InfoHub Logo

Tólebı aýdany, Lenger qalasy №7 jalpy orta bilim beretin mektebi
kommmýnaldyq memlekettik mekemesi

Ǵylymı joba
Taqyryby: «Otan úshin ot keshkender»
Seksıa:
Oqýshynyń aty jóni: Toqsanbaı  Arýjan 7 «V» synyp oqýshysy
Shyǵarmashylyq  jetekshisi: Bojbanova  Nurgúl  Anartaıqyzy
№7 jalpy orta bilim beretin mektebiniń tarıh pániniń muǵalimi  

 

Anotasıa

Bul taqyryp «Otan úshin ot keshkender» atty shyǵarmashylyq  jumys tolyq qandy jan-jaqty zerttelip jazylyp qamtylǵan. Jumys barysynda 7-synyp oqýshysy Toqsanbaı Arýjan men jetekshisi Bojbanova Nurgúldiń jetekshiliginde zerttelip jazylǵan jumys. Bul shyǵarmashylyq jumysta Uly Otan Soǵysynyń ardageri Djýmagýlov Rsmet atanyń Uly Otan soǵysy jyldarynda Tólebı aýdanynan Shymkentke, odan ári Almatydaǵy, odan ári Reseıdiń qalalary Qazan-Saratov odan ári jaıaý áskerlermen Stalıngrad úshin bolǵan shaıqasta  qolynan jáne úsh qabyrǵasynan aýyr jaraqat alady. Sonymen 1944 jyly emdelip elge oraldy. Qazirgi tańda Djýmagýlov Rsmet atamyz Uly Otan soǵysynyń ardageri, eńbek ardageri mamyr aıynda 71 jyldyq mereıtoıǵa saltanatty qonaq retinde qatysady.

Anotasıa
Geroı - rádom, tot samyı dlınnyı den v godý, s ego bezoblachnoı pogodoı. Nam vydal obshýıý bedý. Na vseh, na vse chetyre goda. Vot ýje 71 let proshlo, kak okonchılas voına. No památ o neı ne ýhodıt ız serdse, beredát gorkıe vospomınanıa o pogıbshıh dedah ı otsah, materáh ı sestrah. Nedoschıtalıs blızkıh lúdeı v kajdoı seme. Kakoı meroı ızmerıt etý poterú? Osırotelı mıllıony deteı, sotnı tysách jenshın ne vyshlı zamýj, ne sozdalı semú. Pogıblı nastoıashıe geroı, lúdı vysokogo dostoınstva ı chestı, pogıblı zashıshaıa rodnýıý zemlú ı spasaıa ves mır ot chýdovıshnyh zamyslov fashısov. Bolee dvadsatı semı mıllıonov pogıbshıh pechalnyı ıtog vtoroı Mırovoı voıny. S etoı ýjasaıýsheı sıfroı ne hochet mırıtsá serdse, ne ýspakaıvaetsá dýsha. Skolko ıskalechennyh sýdeb, skolko razrýshennyh semeı! Ne oboshla voına storonoı ı nash kraı. Nash geroı Djýmagýlov Rsmet ata proshel VOV nachınaıa ız Kazanı, doshel do Stalıngrada. Byl ranen v Stalıngradskoı bıtve. Polýchıv tájeloe ranenıe vernýlsá domoı. Eto ıssledovannaıa rabota ýchenısy 7-klassa  Toksanbaı Arýjany ı rýkavodıtelem Bojbanovoı Nýrgýl prodellana  obshırno, V etý rabotý vzoshlo ves geroıcheskıı pýt nashego geroıa, ı projıvavshı do nashıh dneı.

Annataciya
For the past 71 years have elapsed and it has been 71 years since the war ended. But the memory of it isn`t, going away from the heart, soul ehafe bitter memories.What  price measure this loss? Killed the  real heroes, people of dighity and honor, died defending their homeland and save the world. More than twenty seven  million people died. Not spared the war party and our region.  Our hero DjumagulovRsymet has passed since the Great Patriotic War of Kazan elimanitedStalingrad. Were seriously injured and he returned home. This work investigated the 7th grade pupil Toksanbai Arujanand head Boshbanova Nurgul done extensively. In this work the whole rose heroically way our hero and live up to the present day.

Jumystyń maqsaty: Uly Otan soǵysy jeńisiniń 71 jyldyǵyna oraı týǵan ólkemizdiń mádeı-rýhanı murasyn meńgerý maqsatynda Otan úshin ot keshken tulǵanyń eren eńbegin zerdeleý.
Jumystyń mindeti:
−    týǵan ólkeniń etnomádenı muralary týraly sholý jasaý;
−    Djýmagýlov Rsmet atanyń  Uly Otan soǵysy jyldarynda  Tólebı aýdanynan ári jaıaý áskerlermen Stalıngrad qalasyna joryq keshkenderi týraly zerdeleý;
−    UOS tarıhyna, soǵys ereksheligine, maıdangerdiń qyzmetine jeke toqtalý.

Jumystyń ózektiligi: Erteńgi kúnniń, búgingi kúnnen asyp túsýine yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa qaraı jeteleýshi qudiretti kúsh tek táýelsizdikke ǵana tireledi. Qoǵamnyń rýhanı jáne adamgershilik qundylyqtaryn qalyptastyrýda soǵys ardagerleriniń batyrlyǵy men erlikterin keler urpaqqa nasıhattaý – basa nazar aýdararlyq másele.

