InfoHub Logo

Júrgizýshi: Naýryz meıram júrekterge nur sepken
Mańdaıymnan súıip jatyr kún kóktem
Jaryǵyńmen, shýaǵyńmen kún - Ana,
Alyp keldiń jer betine gúl kóktem.
Shyn júrek aq kóńilmenen
Alǵashqy kóktemniń kúlimdegen
Quttyqtaımyz segizinshi naýryz merekesi
Halyqaralyq áıelder kúnimenen
Qurmetti analar! Qurmetti balabaqsha qyzmetkerleri! Búgin sizderdi kópten kútken segizinshi naýryz halyqaralyq áıelder kúnimen quttyqtaımyz. Bóbek tobynyń «Ana - ómirdiń gúli»- atty erteńgiligine qosh keldińizder!
Alǵashqy merekelik quttyqtaý sózin balabaqshamyzdyń dırektor apaıǵa beremiz. Kelesi sózdi ata - analarǵa beremiz.
Júrgizýshi: Tirshilikke nár bergen ana súti qandaı qudiretti. Álemdegi jaqsylyq kózi, adamdyq qasıet, aq tilek meıirbandyqtyń bári ana degen sózben astasyp jatyr. Aıaýlysyń, aýylymnyń asyldary, Jaınasyn kóńilderdiń jasyl baǵy. Sizder úshin án men kúı, óleń men bı Sizder úshin mereke shashýlary,- deı otyryp "Bóbek" tobynyń balalaryn shaqyramyz.
"Ana týraly ballada" Váls.
Mıras: Jerdegi bar taǵamnan,
Ana súti nárli eken.
Bul jalǵanda anamnan,
Súıikti adam barma eken.
Nurasyl: Analardy súıemiz,
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap,
Ádeppen bas ıemiz.
Dınara: Anam bolsa qasymda,
Basqa baqyt ne kerek.
Anashymnyń júregi,
Meıirimdi ǵoı keremet.
Júrgizýshi: Merekege arnalady búgin bıler,
Kóterilsin qanekeı kóńil - kúıler.
Aldaryńyzda qazir "Aıgólek" bıi,
Tań qaldyryp búldirshinder bı bıleńder.
"Aıgólek" bıi.
Júrgizýshi: Búgingi mereke kúni ájelerimizdi de merekelerimen quttyqtaımyz. "Qarıasy bar úıdiń, qazynasy bar" dep beker aıtylmaǵan. Kelesi taqpaqtarymyz ájelerimizge arnalady.
J. Amına: Meniń ájem gúl ájem,
Altyn ájem kún ájem.
Anam úshin, men úshin,
Naǵyz ájem, tili ájem.
Ádiljan: Aq ájemdi árqashan,
Syılap jaqsy kóremin.
Qýantaıyn dep ony,
Óleń aıtyp beremin.
Adaı: Men ájemdi súıemin,
Kıimdi ózim kıemin.
Aqylyna kónemin,
Óleń aıtyp beremin.
Júrgizýshi: Jasyl kóktem, sen kóktem,
Gúldi gúlmen órnekpen.
El baqytty, meıirli,
Balalary ándetken.
Hor:"Quttyqtaımyn mama merekeńmen!"
Júrgizýshi: Aq qar erip, sý kóbeıip
Saı salada aǵady
Búrshik shashyp
Japyraq ashyp
Gúl báısheshek basady...
Mal mańyrap, tól jamyrap,
Jaılaý malǵa tolady.
Aıtyńdarshy bóbekterim
Bul qaı kezde bolady?
Balalardyń jaýaby: Kóktemde!
Mýzyka áýenimen ortaǵa kóktem keledi.
Kóktem: Armysyzdar balaqaılar,
Ázız áje, nazdy apaılar
Mol shýaqty ala keldim
Qýanyńdar balaqaılar
Men qulpyrǵan báısheshekteı
Kelip jettim kóktemmenen
Shattanyńdar meıirimdi analar
Bul mereke tek sizderge arnalar.
Júrgizýshi: Amansyń ba, Arý kóktem? Ulan baıtaq jerimizge qosh keldińiz!
Shýaǵyńdy shattandyryp, nuryńdy mol tóge ber.
Arý kóktem bizdiń balalarymyzdyń ózińe arnaǵan taqpaqtaryn qabyl al.
İnjý: Kóktem keldi jadyrap,
Kún nurymen talasyp.
Jaınaı bershi jadyrap,
Jany jaısań analar,
A. Amına: Aıtsań boldy til alam,
Áıbat mamam, aı mamam.
Seni kórsem qýanam,
Sen kereksiń qaıda da.
İnjýmarjan: Anam meniń anashym,
Seni jaqsy kóremin,
Merekeńmen búgingi,
Quttyqtaımyn men seni.
Altyn: Júzimizge qarańyz.
Bal kúlkili balamyz.
Bizge qymbat kún shýaq.
Bizge qymbat analar!
Kóktem: Jaraısyńdar balalar, ónerli ekensińder.
Endi sendermen oıyn oınaǵym kelip otyr.
Oıyn:"Anamyzdy sándeımiz"
Án: "Qoshaqanym qaıda eken"
Júrgizýshi: Áıel - ana otbasy jylýyn saqtaýshy, qoǵamnyń erteńi bolashaq balalardy tárbıeleýshi. «Anasy bar adamdar eshqashan qartaımaıdy» degendeı, baqytty búldirshinderińizdiń ásem ánin qabyl alyńyzdar.
Án:" Top - top balaqan"
Júrgizýshi: Ana - barlyq qıyndyqty jeńetin sarqylmaıtyn kúsh, tirshiliktiń qaınar bulaǵy. Qazaq áıeliniń dastarhany toq, qonaǵy yrza, dúnıesi túgel. Olar úshin birinshi orynda otbasynyń berekesi turady. Bóbegin besikke bólep, áldılep aıalaǵan ana baqyt qushaǵynda emes pe?!
Bir ózińmen bastap ómir joldaryn,
Júregińe júregimdi jalǵadym.
Óziń myna syıǵa bergen ómirde,
Aq sútińdi aqtap ótý armanym,
Barsha ana qutty bolsyn merekeńiz!
Árqashanda ana sizben berekemiz
Aqtasaq aq sútińdi asyl anam,
Sonda biz kisilikke teńesemiz. Qurmetti qonaqtar búgingi "Ana - ómirdiń gúli" atty erteńgiligimizdi kóńil qoıyp tamashalaǵandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet.

Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany,
Fort-SHevchenko qalasy, Baýtın aýyly,
"Aqbota" balabaqshasynyń tárbıeshisi
Baıseıtova Gúlzı Baıseıtqyzy