InfoHub Logo

Maqsaty: Balalardyń oıynshyqtar týraly túsinikterin keńeıtý. oıynshyqtardyń atyn ataý arqyly sıpattaýǵa baýlý, oıynshyqtar týraly taqpaqtar aıtqyzý arqyly sózdik qoryn baıytý.

Tárbıeshi: Qaıyrly tań balalar!
- Balalar, búgin erekshe kún. Bizge qonaqtar kelip otyr. Qonaqtarmen amandasyp alaıyq
Balalar: Sálematsyzdar ma?
Shattyq sheńber: Biz uqypty balamyz.
Aıtqan tildi alamyz.
Oıynshyqtardy jınaımyz.
Úlkenderdi syılaımyz.
Qaıtalaý:
Tárbıeshi: Qazir jyldyń qaı mezgili?
Balalar: Kóktem mezgili.
Tárbıeshi: Kóktem mezgili neshe aıdan turady?
Balalar: úsh aıdan turady.
Tárbıeshi: Kóktem mezgiliniń aı attaryn aıtyńdarshy?
Balalar: Naýryz, Sáýir, Mamyr.
Tárbıeshi: Kóktem mezgilinde qandaı erekshelikter bolady.
Balalar: Kún jylynady, jańbyr jaýady, aǵashtar búrshik jarady, gúldeıdi. Jerge kók shópter shyǵady. Adamdar jeńil kıinedi.
Bilim berý salasy: Qatynas.
Uıymdastyrylǵan oqý qyzmeti: Sóıleýdi damytý.
Taqyrybym: Oıynshyqtar álemi.
Tárbıeshi: Balalar sender balabaqshaǵa kelgende nemen oınaısyńdar?
Balalar: Oıynshyqpen.
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar. Bizdiń topta oıynshyqtardyń alýan túri bar. Myna oıynshyqtardyń barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Oıynshyqtar qatty, jumsaq bolyp bólinedi. Senderge osyndaı oıynshyqtarmen oınaý unaı ma?
Balalar: Unaıdy.
Tosyn sát: (Shar ushyp keledi).
Taqtadan: (Slaıd kórsetiledi).
Tárbıeshi: balalar bizge oıynshyqtar áleminen shar ushyp keldi. Myna hatta ne jazylǵan eken kóreıik.(ishinde dıski shyǵady) hatta bar eken. Hatta bylaı dep jazylǵan. Myna dıskini ashyp qarań, balalarǵa oıynshyqtar týraly maǵlumat beriledi. Oıynshyqtar týraly taqpaqtar surapty.
Tárbıeshi: Jaraısyńdar, balalar ártúrli oıynshyq túrlerin kórdik. Bul jaı oıynshyqtar emes sıqyrly oıynshyqtar. Oıynshyqtarǵa sıpattama berdik. Endi oıynshyqtar týraly taqpaqtarymyzdy aıtaıyq.
Balalar taqtaǵy:
Dınara: Jaýyndy kún boldy.
Qoıan ábden tońdy.
Umytyp dosy ony.
Sý boldy beti - qoly.
Aıbar: Jaqsy kórem qonjyqty.
Maǵan qymbat ol tipti.
Túsip qalsa qulaǵy.
Tigemin alyp aq jipti.
Mıras: Mysyq myrza júrmeshi.
Ary - beri sekirip,
Bópem táı - táı basady.
Senen qorqyp qashady.
İnjý: Dobym, dobym domalaq.
Qaıda kettiń domalap,
Sekirteıin kele ǵoı,
Maǵan bılep bere ǵoı.

A. Amına: Qýyrshaǵym, qýyrshaq.
Mendegi bir qulynshaq.
Tek aýyrma ótinem.
Bar buzyqty keshirem.
J. Amına Paı - paı meniń kúshigim.
Ádemisi - aı túsiniń.
Qylyǵyna qaıranmyn.
Tumsyǵynan aınaldym.

Sergitý sáti: Kóńildi kún.(slaıdpen)
Qortyndy:
Tárbıeshi: Oıynshyqpen ne isteımiz?
Balalar: Oınaımyz.
Tárbıeshi: Oıynshyqtar bizge renjimeý úshin ne isteımiz?
Balalar: Olardy laqtyrmaımyz, syndyrmaımyz, jýamyz.
Tárbıeshi: Bizdiń topta oıynshyqtardyń óz oryny bar. Biz oınap bolǵannan keıin, olardy jınap orynyna aparamyz. Bizdiń oıynshyqtar taza, olar bizge renjimeıdi. Osymen oqý qyzmetimiz aıaqtaldy. Balalardyń barlyqtary da jaqsy qatysyp otyrdy. Saý bolyńyzdar!.
Mańǵystaý oblysy,Túpqaraǵan aýdany,

Fort-SHevchenko qalasy, Baýtın aýyly,
"Aqbota" balabaqshasynyń tárbıeshisi
Baıseıtova Gúlzı Baıseıtqyzy