Biz, soǵystan keıin týǵan urpaq  keshegi Uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy aǵa  urpaqtyq –qazaqtar  men qazaqstandyqtardyń  ankeshti erligi týraly  oqýlyqtardan, kórkem ádebıetterden,  kıno týyndylardan ǵana bilemiz. Soǵys ardagerleriniń sońǵy býyndary aıtyp bergen áseri áńgimeleri janymyzdy, sanamyzdy patrıotızmge jeteleıtin. Uly Jeńistiń 71 jyldyǵy qarsańynda Uly Otan Soǵysynyń ardageri Djýmagýlov Rsmet atanyń áńgimelerinen kóptegen málimetter anyqtadyq. 97 jasqa tolyp otyrǵan Rsmet ata. Shymkent oblysy, Tólebı aýdanynyń týmasy. Uly Otan soǵysy jyldarynda Tólebı aýdanynan Shymkentke, odan ári Almatyǵa, odan  Reseı qalalary Qazan-Saratovtan   jaıaý áskerlermen Stalıngrad túbindegi shaıqasta batyrlyq pen erlik kórsetti. Kúnniń ystyǵyna, sýyǵyna tózgen. Stalınniń buıryǵy boıynsha «keıin shegingen soldatty atý jazasyna kesti». Otany úshin  ózin-ózi qurban etken jandardyń biri. Qazaq ulty ulandarynyń antqa adaldyǵyn kórsetti. Maıdandaǵy armıanyń tynys-tirshiliginde onyń sátsizdikteri men jeńisterinde qanshama soldattardyń qany jerge tógildi. Topyraq astynan okoptyń ishinde óz ómirlerin Otan úshin qıǵan jandardyń  kýási bolǵan Rsmet ata 1944 jyly aýyr jaraqattanyp  elge oralady.

Eńbek joldaryn bastaǵan Soǵystaǵy erlikterine berilgen «Dańq», «Qyzyl Juldyz», «Uly Otan Soǵysy», «Stalıngradty azat etken úshin», «Eńbek ardageri»taǵy basqa medaldarmen marapattalǵan. Qazirgi tańda Rsmet atamyz 5 qyz 4 ul 27 nemere 45 shóbereniń atasy.
Á.Moldaǵulova apamyzdyń erligin maqtan tutamyz. Onyń qaısarlyǵy, jigerligi, Otanǵa degen súıispenshiligi, keleshek urpaq úshin qaldyrǵan qasıetterin urpaqtan-urpaqqa jalǵastyratyn biz, bolashaq jastarmyz. Olardyń dańqyn óshirmeý bizdiń paryzymyz. Ótken tarıhymyzǵa  taǵzym da, búgingi baqytymyzǵa maqtanysh ta, gúldengen keleshekke senim de «Máńgilik El» degen qudiretti uǵymǵa syıyp tur. Otandy súıý-babalardan mıras bolǵan uly murany qadirleý, ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý, óz úlesińdi qosyp, damytý jáne keıingi urpaqqa  amanat etip, tabystaý degen sózdi  Elbasy N.Á.Nazarbaev  jarıa etken.

Mazmuny

I. Kirispe
II. Negizgi bólim
1. Tólebı aýdanyna geografıalyq sıpattama.
2. «Otan úshin ot keshkender»
3. «Jaý oǵy darymaǵan soldat»
4. «Ardagerge qurmet-urpaqqa mindet»
5. Atalar erligi - urpaqtarǵa amanat!
İİİ. Qorytyndy
Paıdalanylǵan ádebıetter.

Kirispe
«Soǵys» degen sýyq habar Qazaqstannyń barlyq  jerine, 1941 jyly maýsymnyń 22-si kúni-aq jetti. Qalalar men aýyldardyń bárine de jınalystar ótkizildi. Jınalysqa qatysqandar nemis fashıseriniń elimizge opasyzdyqpen jasaǵan shabýylyn qatań aıyptady. Qazaqstan eńbekshilerin barlyq kúshti jaýdy jeńý úshin jumsaýǵa, Qyzyl armıany kerekti nárseniń  bárimen qamtamasyz etýge shaqyrdy. «Otanymyzdy  qorǵaýǵa mys, qorǵasyn, astyq qansha kerek bolsa, sonsha beremiz. Jaýǵa esh-bir meıirim bolmasyn!»-degen úndeý qabyldady.Qazaqstan maıdanǵa 1200 myńdaı adam jiberdi, solardyń qatarynda 82 myń  komýnıs, 242 myń komsomol (70% -ǵa jýyq jáne 5183 áıelder men qyzdar, sondaı-aq eńbek armıasy men arnaıy qurylys bólimderine jóneltilgen 700 myńnan asatyn adam boldy. 1939 jylǵy halyq  sanaǵynyń  qorytyndylary boıynsha Qazaqstanda 6,2 mln adam turǵan – Uly Otan soǵysy tarıhy men dúnıe júzi tarıhyndaǵy asa zor urystardyń biri Stalıngradtaǵy shaıqasta Qazaqstan jaýyngerleri de qatysty. Stalıngradty qorǵaýǵa qatysqan qazaqstandyqtarǵa arnap Qazaqstan Kompartıasy úndeý  jazdy. Onda: «Stalıngrad-SHyǵystyń kilti.» Stalıngrad túbindegi qazaq jaýyngeri - orys, ýkraın,belorýs, tájik, túrkimen, azerbaıjan, grýzın sıaqty - óziniń otbasyn, óz semásyn, óziniń týǵan sovet jerin qorǵaıdy. Jyrtqysh fashıs, bandıtterin tizgindep, toqtatyńdar da keri qýyńdar.  Aqyryna deıin shaıqasyńdar Stalıngradty bermeńder! Delingen. Bul úndeý jaýyngerlerdi erlikke rýhtandyrdy. Stalıngrad túbindegi shaıqastarda  qazaqstandyq jaýyngerler erekshe, batyrlyq, júrektilik, batyldyq kórsetti.

