly túsinik berý.
Kútiletin nátıje: - ósimdikter týraly tolyq maǵlumat bere otyryp,
- olardyń tirshiligin túsindire alady;
- jumysty óz betinshe, toppen josparlap, baǵalaı alady;
- jumys barysynda jaýapkershilikti sezinedi.
- alǵan málimetterdi taldap, óz bilimderin baǵalaı alady;
- túsinigin toptap, júzege asyra alady.
- oqýshynyń sózi júıeli, qısyndy,
- qorytyndyny dáleldeı alady.
Tapsyrmalar:
Jańa tásilder: «Birge oılaımyz», «Oılan ári talqyla», toptyq, juptyq áńgime, joǵary jáne tómen dárejeli suraqtar.
Synı turǵydan oılaý ádisi:
AKT qoldaný: vızýaldandyrý, belsendi taqtamen tanystyrylym, ǵalamtor
jelisinen alynǵan materıaldar.
Oqytý formasy: Jeke, juptyq, toptyq, jappaı
Baǵalaý: Formatıvti baǵalaý: yntalandyrý maqsatynda
«Qolpashtaý», «Basbarmaq»
Keri baılanys:
«Nysana» d. d.
Sabaqtyń barysy:
Muǵalim áreketi
Kirispe:
Oqýshylarmen sálemdesý, psıhologıalyq ahýal:
Tabıǵat kúlimsirer kúnimenen
Án aıtar bulbul saırap túnimenen
Kórkine kóz toımaıdy tabıǵattyń
Sulýlyqty súıe bil shynymenen.
Top erejesin qaıtalaý.
Oqýshylardy topqa bólý
Úı tapsyrmasy:
«Birge oılaımyz» ádisi boıynsha berilgen suraqtar boıynsha sáıkestendirý.
1 – top: Ósimdikti nege tiri aǵza dep ataıdy?
Ósimdik tiri aǵza: qorektenedi, ósedi, qýraıdy, kóbeıedi, tynys alady
2 – top: Ósimdiktiń qandaı paıdasy bar?
Ósimdik: Sýsyn, em, aýa, taǵam, jemis, dári, kitap
3 – top: Japyraqtyń qyzmeti qandaı?
Japyraq: Ósimdik boıyndaǵy sýdy býlandyrady, aýany tazartady kómirqyshqyl gazyn sińiredi, ottegin shyǵarady, qant, krahmal jasalady, japyraq arqyly ósimdik tynys alady.
Barlyq topqa: Ósimdik qalaı kóbeıedi?
Ósimdiktiń kóbeıýi: tuqymnan, tamyr, sabaq, japyraq, gúl, jemis
Tusaýkeser:
“Kún kózin bult baspasyn”
Oıyn sharty: berilgen suraqtarǵa jaýap berý arqyly ekrannan kún kózin shyǵarý
- ósimdik múshelerin ata?
- ósimdik toptaryn ata?
- tamyr qandaı qyzmet atqarady?
- sabaq qandaı qyzmet atqarady?
- tuqymnyń túrlerin ata?
- japyraqtyń qyzmeti qandaı?
"Sen bilesiń be?"
- Ósimdik ósý úshin ne qajet?
Negizgi bólim:
«Mıǵa shabýyl» ádisi boıynsha oqýshylarǵa suraqtar.
- Topyraq degen ne?
- Topyraqtyń negizgi qasıetterin ata.
“Maǵynany taný” kezeńi
Ósimdik – tiri aǵza. Ol únemi ósip, ózgerip otyrady: ósedi, japyraq jaıady, gúldeıdi, túıindeıdi, jemis beredi. Ósimdik ózine qajetti qorekti óli tabıǵattan alady. Sonyń biri –
sý. Sýy jetkilikti ósimdik jaıqalyp ósedi.(Sýretpen jumys)
- Sý ósimdikke ne arqyly keledi?
Topyraq arqyly. Topyraqtaǵy qorekti zattar sýmen aralasyp erıdi. Ósimdiktiń tamyry sýdy boıyna sińirip, kelesi múshelerine jiberedi. Shirindisi kóp topyraq ósimdik ósýine óte qolaıly.
- Shirindi qaıdan paıda bolady?
Jyl saıyn qýraǵan ósimdikterdiń japyraqtary sýmen aralasyp, onyń quramyn baıytady. Barlyq topyraqta birdeı shirindi kóp bola bermeıdi. Ondaı topyraqty qoldan tyńaıtady.
- Tyńaıtý úshin ne kerek dep oılaısyńdar?
- kóń, qustyń sańǵyryǵy, shymtezek, qarashirik.(sýretpen jumys)
«Tereń tanysaıyq» kezeńi
Oqýlyqpen jumys.
- Mátindi tizbekteı oqytý.
- Mátinmen jumys júrgizý.
- Ósimdiktiń ósýine sýdyń, topyraqtyń áseri qandaı?
- Erigen tuzdardy ósimdik qaıdan alady?
- Ósimdiktiń boıynda sýdyń bar ekenin qalaı bilýge bolady?
Qorytyndy:
“Oı tolǵanys” kezeńi. (problemalyq suraqtar)
- ósimdik tirshiligi úshin ne qajet?
- ósimdikter adam ómirine qanshalyqty áser etedi?
- eger ósimdik bolmasa jer betinde ne bolar edi?
Dáptermen jumys
1 – tapsyrma:
Ósimdikke qajetti jaǵdaılar
2 – tapsyrma:
Qaısy ósimdik sýdy kóp qajet etedi?
Test tapsyrmalary:
1. Ósimdik tirshiligine qajetti jaǵdaılar:
V) jaryq, aýa, sý, qorek, jylý
2. Ósimdik:
B) tuqymnan damıdy
3. Topyraq arasyndaǵy ósimdik músheleri:
Á) tamyr
4. Ósimdikke sabaq ne úshin kerek?
A) Tamyrdan qorektik zattardy basqa múshelerge jetkizý úshin
5. Qurǵaq jemisterge:
A) bıdaı, túıeburshaq
«Oılan ári talqyla» ádisi boıynsha toptyq jumys.
1 – top: Topyraq nelikten buzylady? (kútim bolmasa, jańbyr men qardyń mólsherden kóp bolýynan)
2 – top: Topyraqty qorǵaý úshin ne isteý kerek? (taza ustaý, qunarlandyratyn jaǵdaılar jasaý)
3 – top: Topyraqtyń quramyna neler jatady? (kóń, qustyń sańǵyryǵy,
shymtezek, qarashirik)
Barlyq top: Topyraqtyń qandaı túrleri bar? (qara, sor)
IV. Bekitý
"Oı túıindeý" kezeńi
«Qum, tas, sý» oıyny.
Oıynnyń sharty: «Qum»degende ár jerde oqýshylar shashyrańqy bolyp otyrady, «tas» degende óz qolymen músin jasap qatyp qalady, «sý» degende tolqyn bolyp qozǵalady.
V. Qorytyndy.
«Danalyq qorjyny» ádisi arqyly sý týraly berilgen maqal – mátelderdi qurastyryp, oqý, maǵynasyn ashý.
1 – top. Sý – tirshiliktiń kózi
2 – top. Sýdyń da suraýy bar
3 – top. Sýly jer – nýly jer
Sonymen búgingi sabaǵymyzda neni bildik?
* Ósimdik ósý úshin qandaı qajettilikter bar eken?
* Topyraqty tyńaıtý úshin neler kerek?
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