2.1 Tólebı aýdanyna geografıalyq sıpattama.

Tóle bı aýdanyna geografıalyq sıpattama. Tóle bı Álibekuly qazirgi  Jambyl obylysy, Shý óńiriniń Jaısań atty jaılaýynda 1663 jyly dúnıege kelgen  delinedi. XVİİ-XVİİİ ǵasyrlardaǵy kórnekti tarıhı  tulǵa. Oıshyl, asa iri memleket jáne qoǵam qaıratkeri, qazaq halqynyń  úlken bıleriniń biri, aqpa-tókpe sheshen. Táýke hannyń tusynda Qazaq handyǵynyń Ata Zańyna aınalǵan áıgili «Jeti jarǵy» zań jobasyn shyǵarýshy kemeńgerlerdiń biri. Uly júz úısin, dýlat. Dýlattan - Janys,odan - Jantý, Jantýdan - Jaıylmas, odan – Qojamberdi, odan  - Qudaıberdi, odan - Álibek, Álibekten – Tóle. Ómir súrgen jeri - Shymkent oblysynyń Lengir (qazirgi Tólebı) aýdany, Aqburqan Orda. Bala kúninde Buhardan kelgen Ábýshákir degen moldadan oqyǵan. Balqy bıdiń tárbıesinde bolǵan. Tóle toǵyz uldy Qudaıberdi áýletinen taraıdy. Tarıhı shejirede Tóle bıdiń shyǵys oıshyldaryn kóp oqyǵan, Alla taǵala tarapynan túsken «Quranı Kárimdi» óte tereń, jetik bilgen, jastaıynan halyqtyń bıik qasıetterin boıyna sińirip, aýyz ádebıetin mol ıgergen, ásirese maqal-máteldi, sheshendik sheshimdi kókeıine kóp toqyǵan adam retinde aıtady.Tóle bı aýdany - Ońtústik Qazaqstan obylysynyńońtústik shyǵysyndaǵy ákimshilik bólik. Jeriniń aýmaǵy 3,1 myń km2 (oblystyń 2,6%- yn qamtıdy). 1932 jyly qurylǵan (1991 jylǵa deıin  Lenger aýdany). Turǵyny 112,8 myń adam. Aýdan jerindegi 59 eldi meken, 1 qalalyq, 13 aýyldyq okrýgke biriktirilgen. Aýdan ortalyǵy-Lenger qalasy. Negizinen súti – etti mal, bıazy júndi qoı, astyq, kartop, jibek qurtyn ósirýge mamandanǵan 8 ujymshar, 4 kenshar bolǵan. Jer bederi taýly, dóńesti jazyq. Eń bıik jeri - Saıram shyńy (4338m). Shyǵysynda Talas Alataýy, ońtústik-batysta Ógem, Qarjantaý (2500m), Qazyǵurt (1200m) taý silemderiniń bókterinde ornalasqan. Batysyndaǵy jazyqta jáne taý ańǵarlarynda eginshilikke jaramdy sýarmaly jerler, jaıylymdar, jemis aǵashtary kezdesedi. Ken baılyqtarynan qońyr kómir, qurylys materıaldary óndiriledi. Klımaty kontınenttik,qysy jumsaq, jazy ystyq, qurǵaq. Qańtardyń ortasha temperatýrasy -3-9 S, shilde aıynda 24-26S. Jaýyn-shashynnyń jyldyq ortasha mólsheri batysynda 450 mm, shyǵysynda 650 mm. Topyraǵy taýda qońyr, sur, jazyqta sazdaqty. Dala ósimdikterinen astyq tuqymdas, aqseleý, jataǵan, bıdaıyq, bede, taǵy basqa, taýda dolana,arsha, badam,shyrǵanaq,ıtmuryn,taǵy basqa ósedi. Janýarlardan: qasqyr,aıý, barys, arqar,taýteke, sileýsin, taǵy basqa; qustardan-búrkit, ıtelgi, kekilik, ular mekendeıdi. Aýdan jerimen Aqsý ,Saıramsý,Badam (ózende Badam bógeni salynǵan)  ózenderi aǵyp ótedi.Aýdan turǵyndarynyń ortasha tyǵyzdyǵy 1km2-ge 34,6 adamnan keledi. Halqy kóp ultty. Negizgi bóligi qazaqtar 70% paıyzdan, ózbekter, túrikter, ázerbaıjandar quraıdy.İri eldi mekenderi: Lenger qalasy, Pervomaevka,Kóksáıek, Sultanrabat,Qamshaq, Toǵys,Aqjar,Zertas taǵy basqa aýyldar.Aýdannyń aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileri bıdaı ósirýge (barlyq egis kóleminiń 41,75%) mamandanǵan. Maqsary(13,3%)arpa (3,1%) kókónis (2,3%) kartop (1,9%) ósiriledi.Oblystaǵy jemis-jıdektiń 18,0%-yn beredi. Aýdandaǵy aýyl sharýashylyǵy jalpy ónimniń 30,0%-yn et óndirisi,17,5%-yn dándá daqyl, 15,0%-yn sút,9,6%- yn kókónis quraıdy. «Fýdmaster-SHymkent» kompanıasy-sút ónimderin, «Aqmarjan» aksıonerlik qoǵamy –un, jem, nan ónimderin shyǵarady. Uıyq, toqyma fabrıkalary, mashına jasaý zaýyty, «Ońtústik munaı-gaz» ashyq aksıonerlik qoǵamy,Lenger munaı barlaý skvajınalaryn synaý ekspedısıasy jumys isteıdi.Aýdan jerimen Lenger-SHymkent temir joly ótedi.Tóle bı aýdanynyń jer bederiniń qurylymy satyly bolyp keledi,batysynda oıpaty jáne jazyq aımaqtardan bastalsa, shyǵysy men ońtústiginde taý massıvterimen aıaqtalady. Jer bederiniń joǵary qabatynyń qurylymy men onyń kólemine baılanysty úsh aımaqqa bólinedi. Aýmaǵyna Ógem jáne maıdantal taýlary silemderiniń jotalary men qyrattary, ústirtteri men betkeıleri, qyrqaly men quzdary, seńgir jaldary, t.b. jatady.Aımaqtyń ońtústik-deńgeıinen eseptegendegi eń bıik absolúttik núkte saıram shyńy aýdanynyń taýlyq aımaǵynda, onyń bıiktigi 4238 m, al Qazyǵurt taýynyń bıiktigi 1768m (qosymsha №1). Aımaq aýdan aýmaǵynyń 2\3 bóligin qamtıdy,oǵan Aqjar aýyldyq okrýgine qarasty jer kólemi men taýlyq aımaqtan tys barlyq aýmaq kiredi. Aımaq taý eteginen bastaý alatyn irili-ýaqty ózenderdiń, bulaqbastaýlardyń tereń saı-salalary men ańǵarlaryn, oıpatty  alqaptary men jaıylym-jaılaýlaryn, tastaqty jerleri men qunarly aımaqtaryn ,t.b. qamtıdy. (Qosymsha №2)Aýdannyń Aqjar  aýyldyq okrýgine qarasty aýmaq pen  shalǵaıdaǵy Altynbastaý, Kólbastaý, Aıkól, t.b.aýmaqtary jatady. Aýdan jer bederiniń alýan bolýy aýdannyń aýa raıynyń qalyptasýyna, ósimdiktiń ósip jetilýine, jan-janýarlardyń ómir súrýine, sondaı-aq aýdan aýyl sharýashylyǵy men ónerkásibiniń damýyna áser etedi.

2.2 «Otan úshin ot keshkender».   

Tólebı  aýdanynyń  UOS  ardagerleriniń  tizimi.
                                      
Joǵarǵy Aqsý aýyl ákimshiligi
1. Baıderov Sarsen       01.01.1924    Mádenı UOS múgedegi
2. Beısembıev Qanyq     01.01.1916    Mádenı
3. Shashýbaev Abdaly     01.01.1919    Qaraqıa
Qazǵurt aýyl ákimshiligi
1. Ovcharov Mıhaıl Ilıch    02.07.1921    Toǵys UOS  múgedegi
2. Abdazov Mıraz                01.01.1920    Sultan Rabat
3. Toıchıev Kýrvanalı          15.05.1920    Sultan Rabat UOS múgedegi
4. Shadmanov Abdılhamıt    30.08.1925    Sultan Rabat UOS múgedegi
5. Radjabov Karım              01.01.1923    Dostyq
6. Sansyzbaev Abdrash        17.01.1923    Dostyq
7. Býfenov Rysbek              12.12.1922    Toǵys UOS  múgedegi
Kóksáıek aýyl ákimshiligi
1. Mysık Fedor                01.01.1926    Kóksáıek UOS múgedegi
2. Jýmanov Amırhan         15.10.1926    Qazaqstan UOS múgedegi
Birinshi Mamyr aýyl ákimshiligi
1. Seıdazımov Abdaz         01.01.1924    BirinshiMamyr
2. Madalıev Ahmet            20.03.1924    Álisher-Novaı
3. Ýshkempırov Dýısem      01.01.1923.    Álisher-Novaı
4. Bekberov Sýer               15.06.1923    Álisher-Novaı
Alataý aýyl ákimshiligi
1. Esırkepov Ýshhara         15.07.1920    Qaınar UOS múgedegi
2. Kýlbaev Shakır               15.06.1925    Alataý
3. Nýrashev Kýlbasyn        15.10.1922     Alataý UOS múgedegi
Zertas aýyl ákimshiligi
1. Mamýtov Baızaq             25.07.1923    Zertas  UOS múgedegi
2. Týlegenov Imahaı          05.05.1923    Zertas
3. Ýtebekov Appaz              23.02.1924    Zertas
Qasqasý aýyl ákimshiligi
1. Týktybaev Nadyr            01.01.1922    Qasqasý  UOS múgedegi
Qaratóbe aýyl ákimshiligi
1. Apashev Ashım             20.06.1926    Qaratóbe
2. Nýrbekov Dýısen         01.01.1926    Tóńkeris
 Lenger qalasy
1. Bondarev Dmıtrıı Vasılevıch      20.10.1919     Lenger qalasy
2. Djýmagýlov Rsmet                          10.02.1921    Novostroevka UOS múgedegi
3. Esalıev Eleýs                                10.03.1921    Novostroevka UOS múgedegi
4. Jdamırov Váchıslav Nıkolaevıch     06.09.1924    Lenger qalasy
5. Kapýstına Aleksandra                    24.12.1922     Lenger qalasy
6. Kıslenko Nıkolaı Mıtrofanovıch    15.04.1922     Lenger qalasy
7. Volkova Antonına Iakımovna            01.11.1921     Lenger qalasy
8. Pavlenko Grıgorıı Nıkolaevıch        20.05.1927     Lenger qalasy
9. Nýrýmbetov Mýslım                        25.09.1925     Lenger qalasy
10.Tolstopt Mıhaıl Vasılevıch          12.08.1923    
Aqqum aýyl ákimshiligi
1. Abdrasılov Abdraman         19.03.1925    Momynaı
2. Adasov Onaltaı                  05.03.1919    Momynaı

Tarıhta «Uly Otan soǵysy» degen atpen qalǵan qan maıdanda erlik kórsetken jaýyngerlerdiń rýhyn kótergen orden-medaldardyń neshe túrin partıalyq baqylaý kúshti bolǵan Keńes odaǵy tusynda da kolleksıoner azamattardyń qolynan jıi kóretinbiz. Tipti Almatydaǵy Ortalyq mádenıet jáne demalys parkinde kolleksıonerlerdiń jaıma bazary jeksenbi kúnderi saýdany qyzdyra túsetin.
Ókinishke qaraı, keıbir ult ókilderi óz ómiriniń ólshemi ispettes syı, tirisinde taǵdyryna buıyrǵan memlekettik marapattardy óz qoldarymen ákelip satatyn. Bir qyzyǵy, jaıma bazardan Germanıa, Reseı, Japonıa, Anglıa sekildi elderdiń de memlekettik orden-medaldary sol kezde-aq kózdiń jaýyn alyp, qoldan qolǵa ótetin. Bertinde, Táýelsizdik alǵan jyldardan bergi ýaqytta orden-medal satý «modaǵa» aınaldy jáne olardyń baǵasy da sharyqtap shyǵa keldi. Óıtkeni buryndary kostúmniń omyraýyn jyrtyp jiberýge shaq turatyn «temir-tersekti» qyzyq úshin jınaıtyndar, endi onyń quramyndaǵy baǵaly metaldardyń (altyn, kúmis sekildi) salmaǵyna qaraıtyn boldy. Olardyń arasynda satyp alýǵa múmkin emes ordender de bolǵan. Aıtalyq platınadan jasalǵan «Jeńis» ordeni alǵashynda 22 danamen ǵana shyǵarylyp, ol sanaýly adamdardyń keýdesine taǵylǵan. Áskerbasylarynyń arasynda 11 adam alsa, solardyń ishinde I.Stalın eki márte marapattalǵan. Tipti soǵystaǵy odaqtas elderdiń ataqty qolbasshylary da osy ordenniń ıegerleri atanǵan. Osy ordenniń birin kezinde Nú-Iork qalasynyń meri bolǵan Djon Rokfeller aýksıonda 7 mıllıon dollarǵa satyp alypty. Iaǵnı soǵysta otqa oranǵan ordenderdiń biri kolleksıonerlerdiń biri aıtýly aýksıondarda tússe, endi biri amalsyz aqshaǵa aınalǵan. Mysaly, Lenın ordeni bazarda 200-500 AQSH dollaryn quraıdy. Jalpy, osy ordenniń sany 700 myń danaǵa jýyqtaıdy eken. Osylardyń teń jartysy satylǵanda da kolleksıonerler qaltasyn qampaıtyp alǵany shyndyq. Biraq adamǵa kórsetilgen qurmet pen syıdyń saýdalanǵany durys pa? Bulaı bola berse, kúni erteń jas urpaqqa ne kórsetemiz?

– Jalpy, koleksıa jınaý dástúri ejelden bar. Bul – damyǵan elderde saýda-sattyqty uıymdastyrýdyń bir joly. Máselen, quramynda kúmis bar 1930- jyldary shyǵarylǵan Lenın ordeni Batys elderinde 7-8 myń AQSH dollaryna satylǵan kezderi de bolypty. İİ dárejeli Ýshakov ordeni 14 myń nemis markisine baǵalanǵan kezderi bar.

Mundaı saýda bizde de bar. Ókinishke qaraı, orden-medalin keıbireýler kúnkóris qamymen túkke turmaıtyn aqshaǵa da ustatyp jiberedi eken. Menińshe, bul durys emes. Birinshiden, keýdege taǵylǵan temirdiń qunyn eshteńemen salystyra almaısyń. Ol – ár adamnyń eńbegi, erligi, abyroıy, namysy úshin berilgen dúnıe. Óz basym, ózińe kórsetilgen qurmettiń qunyn joǵaltýdyń jóni joq dep esepteımin. Qaıta bizdiń halqymyz atalarynyń senimin aqtap, syı-qurmet kórsetýden jalyqpaǵan. Sol sebepti de bolar, olar jaıma bazar túgili dúkenderdiń ishindegi koleksıa satatyn dúńgirshekterge de óz qolymen orden-medal ótkizip kórgen emes. Biraq úıde turǵan osy qundylyqtardy saqtaý – úlken másele. Osy jerde meniń aıtarym, ardagerlerdiń artynda qalǵan orden-medaldardy jergilikti mýzeıler, mektepter qabyldap alyp, olardy kórnekti jerlerge ilip qoıǵany durys. Bul keleshek urpaqqa ónege, úlken sabaq bolar edi, – deıdi Uly Otan soǵysynyń ardageri, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ýahıt Shálekenov aǵamyz.

Ókinishke qaraı, kolleksıoner-falerısterdiń baǵy janyp tur. Olardyń qolyndaǵy ardagerlerden qalǵan «amanattar» kılogramdap emes, tonnalap sanalady. Alaıda qazaqstandyq «temir jınaýshylar» óz is-áreketteriniń zańǵa qaıshylyǵyn bile bermeıdi. Áskerı nagradalardy satý Qylmystyq kodekstiń baptaryna saı kelmeıdi. Sebebi onda «Memlekettik nagradalar men resmı qujattardy ótkizý nemese satyp alýǵa» bolmaıtyndyǵy aıtylǵan. Al qundy zattardy saýdalaýshylar iri mólsherde aıyppul tóleıdi. Soǵan qaramastan, ot ishinen oralǵan ordenderdiń oıynshyqqa aınala bastaǵanyna biraz ýaqyt boldy. Bul úshin jaýap berip jatqan jan balasy joq.

2.3 «Jaý oǵy darymaǵan soldat»
Ońtústik Qazaqstan oblysy, Shymkent qalasy, Tólebı aýdanynda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri sanaýly ǵana. Ýaqyt shirkin olardyń qataryn aı sanap, jyl sanap  olardyń qataryn sıretip barady. Bir-bir otbasynyń, qala berdi áýlettiń qarıasyna aınalǵan jandardyń urpaǵyna beıbit zaman tileımiz.Jeńistiń 71 jyldyǵy merekesin kóppen birge toılaýdy armandaıdy.

Tóle bıdiń týmasy «janys» rýynan shyqqan 97 jasqa kelgen soǵys ardageri Djýmagýlov Rsmet atanyń úıine 2016 jyly 9mamyr kúni  qonaqta boldyq. Tólebı aýdany Lenger qalasy №7 jalpy orta mektebiniń tarıhpániniń muǵalimi  Bojbanova Nurgúl ,Toqsanbaı Arýjan 7-synyp oqýshysy, Tólebılik aqsaqal, soǵys ardageri, nemere-shóbereniń atasy Djýmagýlov Rsmet ata bizdi kútip aldy.Árıne,bizdi kóptegen suraqtar qyzyqtyrǵan atanyń soǵys týraly estelikteri, basynan ótken qıynshylyqtary qaı jerde soǵysqany, jaýdy qalaı jeńgeni  týraly  derekterin bildik. Rsmet aqsaqal kúndiz-túni Jaratqannan tileıtini-beıbit ómir. Jas kezinde surapyl soǵystyń sumdyǵyn kórse de, qartaıǵan shaǵynda áýlettiń «erkesi» bolyp otyrǵan atanyń biri. Kórgen-kóregendigi kóp. Oblys,qala ákimderiniń aty-jónderin jaqsy biledi. Kúndelikti jańalyqty da qur jibermeıdi. «Qartaıdym, sharshadym» dep otyrǵan joq. Túrli taqyryptarda pikirtalas júrgizýden aýlaq emes.Ásirese, tárbıe týraly aqyl aıtýdan  jalyqpaıdy. Sonymen keshegi jaıaý ásker, búgingi ardager jaıly áńgimeleıik. Djýmagýlov Rsmet 1921 jyly 10 aqpan aıynda Tólebı aýdanynda dúnıege kelgen aqsaqal. 1930 jyly ákesi qaıtys bolǵan. Qazaqstannyń kópshilik aýdandary  etek jaıǵan asharshylyq qursaýynda qaldy. Asharshylyq  qurbandarynyń, ashtan  ólgenderdiń sany kún saıyn kóbeıte berdi. Ashtyqpen birge súzek, tyrysqaq oba,dińgene jáne basqa da aýrýlar qatar keldi. Ashtyq pen qaıyrshylyq, kúı epıdemıa, aýrýhanalardyń jetispeýi, osynyń bári aýrýlar arasyndaǵy ólimniń sanyn kóbeıtip jiberdi. Ash-jalańash balalar sany kúnnen, kúnge arta tústi ,eki aǵasy bir inisi ashtyqtan kóz jumǵan. Kún kórý úshin  Tashkentke kóshken, ol jaqta 6-aı turǵan.Anasy balasynyń ómirin aman alyp qalý úshin  Tólebı aýdanyndaǵy 1-mamyr aýylyndaǵy balalar ınternatyna ótkizgen. 3-synypqa deıin bilim alǵan. Anasy kúnin terim-tershilikpen kún ótkizgen. 1940 jyly Maqtaral kanalyn qazýǵa at salysqan. Ol jaqtan  kelgen soń Polat kolhozyna jumysqa ornalasqan.1941 jyly Tólebı aýdanynyń Alǵabas aýylynda tas qalaýshy bolyp jumysqa ornalasady Asharshylyqtan zardap shekken halyq eńsesin kóterdik–aý degende. 1941 jyly 22 maýsymda gıtlerlik Germanıa soǵys jarıalamastan buryn KSRO-ǵa tutqıyldan shabýyl jasady.Soǵystyń aty-soǵys. Kúnine qanshama ret qan keshti, ólimmen betpe-bet kezdesti. «Qyryq jyl qyrǵyn bolsa da ajaldy óledi» degen ras eken. Allaǵa shúkir, 1941-1944 jyldary ásker qataryn da bolyp, ot keship júrip aman qaldym.Áıteýir, on eki múshemiz aman, elge oraldyq qoı-dep eske aldy ata,ótken kúnderdi-eń qyzyqty jastyq shaǵymyzdyń oq astynda, okop ishinde ótkeni ókinishti-aqSHymkent qalasynan Almatyǵa,odan Qazanǵa,Saratovqajettik. (Qosymsha №4) Daıyndyqtan ótken soń Saratovtan jaıaý ásker bolyp Stalıngradqa jaıaý attandyq 1942 jyldyń basynda qaqyraǵan qys, kúnniń sýyǵy sonshalyqty túkirgen túkirigimiz jerge túspeı qatyp qaldy. Stalıngrad túbindegi shaıqasqa shabýl jasap batyrlyq pen erligimizdi kórsettik Qorshaýlardy buzyp jaryp ótip, jaý áskerlerin tas-talqan ettik. Soǵys 6 aıǵa sozyldy, kúnniń ystyǵyna da sýyǵyna tózdik.

Stalınniń buıryǵy boıynsha «Keıin shegingen soldatty atý jasasyna kesti». Jaý samoletteri oq jaýdyryp okoptyń ishinde topyraqtyń astynda qansha jas ómirin  qıǵan soldattar qaldy? Oqqa ushyraǵan soldattardyń qany jerge tógildi. Ár jerde yńyrsyǵan daýystar topyraqtyń astynan, okoptyń ishinen shyǵyp jatty. Jaý tankileri biz jaqqa ot atqylaǵanda  kók tuman bolyp  kózge eshteńe de kórinbeı ketetin  kóz janarynan qanshama soldat aıyryldy deseńshi, kóz aldymda qanshama soldattyń ólimin kórdim,bireýiniń qoly joq,bireýiniń aıaǵy taǵy bireýiniń ishek-qarny syrtqa tógilip jatqanyn óz kózimmen kórip solardyń kýási boldym.Qorshaýlardy buzyp  jaryp ótip, jaý áskerlerin tas-talqan ettik. Stalıngradty jaýdan bosattyq.1943 jyly oń qolyn, oq jaq 3 qabyrǵasynan jaralanyp, Volga ózenimen «Volsk» gospıtáline  jetkizildi onda  6 aı emdelip, 2-shi múgedek tobyn  alyp 1944 jyldyń kúz aıynda elge oralǵan.Maıdandaǵy armıanyń tynys-tirshiliginde onyń sátsizdikteri men jeńistikterinde qanshama soldat Otan úshin jan qıǵanyn aqsaqal kózine jas alyp esine aldy.1944 jyldyń  aıaǵynda elge oraldy. 1955-56 jyldary atanyń densaýlyǵy jaqsarǵan soń múgedek tobynan shyǵarylǵan. Rsmet ata elge oralǵan soń ár salada jumys istegen. «Otdel ohranaǵa»  qaraýyl bolyp, ák zavodta, temir-jolda, ot jaǵýshy bolyp, 60-shy jyldary Lengir kómir- shahtasynda ken qazǵan. 1974 jyly Shymkent qalasyndaǵy «Fosfor» zavodynda jumys istegen. 1976 jyly «Fosfor» zavodynan 120 sommen zeınet-aqyǵa shyqqan.

2.4 «Ardagerge qurmet-urpaqqa mindet»

Soǵystaǵy erlikterine berilgen «Dańq», «Qyzyl Juldyz», «Uly Otan Soǵysy», «Stalıngradty azat etken úshin», «Eńbek ardageri» medaldary men marapattalǵan. Qazirgi tańda Rsmet atamyz 5 qyz 4 uldyń jáne 27 nemere 45-shóbereniń atasy. Al Núrbıbi ájeı 49 jasynda (1946-1995) jyly dúnıeden ozypty. Degenmen, taǵdyrdyń qıyndyǵyna moıymaı, bir shańyraqta bala-shaǵasymen ómir súrip jatyr (Qosymsha №4). Rsmet atanyń endigi armany: «Uly Otan soǵysynyń 71 jyldyǵy kele jatyr, sol kúnge  aman-esen jeteıik! Biz, qıyndyqty kóp kórdik. Endigi urpaǵymyz ondaı sum soǵysty kórmesin. Ǵumyrlary uzaq bolyp, jumystary alǵa basa bersin. Otbasynda árqashan bereke men tynyshtyq bolsyn»,-dep Rsmet qarıa ózin quttyqtap kelgen qaýymǵa batasyn berdi. Rsmet atany jeńistiń 71 jyldyq mereı toıymen quttyqtap, syılyǵymyzdy tartý ettik. Arýjan atasyna dep myna óleń shýmaqtaryn aıtty:

2.5 Atalar erligi - urpaqtarǵa amanat!
«Uly Otan soǵysy qıyn kezeń
Oq atyldy myńdaǵan tankiden
Bombalatyp jatyr samoletterden
Shynymen soǵys qıyn kezeń
Rsmet ata siz qatystyńyz soǵysqa
Jaraqattap aldyńyz ózińizdi soǵysta
Qaıratpen qaıtaryńyz qaterdi
Ardagersiz osy jarqyn ýaqytty
Qadirleımiz  biz sizdi Rsmet ata
Umytpaımyz biz sizdi eshqashanda
Jol ashtyńyz jarqyn tynysh bolashaqqa
Úlgi qaldyrdyńyz qazirgi jastarǵa»,- dep óleń shýmaǵyn Arýjan Rsmet atasyna tartý etip atamen qosh aıtystyq. Ataǵa zor densaýlyq ,uzaq ómir,qajymas qaırat, bizi osyndaı baqytty ómirge jetkizgenińiz úshin sizge degen alǵysymyz sheksiz. Siz bizdiń júregimizde máńgi saqtalasyz!

Qorytyndy.
Búkil sovet halqymen birge QSSR eńbekshileri de Uly Otan soǵysyn jeńispen aıaqtap, beıbit qurylysqa kóshti. QSSR eńbekshileri óz respýblıkasynyń sharýashylyǵyn órkendetip qoımaı, jaý qolynan azat etilgen aımaqtarda da óndiristi qalpyna keltirýge kómektesti. Qazaqstannan Ýkraınaǵa júzdegen maman jumysshylar – shahterler, qurylysshylar, aýyl mehanızatorlary bardy jáne kóptegen qural-jabdyqtar jóneltildi. Bir ǵana Qaraǵandy temir joly Ýkraınaǵa 140 paravoz mashınasyn jiberdi. Ýkraınanyń kolhaz-sovhozdary 500 traktor, kóptegen aýyl sharýashylyq mashınalaryn aldy. Respýblıka eńbekshileri Lenıngrad, Stalıngrad, Bránsk, Kýrsk jáne basqa da oblystardyń sharýashylyǵyn qalpyna keltirýge aıtarlyqtaı týysqandy kómek kórsetti. Qazaq halqy ejelden táýelsiz el bolýdy armandady. Azattyq úshin ǵasyrlar boıy syrtqy jaýlarmen kúresti. Qashaqtarmen 300 jyl kúresti. Bir adym jerin de jatqa bermedi. 200 jyldaı shamasynda  patshalyq Reseı bodanynda bolyp kelse de, táýelsiz el atanýdan úmit úzbedi. Shamamen 100 jyldaı 1922-1991 jyldar aralyǵynda KSRO quramynda boldy.Bul orny tolmas jetistikter, sátsizdikter men tabystar, qaıǵy men qýanysh, aıtýly tulǵalardyń aıanyshty taǵdyrlary men jetken jetistikteri qatar kelgen jyldar edi. Otany úshin ózin-ózi qurban etken jandardyń biri Djýmagýlov Rsmet atamyz. Rsmet atanyń soǵys jyldaryndaǵy estelikterinen umytylmas  kóptegen  málimetterdi bildik. Búginde Qazaqstan azat erikti el. Ańsaǵan armanyna qol jetkizdi Memleketimiz Birikken ulttar uıymynyń tolyq múshesi. Shırek ǵasyrǵa jetispeıtin ýaqytta aıaǵynan tik turyp, damyǵan 50 eldiń qataryna qosylýdy maqsat ettik. Qazaqstannyń táýelsizdigi taza paraqtan «jazylǵan joq», onyń kóne dástúrleri bar. Bizge búginimizdi túısinip, bolashaǵymyzdyń sulbasyn kórý úshin ótkenimizge úńilý qajet  Táýelsizdik  bizge azap, kúres pen joqshylyqtar arqyly keldi.Mine, sondyqtan da biz bul uly uǵymdardyń qunyn da, paıdasyn da, qasıetin de bilemiz. Táýelsizdiktiń týyn qolda berik ustaý-árbir qazaqtyń, Qazaqstandy óz Otanym dep sanaıtyn ár adamnyń eń basty boryshy, eń bıik maqsaty.Táýelsizdiktiń qaıta oralǵany-bizdiń ata-babalarymyzdyń san ǵasyrlyq azattyq kúresiniń zańdy ótýi. Jaratqan Ieniń jasaǵan ádildigi.Ata-babalarymyzdyń osynshama baıtaq jerdi aq naızanyń ushymen, aq bilektiń kúshimen qorǵap qalǵanynyń arqasy.Eńsesi túsken  eldiń esin jıǵyzǵan,  japa shegip, zar jylaǵan halyqtyń kóziniń jasyn tyıǵyzǵan kimder edi? Azamatynan aıyrylǵan arǵymaqqa qaıtadan er saldyrǵan, tutastyq týyn qolǵa qaıtadan aldyrǵan kimder edi? Qasıetti babalarymyz-Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı edi.
Elbasy Nursultan Nazarbaev: «Basqaǵa jaltaqtaıtyn kúnnen kettik. Bar baılyǵymyzdy ózimizge buıyratyn ettik. Qoǵamnyń saıası turaqtylyǵy men birligine jettik. Qysqasy, el bolýdyń eń aýyr belesinen óttik».

Tólebı aýdany, Lenger qalasy
№.7 jalpy orta bilim beretin mektebi KMM
7«V» synyp oqýshysy Toqsanbaı Arýjannyń
«Otan úshin Ot keshkender» taqyrybyndaǵy ǵylymı jumysyna                     

Pikir
Azamat tarıhyndaǵy eń sumdyq soǵystyń aıaqtalǵanyna 71 jyl toldy. Biraq Uly Jeńistiń umytylmaıtyny sıaqty, soǵys ta umytylmastaı izin qaldyrdy.Bul mereke-beıbitshilik pen qaıyrymdylyqtyń máńgi jasampazdyǵyn, Otanyn qorǵaǵan jaýynger soldattar men ofıserlerdiń aıbyny, tyldaǵy Jeńisti jaqyndatqan jumysshylardyń eren eńbekteriniń máńgi óshpeıtindigin dáleldeıtin belgi bolyp  qalmaq. Bizdiń atalarymyz ben ákelerimizdiń erligi men janqıarlyǵy, olardyń óz Otanyna  degen sheksiz súıispenshilikteri Qazaqstannyń búgingi jaýyngerleri úshin maqtan tutarlyq úlgi ǵana emes, bul-birneshe urpaqty baılanystyratyn qoǵamnyń rýhanı damýy men ulttyq qaıta órleýiniń  joǵary adamgershilik negizi.Jeńis kúni-abyroıymyz ben dańqymyzdyń merekesi. Dúnıe júzi  halqy bostandyq aldy. Halyq Otan uǵymyn tereń sezine tústi. Qaharman erlik pen eńbek jeńip shyqty. Zulymdyq, basqynshylyq tize búkti. Birlik,erlik, halyqtar dostyǵy nyǵaıa tústi. Uly Otan soǵysyna qatysqan B.Momyshuly,M.Mametova, Á.Moldaǵulova, M.Ǵabdýllın, T.Begeldınov, R.Djýmagýlov ózimizdiń aýdannan attanǵan myńdaǵan jerlesterimizge basymdy ıemiz. Ol kisilerge qurmetpen qaraımyz. Jeńistiń 71-shi kóktemi búr jardy. Áli talaı tańy atady. Atalarymyzdyń, aǵalarymyzdyń soǵystaǵy erligi elenip, qurmet kórsetilip jatyr. Biraq aramyzda Uly Otan soǵysynyń ardagerleri azaıyp barady. Qazynaly qarttarym aman bolsyn.
Ǵylymı jetekshi:               
                          

Paıdalanylǵan ádebıetter
1. Qazaqstan tarıhy (kóne zamannan búginge deıin) 5-tomdyq Almaty «Atamura» 2010
2. Qazaqstan tarıhy Almaty «Atamura»  2013
3. Táýelsizdik tolǵaýy
4. «Jyldar men oılar» (M. Qasymbaevtiń jetekshiligimen qurastyrylǵan kitabynan)
5. Qazaq SSR tarıhy ( M. Qozybaev, N. Bekmahanova)
6. Qazaqstan tarıhy Almaty «Atamura» 2013

---